2-10-26549/24

2-10-26549 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-26549 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Swedbank AS hagi J. V.`i vastu 1 095.02 euro (17 133.29 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine / Riigilõivu tagastamine Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (RK 10060701) Hageja esindaja: Kadri Erm (volikirja alusel, e-post kadri.erm@swedbank.ee ) Kostja: J. V. (IK xxx, tegelik elukoht: xxx, eestkostja: Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu), asukoht: xxx) Kostja esindaja: Vandeadvokaat Veljo (määratud korras, viilol@hot.ee ) Viilol e-post RESOLUTSIOON
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-26549 (Swedbank AS hagis J. V.`i vastu 1 095.02 euro (17 133.29 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes), seoses hageja loobumisega hagist.
4. Tagastada Aktsiaseltsile Swedbank 50% tasutud riigilõivust. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Swedbank AS poolt 03.06.2010 Rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumbrile 2900072123 (Harju Maakohtu viitenumber) J. V.`i vastu hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 255,64 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot ja 64 senti, so 4 000 krooni) Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 ja tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½, summas 127,82 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti, so 2 000 krooni) AS Swedbank arveldusarvele nr. 227000000016 AS-s Swedbank, selgitusega „Hagimenetluses tasutud riigilõiv, kostja J. V., 03-JUN-10“.
5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
6. Ärakiri käesolevast määrusest saata menetlusosalistele ning riigilõivu tagastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi J. Viigi (V.) vastu 17 133.29 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja sõlminud 09.07.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 15 000 krooni, intressimääraga 16%. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid, samuti püsimakse, summas 600 krooni, kuus. Kostja jäi kohustuste täitmisega võlgnevusse ning hageja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 13.01.
7. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxx. Aa Hooldekodu 18.06.2010 teatest nähtub, et kostja J. V. viibib hooldekodus hooldusel alates 02.04.2009 (tl. 30). Keila Linnavalitsuse 20.10.2010 vastuse kohaselt on J. V. elukohata kodanik, kelle viimane elukoht oli Keila linnas. J. V.`il oli peatrauma ja ta viibis alates 24.10.2008 kuni 04.12.2008 SA PERH-s ning alates 04.12.2008 Ida – Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute osakonnas. Trauma tagajärjel ei tulnud J. V. iseseisva eluga toime ja esitas Keila Linnavalitsusele avalduse hoolekandeteenuse eest tasumiseks OÜ Häcke Aa Hooldekodus. Eestkostjat talle määratud ei ole, mille tõttu ei saa J. V.´i lugeda piiratud teovõimega isikuks (tl. 45). Viru Maakohtu
8. oktoobri 2010 määrusega määrati tsiviilkohtumenetlusteovõimetule J. V.`ile esindajaks advokaat riigi arvel tsiviilasja nr. 2-10-26549 menetluseks Viru Maakohtus. Esindaja määrati riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl. 48-49). Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Veljo Viilol (tl. 55).
9. detsembril 2010 esitas kostja esindaja V. Viilol kohtule kirjaliku vastuse, millest nähtub, et kostja nõustub asjaoluga, et poolte vahel oli 09.07.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping. Esindaja poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole kostja suutnud oma lepingust tulenevat kohustust täita ja võlgnevust tasuda seoses raskesti haigestumisega. Seoses raske puudega suunati kostja elukohajärgse Keila Linnavalitsuse poolt täielikule hooldusele AA Hooldekodusse. Arstliku ekspertiisi 25.11.2009 otsusega nr. 508236/1 tuvastati kostjal raske puue. Vastavalt AA Hooldekodu 24.11.2010 teatisele on kostja pension 2009.- krooni kuus, millele lisandub 275.- krooni puude toetust. 2 170.- krooni läheb hooldekuludeks ning kostjale jääb kätte 114.- krooni. Ülaltoodust lähtuvalt ja VÕS § 140 lg 1 tulenevalt palus esindaja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tl. 60-65). Hageja esindaja esitas 27.12.2010 kohtule seisukoha, milles ei nõustunud kostja esindaja väidetega hagi rahuldamata jätmiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Esindaja teatel on hageja nõus, arvestades kostja tervislikku seisundit, sõlmima kostjaga kompromissi, sõlmides kostjaga maksegraafiku tähtajaga 7 aastat, igakuise makse suurus moodustaks 450 krooni (tl. 70) Hageja esindaja esitas
10. veebruaril 2012 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna kostja on tasunud hageja nõude põhivõlgnevuse osas ning seoses kostja tervisliku seisundiga loobub hageja viivise nõudest kostja vastu. Hageja esindaja palus tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 127.82 eurot (2 000 krooni) (tl. 97-98). KOHTUISTUNG
11. veebruari 2012 kohtuistungile menetlusosalised ei ilmunud, hageja esindaja esitas elektrooniliselt taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või sama hageja, sama hagi eseme suhtes, esitada uut hagi sama kostja vastu. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 255,64 eurot (4 000 krooni). Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 127,82 eurot (2 000 krooni) riigilõivu. Enne riigilõivu tagastamist hagejale tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel teha viitenumbrile 2900072123 tasutud riigilõivu siire Viru Maakohtu viitenumbrile nr
12. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik