Obsah (4)

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3066 Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta OÜ Print Best Trükikoda kaebus rahuldamata.

§ 92lg 1 alusel jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.mai 2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD

OÜ Print Best Trükikoda esitas ”Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna ”Ettevõtluse uuendus- ja kavuvõime” eesmärkide elluviimiseks kehtestatud 1 majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.06.2008.a. määruse nr 44 ”Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord” ( meetme määrus) alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse registreerimisnumbriga EU 35902 projektile ” „Uue kõvakaaneliste trükiste trüki- ja järeltöötlusseadmete soetamine uue kõrge lisandväärtusega tootesarja loomiseks ning ekspordikäibe oluliseks suurendamiseks“ toetuse saamiseks tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute 3.taotlusvoorus.
EAS tunnistas 13.07.2010 otsusega taotleja ja tema poolt esitatud taotluse toetuse saamiseks vastavaks, leides, et taotleja ja tema poolt esitatud taotlus vastab perioodi 20072013 struktuuriteotuste seaduse (STS ) § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 ning meetme määruse § 10 ja § 12 sätestatud nõuetele. Otsuse punktiga 2 jäeti taotlus toetuse saamiseks rahuldamata. EAS juhatus nõustus hindamiskomisjoni ettepanekuga hinnata projekti kriteeriumit „mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja tööstusettevõtja arengule“ koondhindega 1,
Meetme määruse § 17 lg 3 kohaselt ei kuulu taotlus rahuldamisele juhul, kui vähemalt üks määruse § 17 lõike 5 punktides 1-4 toodud kriteeriumile antud hinne jääb alla 1,5 .
OÜ Print Best Trükikoda esitas 12.08.2010 EAS-i 13.07.2010 otsusele vaide, mis jäeti majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.10.2010 käskkirjaga nr 10-0067 rahuldamata. 4.OÜ Print Best Trükikoda esitas 25.11.2010.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.07.2010 otsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. II KAEBUSE MOTIIVID 5.Kaebuse esitaja leiab, et tal on õigus saada Euroopa Liidu struktuurifondi toetust tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringute programmist. EASi ebaõige otsuse tõttu on toetuse saamine välistatud. EAS-i otsus rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna EAS on hinnanud toetuse saamise aluseks olevaid hindamiskriteeriume ebaõigesti ja meelevaldselt, lähtudes lisandväärtuse hindamisel väärast arvutusmetoodikast, tõlgendades lisandväärtuse mõistet ebaõigesti ning hinnanud ekspordikäibe kriteeriumi põhjendamatult madala hindega. Hindamiskriteeriumite õigel hindamisel ning majanduslike mõistete õigel tõlgendamisel oleks kaebuse esitaja koondhinne olnud piisav, saamaks taotletavat toetust.
Kaebuse esitaja ei nõustu EAS otsuses lisandväärtuse kriteeriumile antud 0 punktiga ja ekspordikäibe kriteeriumile antud 0 punktiga ja peab EAS-i 13.07.2010 otsust õigusvastaseks, sest: 6.
EAS on kõrvale kaldunud varem paika pandud arvutusmetoodikast, mille hindamisraport on EAS poolt tehtud oma kodulehe kaudu avalikuks ja millest lähtumist taotluste hindamisel on EAS ise kinnitanud. Lisandväärtuse punktidele antavate punktide arvutamise valem, mida varasemalt on tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu programmi raames esitatud projektide hindamisel kasutatud, annab tulemuseks oluliselt suurema punktisumma kui
Teiste taotluste esitajatega võrreldes on kaebaja seatud ebavõrdsesse olukorda. 6.2.EAS on ebaõigesti sisustanud mõistet lisandväärtus, mis on viinud ebaõige järelduseni. 6.3.Otsuses toodud põhjendused hindamaks ekspordikäibe kriteeriumi on vastuolulised ja ei toeta lõppjäreldusena ekspordikäibe kriteeriumile antud punktisummat 0 ning ekspordikäibe kriteeriumi hindamisel on jäetud olulised asjaolud arvesse võtmata. 2
