3-11-1385/45

3-11-1385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-1385 Haldusasi V. Z kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine H-s (M) maalrina perioodil 18.02.197703.01.1982 Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2012 Menetlusosalised Kaebaja: V. Z Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON
2. Rahuldada V. Z kaebus.
3. Tuvastada V. Z (isikukood …, eluk …) töötamine M-s maalrina perioodil 18.02.1977-03.01.
5. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama V. Z töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest s.o 10.03.2011 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
6. jaanuaril
7. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et kaebaja on nõus asjas lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 3-11-1385 ASJAOLUD 15.04.2011 Lõuna Pensioniameti otsusega peatati kaebaja pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava tööstaaži tõendamiseks (tl 8). 03.06.2011 pöördus V. Z kaebusega kohtu poole, eesmärgiga tuvastada tema töötamine M-s maalrina perioodil 18.02.1977-03.01.1982 (tl 5-6). 17.08.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 25). 01.09.2011 täiendas kaebaja kaebust (tl 28-29). 21.10.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 63). 30.09.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 21). 11.11.2011 esitas arvamuse andja arvamuse kaebusele (tl 71-72). 15.11.2011 esitas arvamuse andja koopia kaebaja pensionitoimikust (tl 74-109). 16.11.2011 määrustega esitati tunnistajatele ja kaebajale küsimused (tl 110-115). 25.11.2011 andis kaebaja vande all ütlused (tl 123-124). 25.11.2011 andis ütlused T. K (tl 128-129). 25.11.2011 andis ütlused I. L (tl 133-134). 05.12.2011 nõustus arvamuse andja kaebuse rahuldamisega (tl 140-141). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt töötas kaebaja ajavahemikul 18.02.1977 kuni 03.01.1982 H-is maalrina paljudel erinevatel objektidel Lääne maakonnas, nagu paljukorterilised elamud, põllumajanduslikud tootmishooned, H Rajooni Keskhaigla juurdeehitus, koolid ja lastepäevakodud. Tema töö sisuks oli ehitiste sise- ja välispindade viimistlemine: lagede, seinte, põrandate, radiaatorite, uste, akende pahteldamine ja värvimine, tapetseerimine. Hoonete välisfassaadide, piirdeaedade, trepikodade ja rõdude värvimine. Sageli tuli töötada 9-10 tundi ja lisaks ka laupäevadel. Lisatöölaupäevad jäeti ära kõikides tootmislõikudes alles 01.02.1980, misjärel oli ehituskolonni kõikides tootmislõikudes iga nädala teisipäeval 9-tunnised tööpäevad ning seda kuni 31.12.
8. Kaebaja märgib, et Sotsiaalkindlustusamet on tema soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvestanud töötamise maalrina H’is perioodil 10.10.1982 kuni 01.01.1986 ja 04.05.1987 kuni 31.05.1990 ja väikeettevõttes Viimistleja perioodil 01.06.1990 kuni 19.08.
9. Kokku töötas kaebaja H-is maalrina 11 aastat 5 kuud ja 3 päeva, kuid tööraamatu kanded kajastavad üksnes tema alates 18.02.1977 kuni 03.01.1982 maalri II, III ja IV kategooria omistamist, mistõttu ta esitas 03.06.2011 avalduse SVPS § 1 p 2 alusel taotletud soodustingimustel vanaduspensioni määramise peatamiseks, soovides vastavat pensioniõiguslikku staaži tõenda kohtus olukorras, kus väljaspool vaidlust on ainult tema järgnev töötamine maalrina H-is ja väikeettevõttes Viimistleja 7 aastat 6 kuud ja 9 päeva. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määruse nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ (edaspidi -tõendamise kord) § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui vastavad dokumendid staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. 2 3-11-1385 V. Z dokumentidest (tööraamat, arhiiviteatis, käskkirjad) nähtub tema tööle võtmine maalri õpilasena ja nii maalri kui plaatija erinevate järkude omistamine, kuid ei nähtu, millisele ametikohale V. Z peale õpilase aja möödumist tööle vormistati ja milliseid tööülesandeid ta tegelikult täitis. Peale tunnistajate ütlustega ja kaebaja selgitustega tutvumist, ei vaielnud arvamuse andja vastu, et V. Z töötas perioodil 18.02.1977-03.01.1982 H -s maalrina. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes 01.01.2011 redaktsiooni HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu ( tl 11-12). Tööraamatu kirjetest nähtuvalt on V. Zle omistatud 18.02.1977 maalri II järk, 18.07.1978 maalri ja 10.12.1979 omistati talle maalri III järk ning 10.12.1979 maalri IV järk. V. Z vabastati töölt 04.01.
