2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisest arvates Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (
ASJAOLUD:
Halduskohtu pädevusse ei kuulu ka maakohtu lahendi alusel haldusorganile kohustuslike ettekirjutuste tegemine, halduskohus ei saa kohustada politseid kaebaja taotlusi ja kaebusi sisuliselt lahendama. Ka selle taotluse osas kuuluks kaebus kaebajale
Seejuures kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et nimetatud maakohtu määruse resolutsioonis ei ole PPA-le mingeid kohustusi pandud. PPA poolset menetlusnormide rikkumist V.V. kaebuse ja taotluse menetlemisel on kohus 03.02.2011 määruse põhjendavas osas vaid konstateerinud.“ Kaebuse alternatiivse taotluse osas - kanda kaebaja arveldusarvele tagasi kohtutäituri poolt sissenõutud summa, seejuures täitemenetluskulud jätta politsei kanda, osas märkis kohus järgmist: „Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti /…/ Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäiturile ja seejärel täituri otsuse peale on õigus esitada kaebus maakohtule. Seega algatatud täitemenetluse ja täituri tegevuse vaidlustamiseks täitedokumendi täitmisel vaidlustamiseks on seadusandja ette näinud kindla teistsuguse korra ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse kaudu kaebuse esitamisega. Seega kuuluks käesolevas kaebuses esitatud taotlus - kohtutäituri poolt täitemenetluses sissenõutud summa tagastamiseks, kaebajale
lg 4 alusel tagastamisele, kuna selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. PPA on kaebajale selgitanud, et kaebajale osaks saanud kulude (trahvisumma ja täitemenetluskulud) tekkimine on otseses põhjuslikus seoses kaebaja enda tegemata jätmisega – jättes rahvastikuregistris muutmata oma tegeliku (õige) elukoha aadressi, mitte politsei formaalsete rikkumiste tagajärg. Tulenevalt eeltoodust puudub ka alus trahviteate nr 223010035207 tühistamiseks ning hoiatustrahvi ja täitekulude, kogusummas 1207 krooni ja 20 senti, kaebaja arveldusarvele tagasikandmiseks. Seega eeltoodud asjaolusid koos vaadeldes, leiab kohus, et kohustamiskaebus ei omaks suure tõenäosusega halduskohtus eduväljavaadet. Liiatigi puudutab vaidluse sisu tegelikult väärteoasja, mille lahendamine ja mille peale kaebuste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses”. Lisaks märkis kohus 21.06.2011 määruses, et kuna kaebaja ei ole kohtule tõendit riigilõivu tasumise kohta esitanud, siis kohus järeldab, et riigilõiv on tasumata. Seega tuleb tasuda riigilõiv ja esitada kohtule sellekohane tõend. Kaebajal tuli kohtu selgitusi analüüsides kaebust täpsustada ja kirjalikult teatada, millise halduskohtus menetletava taotluse esitamise juurde ta soovib jääda. 4. 11.07.2011 esitas kaebaja vastuse 21.06.2011 kohtumäärusele. Kaebaja esitas kohtule tõendi, millest nähtus 11.07.2011 riigilõivu 15,97 euro tasumine kaebuse eest. Kaebaja 3 täpsustas, et taotleb: 1) PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 kui haldusakti tühistamist või kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist; 2) tagastama kaebajale hoiatustrahvi suurune summa ja täitekulud; 3) tuvastada, et hoiatusmenetluse regulatsioon on Põhiseadusevastane, millest tulenevalt puudub kaebajal muu tõhus õiguskaitse vahend, sh muus kohtus. 5. 02.09.2011 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta. Kohus märkis määruses muu hulgas järgmist: „ …vastuses 21.06.2011 kohtumäärusele on kaebaja kõrvaldanud osa puudusi: tasunud riigilõivu ja esitanud teoreetiliselt