EAS on kasutanud kaebuse esitaja projekti hindamisel ( otsuse motiveerimisel) varasemalt kasutatust erinevat arvutusmetoodikat ja selliselt tehtud arvutuste kasutamise tõttu ei ole tehtud otsus kaalutletud diskretsiooniotsuseks, vaid suvaotsus. Tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute 2.taotlusvoorus kasutatud valemite alusel leitavad lisandväärtuse kriteeriumi punktisummad on palju suuremad, kui otsuses välja toodud. Seetõttu on selgusetu, kuidas on võimalik kaebuse esitaja taotluse lisandväärtuse hindamine 0 punktiga. Otsuses ei sisaldu arvutuskäiku ning lisandväärtuse kriteeriumile antud punktisumma kujunemist ei ole võimalik kontrollida, samuti ei ole otsuses põhjendusi, mis võimaldaks mõista EAS poolt leitud tulemust. Seega ei ole otsus piisavalt motiveeritud, mis on juba otsuse tühistamise aluseks ka iseseisvalt. 8.EAS on sisustanud lisandväärtuse mõiste ebaõigesti, mis on viinud ebaõigete järeldusteni ja lisandväärtuse kriteeriumi ebaõige hindamiseni 0 punktiga. -Lisandväärtuse tõlgendus, mille kohaselt lisandväärtuse „tõusu allikateks on suurenev amortsiatsioon ja madalapalgaliste töökohtade asendamise kõrgemapalgalistega“ on olemuselt ebaõige, mistõttu on sellele tuginedes tehtud järeldus vale. -Lisandväärtus on kauba turuhind miinus teistelt hangitud ja kauba valmistamiseks kasutatud materjalide ja teenuste maksumus. Seega saab lisandväärtuse välja arvutada, lahutades kauba turuhinnast kõik ärikulud peale amortisatsiooni ja tööjõukulude. Sellest lähtuvalt on kõrgem lisandväärtus parem, sest siis jääb rohkem raha töötasude maksmiseks, amortisatsiooni katmiseks ja ärikasumiks. Lisandväärtust saab arvutada ka lihtsustatult, kaudse valemiga mida kasutab EAS, leides summa, mis jääb töötasude maksmiseks, amortisatsiooni katmiseks ja ärikasumiks. Sõltumata valemite alusel saadavast ühesugusest tulemusest on siiski oluline, kas kasutatud on otsest või kaudset valemit.Kaudse valemi ebaõige tõlgendus on EAS viinud ebaõige järelduseni, nimelt järeldub EAS valemist, et lisandväärtuse suurendamiseks peaks suurenema vähemalt üks liidetavatest, seega kas tööjõukulud, amortisatsioon või ärikasum. Selline lähenemine on ebaõige, sest nii tööjõukulude kui ka amortisatsiooni suurendamine vähendavad täpselt sama palju ärikasumit ja seega tööjõukulude ja amortisatsiooni suurendamine iseenesest lisandväärtust ei suurenda. Ainuke liidetav, mis lisandväärtust suurendab, on ärikasum. Ärikasumit on võimalik suurendada vaid müügitulu suurendamise ja /või ärikulude ( v.a. tööjõukulud ja amortisatsioon) vähendamisega, mis on täpselt lisandväärtuse otsesest arvutusvalemist tulev järeldus. EAS ei ole nimetanud otsuses ärikasumit kui ühte tegelikkuses ainsat ja kõige olulisemat lisandväärtuse allikat, seega ei ole EAS ei ole lisandväärtuse kriteeriumi hindamisel ärikasumit väärtustanud. 9.Kaebuse esitaja taotluses toodud prognoosides kasvavad nii tööjõukulud, amortisatsioon ärikasum kui ka lisandväärtus (töötaja kohta), mistõttu pole põhjendatud EASi otsuses toodud järeldus, et toetuskrooni mõju kaebuse esitaja lisandväärtuse kasvule on madal Sisuliselt tugineb EASi otsus üksnes tööjõukulude kasvu analüüsile, mis ei võimalda objektiivselt hinnata toetuskrooni mõju lisandväärtuse kasvule, kuna nende vahel puudub otsene seos. Seega on väär ka EASi eeldus, et lisandväärtuse kasv eeldab tingimata tööjõukulude kasvu. Töötaja töötasu on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe ning tööjõukulude kasv iseenesest ei kasvata lisandväärtust. Tõenäoliselt põhineb EASi otsuses toodud seisukoht ootusel, et lisandväärtuse tõusuks peab tingimata lihttööline saama kvalifitseeritud kõrgema taseme töötajaks, millega kaasneb suure tõenäosusega ka palgakasv. Samas on palgakasv vaid üks võimalik lisandväärtuse suurendamise taotlemisega kaasnev efekt, mitte lisandväärtuse suurenemise range eeldus. 3 Lisaks eelnevale ei sisaldu määruses ega hindamisraportis viidet sellele, et määruse eesmärkide hulgas on ettevõtete tööjõukulude suurendamine või et see annaks hindamisel rohkem punkte. Sellisele lähtepositsioonile on aga EAS otsuse tegemisel tuginenud. EAS-i kasutatud moodus suurendada tööjõukulude tõstmisega lisandväärtust on vastuolus majandusteaduse põhiprintsiipidega. 