10. Rahvusarhiivi Lääne maa-arhiivi 23.03.2011 teatises nr 18-7-5.6/1480 kinnitatakse juhatuse esimehe käskkirjades V. Z (endiste perenimedega B ja P) töötamist H-is. Käskkirjadest nähtub, et V. Z võeti alates 29.11.1976 tööle maalri õpilasena. Alates 18.02.1977 pärast maalri väljaõppe lõpetamist omistati maalri II kategooria, alates 25.04.1977 pärast plaatijate (teine eriala) kursuste lõpetamist omistati plaatija III kategooria, alates 18.07.1978 pärast tootmistehnilise kursuse lõpetamist omistati maalri III kategooria, alates 10.12.1979 seoses kvalifikatsioonikursuste tõstmise kursuse lõpetamisega ENSV Ehitusministeeriumi Õppekombinaadis omistati maalri IV kategooria, alates 01.07.1981 maalritööde paremaks organiseerimiseks moodustati viimistlusosakonna maalritest 2 brigaadi, kus II brigaadi koosseisus oli V. Z. Kaebaja isiklikul arvestuskaardil nr 0198 on märgitud töökoht ja ametinimetused järgmiselt: alates 29.11.1976 viimistlusosakonnas maalri õpilane, alates 18.02.1977 viimistlusosakonnas maaler (II-IV kategooria, plaatija), 04.01.1982 ajutiselt majahoidja, alates 10.10.1982 kuni 01.01.1986 maaler (IV kategooria). Alates 02.01.1986 viidud üle ajutiselt valvuri ametikohale. H’i palgakontokaartidel puuduvad andmed V. Z töötamise kohta maalri ametikohal. Seega esitatud tõenditest nähtub, et V. Z´le on omistatud maalri II, III ja IV kategooria omistamine perioodil 18.02.1977-03.01.1982, kuid ei nähtu töötamine maalri ametikohal. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid 3 3-11-1385 pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo otsustas oma 15.04.2011 otsusega nr 33226/1 peatada V. Z poolt esitatud pensioni taotluse menetlemine seoses nimekirjas 2 XX osa ühiskutsed koodi 13450 maalrina töötamise tööstaaži tõendamisega kohtus (tl 8-9). Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine XX peatükis Ühiskutsed koodi 13450 all märgitud maalrina, kes töötas vähemalt
11. ohuklassi kahjulike ainetega. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja ajavahemikul 18.02.1977 kuni 03.01.1982 His maalrina paljudel erinevatel objektidel Lääne maakonnas, nagu paljukorterilised elamud, põllumajanduslikud tootmishooned, H Rajooni Keskhaigla juurdeehitus, koolid ja lastepäevakodud. Tema töö sisuks oli ehitiste sise- ja välispindade viimistlemine: lagede, seinte, põrandate, radiaatorite, uste, akende pahteldamine ja värvimine, tapetseerimine. Hoonete välisfassaadide, piirdeaedade, trepikodade ja rõdude värvimine. Sageli tuli töötada 9-10 tundi ja lisaks ka laupäevadel. Lisatöölaupäevad jäeti ära kõikides tootmislõikudes alles 01.02.1980, misjärel oli ehituskolonni kõikides tootmislõikudes iga nädala teisipäeval 9-tunnised tööpäevad ning seda kuni 31.12.