nõuetele vastava taotluse PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 kui haldusakti tühistamiseks või kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 vaidlustamisviites on märgitud, et vastusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul kaebus Siseministeeriumisse või pöörduda kaebusega Tallinna halduskohtusse, on vaidlustamisviide antud juhul pigem isikut eksitav kui abistav. Seda põhjusel, et teoreetiliselt näeb seadus küll ette võimaluse haldusaktide ja toimingute vaidlustamiseks halduskohtus, aga see ei ole piiramatu õigus. Halduskohtus vaidlustatavad haldusaktid ja toimingud on piiritletud
Kohus selgitab kaebajale, et PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 näol ei ole tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga
Tegemist on vastusega kaebaja poolt PPAle 28.03.2011 esitatud avaldusele, milles kaebaja avaldas rahulolematust politsei tegevuse suhtes trahviteate nr 223010035207 menetlemisel. Tegemist on reaaltoiminguga, mille tühistamise võimalust seadus ette ei näe. Seega on võimalik taotleda selle õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamist), aga seda juhul kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi (
lg 1, § 10 lg 3), st, mida selline toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tema õiguste edaspidisel kaitsmisel annab. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, sellest ei tulene PPA-le mingeid kohustusi anda uusi haldusakte või sooritada toiminguid (nt tagastada kaebaja arveldusarvele tasutud trahvisumma ja täitekulud või viia kaebaja suhtes uuesti läbi väärteomenetlus), seega PPA 09.05.2011 vastuse õigusvatasuse tuvastamine ei aita kaebajal saavutada tema tegelikku eesmärki, milleks kaebusest nähtuvalt on tasutud trahvisumma ja täitekulude tagasisaamine. Juhul, kui kohus asuks tuvastama PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 õigusvastasust, siis halduskohtu pädevuses ei oleks kaebaja 28.03.2011 avalduses tõstatatud küsimuste sisuline lahendamine, vaid halduskohus saaks tuvastamistaotluse menetlemisel kontrollida, kas PPA on kaebaja 28.03.2011 avaldusele tähtaegselt vastanud, kas vastanud on selleks pädev isik ja kas vastatud on kõigile avalduses esitatud küsimustele. Pelgalt soov saada teada, kas haldusorgan on toiminud õigusvastaselt või mitte, ei ole põhjendatud huvi. Üldine huvi, et avalik haldus toimiks õiguspäraselt, on avalik huvi, mille kaitseks isik halduskohtusse üldjuhul pöörduda ei saa. Kohtupraktikas on tunnustatud põhjendatud huvina muuhulgas isiku preventiivset huvi. Kuid ka preventiivsel eesmärgil tuvastamine peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Tuvastamisnõue võib olla põhjendatud, kui on piisavalt tõenäoline, et isik saab tulevikus sarnases olukorras vastustaja õigusvastase kohtlemise osaliseks, samuti võib olla põhjendatud huviks soov esitada hilisemalt kahjunõue vastustaja vastu. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ja kaebaja ei ole kahju hüvitamist ka taotlenud, samuti ei nähtu asjast ning kaebaja ka ei väida, et PPA tegevusega kaebajale kahju tekitatud oleks. Tasutud trahvisumma ja täitekulude käsitlemine kaebajale tekitatud kahjuna ei ole aga reaalne, kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja enda käitumine kaasa toonud olukorra, milletõttu trahvisumma täituri kaudu täitmisele pöörati (kaebaja ei vaidlustanud tähtaegselt hoiatustrahvi teadet nr 223010035207 ning jättis rahvastikuregistris muutmata oma tegeliku (õige) elukoha aadressi). Asjast nähtub, et kaebaja ei ole pidanud rahalisi kohustusi kandma mitte PPA õigusvastase tegevuse (ammugi mitte 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014) tõttu, mis oleks kahjuhüvitamise