10.EAS on teionud meelevaldse eelduse, et ettevõtete ärikasum kasvab lineaarselt. EAS käsitlus on ebaõige, sest ärikasum sõltub aasta sees väga palju erinevatest raamatupidamise ja arvestuse reeglitest ja ärikasumit on korrektne analüüsida aasta lõpu seisuga. Kaebaja prognoositud müügitulu 76 564 785 krooni ja ärikasum 7 703 707 krooni on reaalsed. 2010a esimese viie kuuga on kaebaja täitnud ca poole prognoositust , mistõttu on selgusetu, kuidas saab ärikasumi prognoos olla liigoptimistlik ja mitte reaalne. Otsuses toodud vastavad põhjendused on vastuolulised ja järeldused ei vasta tegelikele faktidele. Lisaks on otsuses leitud, et „Ka järgmiste aastate kasumiprognoosi marginaaliga 24-32% käibest ei saa pidada realistlikuks, sest ületab tänast alla 10%-list kasumimarginaali oluliselt“. Kaebuse esitaja vastava põhjendusega ei nõustu. Tehnoloogiainvesteeringu projekti investeeringu eesmärk on suurendada lisandväärtust, mis suurendab omakorda ka kasumimarginaali. Seega pole võrdlus eelnevate perioodide kasumimarginaaliga piisav alus väitmaks, et see on ebarealistlik, sest lisandväärtus ja rentaablus peavadki investeeringu tegemisel tõusma ja tõusevadki 11.Otsuses sisalduvad põhjendused hindamaks ekspordikäibe kriteeriumit on vastuolulised ja ei toeta lõppjäreldusena ekspordikäibe kriteeriumile antud hinnet. EAS on jätnud ekspordikäibe kriteeriumi hindamisel arvesse võtmata kaebuse esitaja poolt taotluses toodud olulised ekspordikäibe kasvu põhjendavad asjaolud. Nimelt ei ole EAS ekspordikäibe suurenemise hindamisel arvesse võtnud äriplaani
peatükis sisalduvat äärmiselt olulist asjaolu, et „Eesti turu osakaal käibes väheneb tempoga 10% aastas, kuna tootmisressursid rakendatakse suurema potentsiaaliga turgudele.“ EAS on sarnaselt lisandväärtuse kriteeriumi hindamisele kasutanud ka ekspordikäibe kriteeriumi hindamisel meelevaldset arvutusmetoodikat. Seega on mõistetamatu, kuidas on võimalik, et EAS hindas kaebuse esitaja taotluse ekspordikäibe kriteeriumi 0 punktiga. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 12.Otsuse vastuvõtmisel on EAS järginud Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusest (STS) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.06.2008 määrusest nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ (meetme määrus) tulenevaid diskretsiooni piire ning kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 13.Otsuse tegemisel on eeskätt lähtutud Määruse §-st 2, mille kohaselt on eesmärgiks tööstusettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa tööstusettevõtte tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. Seega pidi EAS kaebaja taotlust ja teisi tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringutoetuse saamiseks 3.hindamisvoorus esitatud taotlusi (mida kokku oli 171) lahendades langetama otsused nii, et oleks võimalikult optimaalselt tagatud just eelviidatud eesmärgi saavutamine 4 Otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki taotluse projekti poolt- ja vastuargumente, hinnates projekti olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi. Seejuures on hindamisel aluseks võetud meetme määruse § 17 lg 5 toodud hindamiskriteeriumid ja seda täpsustav hindamismetoodika ,mis näeb alakriteeriumite kaupa ette kõik arvestamisele kuuluvad asjaolud ning hindamisskaalad. Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, on tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine. Erinevate huvide kaalumisel ja mõistliku tasakaalu otsimisel arvestati eeskätt meetme põhieesmärki, mis tuleneb meetme määruse §-st
14.Otsuse tegemisel ei ole tuginetud asjassepuutumatutele kaalutlustele ja meelevaldsetele asjaoludele, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole. Arvestamisele kuuluvad asjaolud ja aspektid on tuletatud volitusnormi eesmärgist, milleks on tööstusettevõtjate tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvu soodustamine, toodete lisandväärtuse suurenemine ja töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. 