12. Kaebaja andis vande all täiendavaid ütlusi. Maalrina töötamisel kasutas kaebaja värve, mis sisaldasid
13. ohuklassi kahjulikke aineid. Kasutati nitro-, email- jt värve, nitrolahusteid. Värvid, millega töötati, olid valmis enamasti valmis segatud, kuid tuli ette ka värvide ise lahustamist ning segamist. Kuna töös kasutati värvipintsleid, värvirulle, värvipritse ja elektrilisi värvipüstoleid, tuli neid puhastada naftaga, samuti nitrolahustite ja atsetooniga. Maalritele oli ette nähtud piim, mida tööandja tõi objektile. Värvipüstoliga värvimisel kasutati respiraatoreid, muul ajal mitte. Tunnistaja T. K´i (kaebaja endine töökaaslane, maaler H-is perioodil 29.11.1976-06.01.1986) ütluste kohaselt olid maalrite tööülesanneteks ehitiste sise- ja välispindade viimistlemine. Tööpäeva pikkuseks oli ettenähtud 8 tundi, kuid sageli tuli töötada ka 9-10 tundi ja lisatööpäevadel. V. Z asus peale maalriõpilase aja möödumist tööle II kategooria maalrina. Maalrid töötasid kolmes brigaadis, ühes töötas 6-12 inimest. V. Z töötas maalrina järgmistel objektidel: Taebla EPT kontorihoone, Taebla Keskkool, H rajooni Keskhaigla juurdeehitus, H Lastepäevakodu jne. Maalrina töötades kasutas V. Z värve, mis sisaldasid
14. ohuklassi kahjulike aineid. Kasutati nitro-, email- jt värve, nitrolahusteid. Värvid, millega töötati, olid valmis enamasti valmis segatud, kuid tuli ette ka värvide ise lahustamist ning segamist. Kuna töös kasutati värvipintsleid, värvirulle, värvipritse ja elektrilisi värvipüstoleid, tuli neid puhastada naftaga, samuti nitrolahustite ja atsetooniga. Maalritele oli ette nähtud piim, mida tööandja tõi objektile. Värvipüstoliga värvimisel kasutati respiraatoreid, muul ajal mitte. Tunnistaja I L (kaebaja endine töökaaslane, maaler H-is perioodil 29.11.1976-31.05.1990) ütluste kohaselt olid maalrite tööülesanneteks ehitiste sise- ja välispindade viimistlemine. Tööpäeva pikkuseks oli ettenähtud 8 tundi, kuid sageli tuli töötada ka 9-10 tundi ja lisatööpäevadel. V. Z asus peale maalriõpilase aja möödumist tööle II kategooria maalrina. Maalrid töötasid kolmes brigaadis, ühes töötas 6-12 inimest. V. Z töötas maalrina järgmistel objektidel: Taebla EPT kontorihoone, Taebla Keskkool, H rajooni Keskhaigla juurdeehitus, H Lastepäevakodu jne. Maalrina töötades kasutas V. Z värve, mis sisaldasid
15. ohuklassi kahjulike aineid. Kasutati nitro-, email- jt värve, nitrolahusteid. Värvid, millega töötati, olid 4 3-11-1385 valmis enamasti valmis segatud, kuid tuli ette ka värvide ise lahustamist ning segamist. Kuna töös kasutati värvipintsleid, värvirulle, värvipritse ja elektrilisi värvipüstoleid, tuli neid puhastada naftaga, samuti nitrolahustite ja atsetooniga. Maalritele oli ette nähtud piim, mida tööandja tõi objektile. Värvipüstoliga värvimisel kasutati respiraatoreid, muul ajal mitte. Arvamuse andja oma seisukohtades ei vaielnud vastu kaebaja taotluse rahuldamisele kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži tuvastamisele ning leidis, et asjas esitatud tõendite ja tunnistaja ütluste alusel võib lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas H –s perioodil 18.02.1977-03.01.1982 maalrina. Kohus nõustub arvamuse andja seisukohaga, et esitatud tõenditest nähtub kaebaja töötamine maalrina. Nimetatud ametikoht kuulub soodustingimustel vanaduspensioni andvate ametikohtade nimekirja. Kuna kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli soodustingimustel vanaduspensioni andval ametikohal töötamise tuvastamine kaebuses märgitud ajavahemikul, on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 5