taotlemisel üheks 4 kohustuslikuks eelduseks. Seega tuleb kaebajal, juhul kui ta soovib jätkuvalt taotleda PPA 09.05.2011 vastuse õigusvastasuse kindlakstegemist, märkida, mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise taotlemisel, st kuidas selline tuvastamine aitab kaebajat tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. Kohus siiski veelkord rõhutab, et tuvastamiskaebuse esitamine selles osas, mis kuuluks halduskohtu pädevusse, tundub mõttetuna, arvestades kaebaja tegelikku tahet./…/ Kaebuse täienduses esitatud taotluse – „kohustada PPA-d viima minu menetlusse puudutavas asjas tegevus õigusaktidega kooskõlla ja lõpetada minu õiguste rikkumine” osas märgib kohus, et niisugune taotlus ei vasta
Kaebajal oli võimalik oma rikutud õigusi kaitsta väärteomenetluses. Trahviteate osas läbiviidud väärteomenetlus ja algatatud täitemenetlus ei ole vaidlustatavad halduskohus ja seega kuuluks selline kohustamistaotlus kaebajale
Taotluse osas – „kohustada riigil PPA kaudu saadud hoiatustrahvi summa ja asjasse puutuvad täitekulud mulle tagastama” osas on kohus juba kaebajale 21.06.2011 käiguta määruses selgitanud, et „võimalik kohustamiskaebuse esitamine – sissenõutud hoiatustrahvisumma kaebaja arveldusarvele tagastamiseks, ei ole aga ilmselt perspektiivne, kuna kaebaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud hoiatustrahvi teadet nr 223010035207 ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Seega, nii nagu ka PPA on juba kaebajale eelnevalt selgitanud - trahvisumma ja täitemenetluskulud tekkimine on otseses põhjuslikus seoses kaebaja enda tegemata jätmisega – jättes rahvastikuregistris muutmata oma tegeliku (õige) elukoha aadressi”. Seega kuuluks see taotlus perspektiivituse tõttu kaebajale
Kaebuse täienduses kaebaja soov tuvastada, et hoiatusmenetluse regulatsioon on Põhiseadusevastane, ei ole saavutatav halduskohtus. Kaebaja oleks saanud sellise taotluse esitada väärteomenetluse otsuste ja toimingute vaidlustamisel maakohtus. Seega ei ole selline taotlus vaadeldav ka 09.05.2011 PPA vastuse õigusvastasuse tuvastamise esitamisel kaebaja põhjendatud huvina
mõttes ja taotlus kuuluks kaebajale
Kokkuvõtvalt: kohus annab kaebajale veelkord menetlusökonoomikast lähtudes võimaluse kaaluda, kas kaebuse edasine menetlemine on perspektiivne, kuna kohus on kaebajale kaebuses ja selle täienduses esitatud taotluste osas iga taotluse osas esitanud selged põhjendused, miks esitatud taotluste menetlemine ei ole perspektiivne või ei ole nende lahendamine halduskohtu pädevuses ning kuuluks selletõttu edaspidi kaebajale nagunii tagastamisele. Lisaks on kohus juba eelnevalt kaebajale selgitanud, et käesoleva vaidluse sisu puudutab tegelikult väärteoasja, mille lahendamine ja mille peale kaebuste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses trahviteate menetlemise osas läbiviidud väärteo- ja täitemenetluste vaidlustamine. Arvestades kohtu eelnevaid selgitusi, tuleb kaebajal teatada, kas ta soovib asja kohtuliku läbivaatamise jätkamist või eduväljavaate puudumisel kaebusest loobuda, vastasel korral tuleb täpsustada, millise halduskohtus menetletava taotluse juurde ta soovib jääda. Seejuures tuvastamistaotluse esitamisel tuleb märkida kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise suhtes. Juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks võib kohus tuvastamiskaebuse tagastada, ilma seda kohtulikult läbi vaatamata (
lg 31 p 5; § 23 lg 3 p 1), mis tähendab, et põhjendatud huvi kaebajapoolne paljasõnaline märkimine ei tähenda veel seda, et isikul asjas põhjendatud huvi ka reaalselt esineks”.