15.Võrdse kohtlemise põhimõte tagati kõigi 171 vastavaks tunnistatud taotluse läbi vaatamisel võrdsete hindamiskriteeriumite alusel, mis on sätestatud meetme määruse §-s 17 lg 3 ning täpsustatud metoodikas. Samadest hindamiskriteeriumitest ja –skaaladest lähtuti kõikide taotlejate puhul, mis tagas kõikide taotlejate taotluste käsitlemise samadel asjaoludel ühetaoliselt ning taotluste rahuldamisel võeti arvesse samu asjaolusid 16.Kõikidel taotlejatel oli võimalus tutvuda ja saada selgitusi hindamismetoodika (EAS kodulehel nimetatud ka hindamisraport) osas. Lähtuvalt meetme määruse eesmärgist on välja töötatud hindamismetoodika, mida hindamiskomisjon kohaldab taotlusvoorus taotlejatele ühetaoliselt, et tagada hindamisel taotlejate võrdne kohtlemine. Taotlusvooru väljakuulutamisest arvates on taotluse hindamisalustega seotud informatsioon avalik ning avaldatud. 2-ses ja 3-ndas tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetuse hindamisvoorus on kasutatud samasid põhivalemeid, ent kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et hindamisskaala on 3-ndas voorus olnud erinev. 17.Kaebaja jätab oma kaebuses tähelepanuta asjaolu, et taotluse hindamine ei põhine pelgalt matemaatilise algoritmi kohaldamise tulemusena tekkivatel numbrilistel näitajatel ,vaid ka neid näitajaid põhistavatel ja toetavatel tegevustel ning muudel dokumentidel. Seega analüüsis hindamiskomisjon taotlust hinnates lisaks projekti numbrilistele näitajatele ka seda, kas kavandatavad tegevused toetavad matemaatilise tehtega saadud numbrilist tulemust. Tulenevalt hindamismetoodikast, mis sisaldub ka hindamisraportis, on hindamiskomisjonil võimalik hinnata ning muuta ükskõik millist hindamiskriteeriumi alamhinnet ,sealjuures seda motiveerides, juhul kui projekti muud dokumendid prognoose ei toeta. 18.Kaebuse p-s 2.5.
on Kaebaja toonud lisandväärtuse arvutamise otsese valemi – Lisandväärtus (otsene valem) = müügitulu – kõik ärikulud (va tööjõukulud ja amortisatsioon) ning p-s 2.5.7 lisandväärtuse arvutamise kaudse valemi – Lisandväärtus (kaudne valem) = tööjõukulud + amortisatsioon + ärikasum. Kaebaja tõlgendus vastustaja lisandväärtuse käsitlusest on sisuliselt eksitav ja konteksti moonutav. Lisandväärtust arvutatakse kõikide taotluste puhul ühetaoliselt ning lisandväärtuse arvutamise valem, millel põhineb ka hindamisraport ja mis on üheselt väljendatud ka Otsuses, on järgmine: Lisandväärtus = (aastane amortisatsioonikulu + aastane ärikasum + aastane tööjõukulu) / töötajate arv. Seega, kui võrrelda nimetatud valemit kaebaja esitatud valemiga, on üheselt mõistetav, et kaebaja käsitlus lisandväärtuse arvutamise valemist on sisuliselt puudulik ning eksitav. 5 19.Kaebaja lisandväärtuse käsitlus põhineb sisuliselt nö „kogu ettevõtte lisandväärtuse“ arvestamisel, mitte aga lisandväärtuse arvestamisel ühe töötaja kohta. Asjaolu, et lisandväärtus leitakse ühe töötaja kohta, oli kaebajale teada juba taotluse esitamisel, tulenevalt taotluse vormist ja kaebajale esitatud lisainformatsioonist, samuti EASi kodulehel tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetusmeetme alamlehel. Vastustaja poolt kaebaja ja tema projekti majanduslike näitajate hindamisel kasutatud valem on matemaatiline ning arvutuskäigu tulemusele antakse kindel väärtus skaalas 0-
Lisandväärtuse arvutamise valem (mis võtab arvesse lisandväärtust töötaja kohta!) sisaldub kaebaja poolt täidetud toetuse taotluses, kus taotleja sisestab tabelisse numbrid ning lisandväärtuse arvutab välja valem vastavalt taotleja poolt sisestatud numbritele. Samuti on EASi kodulehel olemas lisandväärtuse arvestamise kalkulaator, mis annab taotlejale enne taotluse esitamist selgelt arusaama lisandväärtuse arvutuse põhimõttest. Eeltoodust tuleb järeldada, et nii hindamismetoodika kui ka lisandväärtuse arvutamise käik ja lisandväärtuse arvutamise sisulised aspektid olid kaebajale teada juba taotluse esitamise hetkel, mistõttu on kaebaja vastuväited lisandväärtuse mõiste ja selle arvutamise metoodika ebaõige käsitlemise ja kasutamise kohta arusaamatud. 20.Väär on kaebuse seisukoht, et projekti hindamisel oleks pidanud lähtuma üksnes valemi kohaldamise tulemusel saadavatest hinnetest. Käesoleval juhul on hindamiskomisjon aga näinud riski selles, et antud sektoris (trükitööstus) ei ole selliste müügitulude saavutamine tavapärane ning on äriplaanist tulenevalt põhjendamata, mistõttu omab see negatiivset mõju omakorda ka lisandväärtuse hindele. Asjaolu, et EAS on lisandväärtuse hindamise juures arvestanud ka kaebaja prognooside ja majandusnäitajate realistlikkust, on kaebaja hinnangul argumendiks, miks ta leiab, et EAS on tema taotlust ebaõigesti hinnanud. 21.Kaebaja leiab oma kaebuses, et tema müügitulu on olenemata vastutaja poolt otsuses kajastatud põhjendustest siiski reaalne ning püsib prognoositud „graafikus“. Kaebaja väide tugineb seejuures üksnes sellele, et 2010 aasta esimese 5 kuuga on saavutatud peaaegu pool prognoositud müügitulust ning investeeringu tegemisel peabki rentaablus ja lisandväärtus tõusma ning tõusebki. Kaebaja jätnud arvestamata, et nimetatud rentaablus ja lisandväärtuse tõus ei teki iseenesest investeeringu tegemise tulemusel automaatselt. Seda, kas investeeringu tegemise tulemusel kasvab müügitulu ja tõuseb lisandväärtus, peab muuhulgas toetama ka äriplaan Kaebaja ärikasum 2010 aastal on 10% ning aastaks 2013 tõuseb 32%, mistõttu peavad lisaks taotleja nägemusele seda toetama ka tegevused ning muud taotlusele lisatud dokumendid. IV KOHTU SEISUKOHT 22.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukoha põhjenduseks tugineb kohus alljärgnevale:
STS § 16 lg 1 sätestab, et nõuetele vastavaid taotlusi hindavad kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud isikud meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Rakendusüksus teeb hindamistulemuste põhjal otsuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise kohta (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse. STS § 12 lg 4 sisalduva volitusnormi kohaselt kehtestab meetme tingimused rakendusasutuse juht. Meetme tingimustes sätestatakse meetme rakendamiseks toetuse 6 andmise ning kasutamise tingimused ja kord. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.juuni 2008.a. määruse nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ ( meetme määrus) § 13 lg 1 kohaselt teostab EAS taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluste täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Meetme määruse § 17 lg 1 sätestab, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata Meetme määruse § 18 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise korral sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse.Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ülaltoodust tulenevalt kuulub taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamine EASi juhatuse pädevusse, sealjuures on EAS-i juhatus kohustatud taotluse lahendamisel järgima õiglase menetluse reegleid ning taotluse hindamisel teostama kaalutlusõigust. 24.

§ 19

lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid Riigikohus on 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 asunud seisukohale, et Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 on rõhutatud: Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 25.EAS-i juhatuse käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuses on juhatus formuleerinud otsuse nõustumisena tööstusettevõtjate tehnoloogia investeeringute hindamiskomisjoni ( hindamiskomisjon) hinnanguga. Ainuüksi nõustumisest hindamiskomisjoni ettepanekuga ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole EAS-i juhatuse kaalutletud otsusega. Kaalutlus seisneb muu hulgas ka otsustuses nõustuda hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamiseks pakutud hinnetega. Asjaolu, et juhatus on pidanud hindamiskomisjoni seisukohti põhjendatuks ning ei ole pidanud vajalikuks otsust formuleerida hindamiskomisjoni poolt esitatust teisiti, ei tähenda, et kasutamata on jäetud kaalutlusõigus ning EAS ei ole teadvustanud kaalutlusotsuse tegemise kohustust..Hindamiskomisjoni ettepanekuga nõustumine ei tähenda EAS-i juhatuse 7 seisukoha puudumist või selle väljaselgitamata jätmist, kuid tehtav otsus peab vastama kaalutlusotsusele esitatavatele nõuetele. 26.Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse taotluste 3.vooru hindamismetoodikast (tl 81) nähtuvalt hindavad meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi ettevõtluskonsultant ja hindamiskomisjon ( p.1.1)., vajadusel kaasatakse hindamisse taotlejast sõltumatud valdkondlikud eksperdid ( p.1.2). Käsitletav hindamismetoodika sätestab p.1.3, et ettevõtluskonsultant hindab taotlust käesoleva hindamismetoodika punktis 2 loetletud hindamiskriteeriumide ja nende alakriteeriumide lõikes hindeskaalade alusel. Sealjuures on viidatud p.2 alap.2.1 kohaselt hindamiskriteeriumite ja nende alakriteeriumite kirjeldused ja osakaalud toodud lehel ”Koond” (tl 91-95). Punkti 1.11 kohaselt koostab ettevõtluskonsultant taotluse hindamisaruande ning esitab selle koos eksperdi/ekspertide hinnangutega hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjon hindab taotlust kõigi käesoleva hindamismetoodika punktis 2 loetletud hindamiskriteeriumide lõikes, võttes arvesse nii ettevõtluskonsultandi kui ka eksperdi hinnanguid ( p.1.12), sealjuures võivad hindamiskomisjoni liikmed esitada ettevõtluskonsultandile taotleja ja taotluse kohta täiendavaid küsimusi. Hindamismetoodika p.1.7 näeb ette, et hindamiskomisjon hindab lisanduvust (toetuse ergutavat mõju) ning annab omapoolse hinnangu esimese hindamiskriteeriumi hindamise tulemustele. Metoodika p.1.8 kohaselt on hindamiskomisjonil õigus määrata esimese hindamiskriteeriumi kahe esimese alakriteeriumi hindeskaalade väärtused konkreetse taotlusvooru taotluste hindamise osas. Hindamiskomisjon teeb divisjoni direktori kaudu EAS juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks( p.1.14) 27.Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuse käsitlus, mille kohaselt on EAS hindamisel kaldunud kõrvale EAS-i enda poolt paika pandud arvutusmetoodikast, mille hindamisraport on tehtud EAS-i kodulehel avalikuks. Kaebuse esitaja lähtub taotluse vastavate andmete hindamisraportisse sisestatud andmete alusel saadud punktisummast. Esmalt on oluline märkida, et taotluste hindamine ei piirdu vaid taotleja prognoositud ja kavandatud arvnäitajate hindamisega, vaid kavandatut, sealhulgas majandusnäitajate prognoose, peavad toetama ka tegevused ja taotlusele lisatud muud dokumendid, sealhulgas äriplaan. Samuti tuleneb ülaltoodust, et hindamisaruanne ( hindamisraport) on oma sisult ettevõtluskonsultandi mittesiduv ettepanek hindamiskomisjonile ning hindamiskomisjon ei ole seotud vaid raporti tulemustega, vaid tal on pädevus prognoositu sisuliseks hindamiseks. Kaebaja märgib õigesti, et EAS-i seisukohtade järgi lähtub EAS taotluste hindamisel avaldatud raportist , kuid ekspertide kaasamise ( käesoleval juhul neid küll ei kaasatud) ja mitmeetapilise hindamise otstarbekus oleks ilmselgelt küsitav juhul, kui hindamine piirduks vaid matemaatilise tehtega saadud arvnäitajate hindamisega. Kohus jagab ülaltoodust tulenevalt vastustaja seisukohta, et hindamiskomisjon ei ole kitsalt seotud vaid raporti tulemustega ning meetme määruse eesmärgi saavutamiseks on hinnang antud taotlusega koos esitatud dokumentides sisalduvate andmete analüüsimise põhjal. Raport hindab toetustaotlusesse kirjutatud arvnäitajaid, komisjoni poolt antakse hinnang neile arvnäitajatele, seostades neid kogutud ja esitatud teabega. Seega ei tulene hindamismetoodikast, et meetme määruse § 17 lg 5 p 1 sätestatud kriteeriumi alakriteeriumile antav hinne peab olema võrdne hindamisraporti kohaselt arvutatud punktisummaga või et hindamiskomisjonil puuduks pädevus hinnangu andmiseks taotluse projektile, sealjuures matemaatilise tehtega saadud numbrilise tulemuse hinde alandamiseks, kui kavandatavad tegevused ja muud taotlusele lisatud dokumendid taotluses sisalduvaid prognoose ei toeta. 8

Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusest nähtuvalt on EAS-i juhatus nõustunud hindamiskomisjoni ettepanekuga hinnata taotlust kriteeriumi “Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja tööstusettevõtja arengule “( kuni 35% maksimaalsest koondhindest) hindega 1, 20 . Sealjuures on alakriteeriumile toetuse mõju lisandväärtuse kasvule (kaaluga koguhindesse 0,35) ja alakriteeriumile toetuse mõju ekspordi kasvule (kaaluga koguhindesse 0,35) otsustatud anda hindeks