§-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada eelkõige
Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Samuti kuulub kaebus tagastamisele
lg 4 alusel, millise sätte järgi halduskohus tagastab kaebuse, millelahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus põhjendab oma neid järeldusi järgnevaga. 8. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib
, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 15.05.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 seisukohale, et nii
lg 31 p 5,
lg 3 p 1 kui ka
lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes
§-st
Tegemist on vastusega kaebaja poolt PPA-le 28.03.2011 esitatud avaldusele, milles kaebaja avaldas rahulolematust politsei tegevuse suhtes trahviteate nr 223010035207 menetlemisel. Tegemist on reaaltoiminguga, mille tühistamise võimalust seadus ette ei näe. Seega on võimalik taotleda selle õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamist), aga seda juhul kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi (
lg 1, § 10 lg 3), st, mida selline toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tema õiguste edaspidisel kaitsmisel annab” . Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel kuulub
lg 31 p 5 kohaldamisele juhul, kui isikul vastavat põhjendatud huvi ilmselgelt olla ei saa. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab sellisel puhul hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle toiminguga mingisugune isiklik puutumus, teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude esitamisel. Käesoleva kaebuse pinnalt on ilmne, et isegi kui kohus vaidlustatud PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 õiguspärasust kontrolliks ning selle õigusvastasuse tuvastaks, ei saaks see anda kaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda, ei ole aga põhjendatud huviks
mõttes. 6 Kohus on kaebajale juba eelnevalt 02.09.2011 kohtumääruses (selgitava osa p 5) selgitanud, et „toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, sellest ei tulene PPA-le mingeid kohustusi anda uusi haldusakte või sooritada toiminguid (nt tagastada kaebaja arveldusarvele tasutud trahvisumma ja täitekulud või viia kaebaja suhtes uuesti läbi väärteomenetlus), seega PPA 09.05.2011 vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebajal saavutada tema tegelikku eesmärki, milleks kaebusest nähtuvalt on tasutud trahvisumma ja täitekulude tagasisaamine. Juhul, kui kohus asuks tuvastama PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 õigusvastasust, siis halduskohtu pädevuses ei oleks kaebaja 28.03.2011 avalduses tõstatatud küsimuste sisuline lahendamine, vaid halduskohus saaks tuvastamistaotluse menetlemisel kontrollida, kas PPA on kaebaja 28.03.2011 avaldusele tähtaegselt vastanud, kas vastanud on selleks pädev isik ja kas vastatud on kõigile avalduses esitatud küsimustele. Pelgalt soov saada teada, kas haldusorgan on toiminud õigusvastaselt või mitte, ei ole põhjendatud huvi. Üldine huvi, et avalik haldus toimiks õiguspäraselt, on avalik huvi, mille kaitseks isik halduskohtusse üldjuhul pöörduda ei saa. Kohtupraktikas on tunnustatud põhjendatud huvina muuhulgas isiku preventiivset huvi. Kuid ka preventiivsel eesmärgil tuvastamine peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Tuvastamisnõue võib olla põhjendatud, kui on piisavalt tõenäoline, et isik saab tulevikus sarnases olukorras vastustaja õigusvastase kohtlemise osaliseks, samuti võib olla põhjendatud huviks soov esitada hilisemalt kahjunõue vastustaja vastu. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ja kaebaja ei ole kahju hüvitamist ka taotlenud, samuti ei nähtu asjast ning kaebaja ka ei väida, et PPA tegevusega kaebajale kahju tekitatud oleks. Tasutud trahvisumma ja täitekulude käsitlemine kaebajale tekitatud kahjuna ei ole aga reaalne, kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja enda käitumine kaasa toonud olukorra, milletõttu trahvisumma täituri kaudu täitmisele pöörati (kaebaja ei vaidlustanud tähtaegselt hoiatustrahvi teadet nr 223010035207 ning jättis rahvastikuregistris muutmata oma tegeliku (õige) elukoha aadressi). Asjast nähtub, et kaebaja ei ole pidanud rahalisi kohustusi kandma mitte PPA õigusvastase tegevuse (ammugi mitte 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014) tõttu, mis oleks kahjuhüvitamise taotlemisel üheks kohustuslikuks eelduseks”. 10. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et vaidlustatud PPA 09.05.2011 vastuse vaidlustamisviite kohaselt oli kaebajal teoreetiliselt õigus seda vaidlustada halduskohtus, on esitatud tuvastamistaotlus kaebuse asjaolusid koostoimes vaadeldes perspektiivitu, kuna kaebaja märgitud põhjendatud huvi ei ole vaadeldav põhjendatud huvina
mõttes, sest see ei aita kaebajat tema õiguste edaspidisel kaitsmisel (arvestades halduskohtu pädevust kõnealuse toimingu kontrollimisel), ja taotlus PPA 09.05.2011 vastuse nr 1.5-03/64014 õigusvastasuse tuvastamiseks kuulub tagastamisele
Seejuures juhindub kohus Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-20-10, mis andis laiendava tõlgenduse
„Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. septembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on
lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas 7 pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada
Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik”. 11. Kohus leiab, et kaebus ka kõigi muude esitatud taotluste osas kuulub kaebajale läbivaatamatult tagastamisele. Selles osas on kohus oma motiveeritud selgitused esitanud juba 21.06.2011 ja 02.09.2011 määrustes. Kohus jääb oma seisukohtade juurde ja ei hakka neid seejuures enam kordama, vaid märgib need järgnevalt kokkuvõtvalt. Kaebuse täienduses esitatud taotluse – „kohustada PPA-d viima minu menetlusse puudutavas asjas tegevus õigusaktidega kooskõlla ja lõpetada minu õiguste rikkumine” osas märgib kohus, et niisugune taotlus ei vasta
Kaebajal oli võimalik oma rikutud õigusi kaitsta väärteomenetluses. Trahviteate osas läbiviidud väärteomenetlus ja algatatud täitemenetlus ei ole vaidlustatavad halduskohus ja seega kuulub kohustamistaotlus kaebajale
Taotluse osas – „kohustada riigil PPA kaudu saadud hoiatustrahvi summa ja asjasse puutuvad täitekulud mulle tagastama” osas on kohus juba kaebajale 21.06.2011 käiguta määruses selgitanud, et „võimalik kohustamiskaebuse esitamine – sissenõutud hoiatustrahvisumma kaebaja arveldusarvele tagastamiseks, ei ole aga ilmselt perspektiivne, kuna kaebaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud hoiatustrahvi teadet nr 223010035207 ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Seega, nii nagu ka PPA on juba kaebajale eelnevalt selgitanud - trahvisumma ja täitemenetluskulud tekkimine on otseses põhjuslikus seoses kaebaja enda tegemata jätmisega – jättes rahvastikuregistris muutmata oma tegeliku (õige) elukoha aadressi”. Seega kuulub see taotlus perspektiivituse tõttu kaebajale
Kaebuse täienduses kaebaja soov tuvastada, et hoiatusmenetluse regulatsioon on Põhiseadusevastane, ei ole saavutatav halduskohtus. Kaebaja oleks saanud sellise taotluse esitada väärteomenetluse otsuste ja toimingute vaidlustamisel maakohtus. Seega ei ole selline taotlus vaadeldav ka 09.05.2011 PPA vastuse õigusvastasuse tuvastamise esitamisel kaebaja põhjendatud huvina
mõttes ja taotlus kuulub kaebajale
12. 13.09.2011 kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et juhul kui kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis kohus edastaks selle pädevale kohtule. Kohus selgitab, et kuna antud juhul kohus tagastab kaebuse selle esitajale eelkõige
lg 31 p 5 alusel (puudub ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus, kuna kaebus on perspektiivitu), aga samuti sama paragrahvi lg 4 alusel, siis kaebus kuulub kaebajale tagastamisele läbivaatamatult. Seadus ei näe sellisel juhul ette, et kohus kaebuse ise teisele kohtule/õiguskaitseorganile edastaks. Lisaks on kaebaja soovinud, et kohus tagastaks talle tasutud riigilõivu 15,97 eurot. Kohus selgitab, et
lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuna kaebus kuulub tagastamisele eelkõige
Hurma Kiviloo Kohtunik 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.