Kaebuse esitaja ei nõustu taotluse rahuldamata jätmise otsusega esmalt osas, milles leitakse, et taotletava toetuskrooni mõju taotleja lisandväärtuse kasvule ja töökohtade paiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele on madal, mistõttu projekti vastavas osas hinnati mõju 0 punktiga. Õige on kaebuse väide, et Kaebuse esitaja taotluses toodud prognoosides kasvavad nii tööjõukulud, amortisatsioon, ärikasum kui ka lisandväärtus (töötaja kohta), ent ekslik on eeltoodust tehtud kaebuse järeldus, et EAS-i otsuses toodud järeldus, et toetuskrooni mõju kaebuse esitaja lisandväärtuse kasvule on madal, on põhjendamatu, sest taotluses esitatud prognoosid kinnitavad kaebaja seisukohta. Nagu kohus on eespool selgitanud viitega hindamismetoodikale, ei seisne hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamine mitte pelgalt taotluse alusel tabelisse kantud arvnäitajate kontrollis. Seetõttu on ka põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt Otsuses ei sisaldu arvutuskäiku ning lisandväärtuse kriteeriumile antud punktisumma kujunemist ei ole võimalik kontrollida, mistõttu otsus pole piisavalt motiveeritud. 29.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on EAS, hinnates projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja tööstusettevõtja arengule, rõhutanud toetuse andmise eesmärke ning on leidnud, et tehnoloogiainvesteeringu toetus peaks tooma kaasa olulise tõusu ettevõtte lisandväärtuse näitajas töötaja kohta ning eesmärgiks on selliste ettevõtete toetamine, kus nimetatud tõus ületab Eesti keskmise näitaja. Kaebaja taotluse puhul on aga leitud, et toetuskrooni mõju lisandväärtuse kasvule on madal. Kuigi kaebaja on 2010.a. müügituluks prognoosinud 76 564 785 krooni, on hindamiskomisjon, võttes arvesse nii kaebaja majandustegevust otsuse tegemise ajal iseloomustavaid näitajaid ( 5 kuu tulemused) kui ka äriplaanis kavandatut ning on esitatud põhjendused, miks asus hindamiskomisjon seisukohale, et ärikasumi prognoosi ei saa pidada realistlikuks. Kuna komisjon on eeltoodust tulenevalt leidnud, et kaebaja äriplaan ei toeta ärikasumi kasvu, ei ole põhjendatuks peetud ka prognoositud müügitulu. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud otsuse seisukohti müügitulu ja ärikasumi prognooside ebarealistlikkusest. Taotluse esitajale on vaidlustatud otsuses antud hindamistulemuse kujunemise põhjendused, seega on hinnang toetuse mõjust lisandväärtuse kasvule piisavalt motiveeritud ning kaebuse esitajal on olnud võimalik hinnata, kas tema subjektiivseid õigusi on rikutud või mitte.
Seoses lisandväärtuse mõistega jagab kohus vastustaja seisukohta, et kaebaja ja tema projekti majanduslike näitajate hindamisel kasutatud valem on matemaatiline ning arvutuskäigu tulemusele antakse kindel väärtus skaalas 0-
Lisandväärtuse arvutamise valem (mis võtab arvesse lisandväärtust töötaja kohta!) sisaldub kaebaja poolt täidetud toetuse taotluses, kus taotleja sisestab tabelisse numbrid ning lisandväärtuse arvutab välja valem vastavalt taotleja poolt sisestatud numbritele. Samuti on EASi kodulehel olemas lisandväärtuse arvestamise kalkulaator, mis annab taotlejale enne taotluse esitamist selgelt arusaama lisandväärtuse arvutuse põhimõttest. Eeltoodust tuleb järeldada, et nii hindamismetoodika kui ka lisandväärtuse arvutamise käik ja lisandväärtuse arvutamise sisulised aspektid olid kaebajale teada juba taotluse esitamise hetkel. Hindamisraport põhineb valemil Lisandväärtus = (aastane amortisatsioonikulu + aastane ärikasum + aastane tööjõukulu) / töötajate arv ning see valem on toodud ka vaidlustatud otsuses. Seega on põhjendamatu väita 9 nagu vastustaja ülalmärgitud valemist lähtunud ei oleks ning seda vaatamata asjaolule, et vaidlustatud otsuses on ka märgitud, et tõusu allikateks on suurenev amortisatsioon ja madalapalgaliste töökohtade asendumine kõrgemapalgalistega. Sealjuures on kaebaja muu hulgas väitnud:Ainuke liidetav, mis lisndaväärtust tegelikult suurendab, on ärikasum. Ärikasumit on võimalik suurendada vaid müügitulu suurendamise ja/või ärikulude ( v.a. tööjõukulud ja amortisatsioon) vähendamisega, mis on täpselt see järeldus, mis tuleb lisandväärtuse otsesest arvutusvalemist ( tl 6 kaebuse p.2.5.9) Kaebuse esitaja on leidnud, et EAS otsuse tegemisel ja lisandväärtuse kriteeriumi hindamisel ei ole ärikasumit väärtustatud, mis näitab üheselt EASi otsuse ebaõigsust.Nähtuvalt eespooltoodud seisukohtadest seoses müügitulu prognoosiga on EAS müügitulu prognoosi realistlikkuse hindamisel arvestanud ärikasumiga. 31.Toetuse üks peamisi eesmärke on toetada kasvava ekspordivõimekusega tööstusharusid ja tööstusettevõtteid. Investeering kaasaegsesse tehnoloogiasse peaks kaasa tooma konkurentsivõime ka eksporditurgudel. EAS-i otsuses on ekspordikäibe kriteeriumit hinnatud punktiga
Selle põhjendamiseks on otsuses toodud:Kaasaegsesse tehnoloogiasse investeerimise toetus peaks tooma ekspordi kasvu, mis diskonteerituna kapitali hinnaga ületab investeeringusse kaasatud toetust. Aastatel 2010-2013 kapitali hinnaga diskonteeritud ekspordikäibe prognoos on võrdluses teiste voorus osalenud ettevõtetega keskmine, kuid esitatud taotlusdokumentide põhjal ei avaldunud, kuidas suudab Taotleja saavutada ekspordikäibe kasvu 2009-
aastal 27 217 900 kroonilt 157 520 000 kroonile ehk sisuliselt tekitada 581% ekspordi käibekasvu. Seega kaebuse esitaja prognoositud ekspordikäibe kasvu realistlikkust ei toetanud äriplaan, mistõttu leiti, et ekspordikäibe prognoosid on üle hinnatud. Kuigi otsuses on märgitud vaid, et esitatud taotlusdokumentide põhjal prognoositud ekspordikäibe kasvu saavutamine ei avaldunud, on taotlusdokumendiks meetme määruse § 12 lg 5 p 3 kohaselt muu hulgas äriplaan. Vastustaja on kirjalikus seletuses kaebuse kohta andnud detailsema selgituse, millised olid äriplaani puudused, mis kogumina ei võimaldanud järeldada ekspordikäibe prognoosil sisulise katte olemasolu. Esitatud taotlusdokumentide põhjal ei avaldunud, kuidas suudab Kaebaja saavutada ekspordikäibe 581% kasvu aastatel 2009-
Ekspordikäibe prognoosi kohaselt oleks tegemist sisuliselt ekspordikäibe kahekordistamisega igal aastal, viis aastat järjest, mis on tööstusettevõtte jaoks enneolematult suur samm. Äriplaanis on Kaebaja ekspordi potentsiaaliga turgusid kirjeldanud üksnes üldiselt, mistõttu kogumina ei toetanud see ekspordikäibe prognooside realistlikkust. Samuti on äriplaanis väga vähesel määral kirjeldatud ekspordiplaani elluviimiseks vajalikke potentsiaalseid kliente ja koostööpartnereid, kelle kaudu sihtriikides eksporti on plaanis kasvatada. Samuti puuduvad Kaebajal reaalsed kokkulepped mahtude kohta klientide või koostööpartneritega, kelle kaudu ekspordikäibe sellises ulatuses kasv oleks põhjendatud. Seega on põhjendamatu kaebuse väide, et hindamisel on jäetud olulised asjaolud, äriplaani
peatükis sisalduv asjaolu, et „Eesti turu osakaal käibes väheneb tempoga 10% aastas, kuna tootmisressursid rakendatakse suurema potentsiaaliga turgudele, arvesse võtmata. Samuti ei ole otsuse sisalduvad põhjendused vastuolulised, sest kui kaebaja prognoosi võrreldes teistega peetakse keskmiseks, siis lähtuvalt kaebaja enese taotlusdokumentidest ei olnud prognoositud ekspordikäive realistlik. Seega on põhjendamatu kaebuse väide, et EAS on teinud ekspordikäibe kriteeriumi hindamisel olulisi kaalutlusvigu, mistõttu ei ole EASi otsus õiguspärane ja kuulub tühistamisele. 10 32.Kaalutlused on olnud asjakohased, otsus on piisavalt motiveeritud ning selle tühistamiseks alus puudub. Kaebuse esitajat ei ole koheldud teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt, sest kõigi taotlejate suhtes on taotluste hindamisel lähtutud hindamiskriteeriumidest, mis on sätestatud meetme määruses ja täpsustatud metoodikas. 33.Kaebuses on lisaks tühistamisnõudele esitatud ka kohustamisnõue, millega kaebaja taotles haldusorgani kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama. Kuna EAS-i vaidlustatud otsus on õiguspärane ja tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka kohustamisnõue. V MENETLUSKULUD 34.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja

§ 93

lg 1 sätestatud korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning kaebuse esitaja kanda jäävad tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale