Samuti väheneb kinnistute privaatsuse vähenemise tõttu ilmselgelt kinnistute väärtus. Korralduses on privaatsuse küsimust käsitletud vaid tornelamute elanike seisukohast. Detailplaneeringu menetlemisel on rikutud planeerimisseaduse sätteid. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega kehtestati „Tallinna üldplaneering“, mille kohaselt on vaidlusalusel maal asuvate kruntide maakasutus funktsiooniks väikeelamute ala. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestati teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, mille seletuskirja p 6.6 kohaselt jääb planeeringuala Järvevana kõrghoonete piirkonda. Nimetatud teemaplaneeringu koostamisel ei ole võetud arvese keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. Tallinna Linnavalitsus jättis oma 15.10.2008 otsusega nr 1714-k keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata ka kõnealuse detailplaneeringu menetlemisel, millega on rikutud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Antud juhul ei ole väljaselgitatud teemaplaneeringu ja detailplaneeringu negatiivseid tagajärgiliikluskoormuse suurenemist, harjumuspärase miljöö muutust, ümbruskonna kinnistute väärtuse vähenemist. Kaebaja hinnangul saab kohalik omavalitsus teemaplaneeringuga üldplaneeringut üksnes täpsustada ja täiendada, mitte muuta oluliselt selle osasid. Teemaplaneeringuga üldplaneeringu muutmisel peavad kohalduma samaväärsed piirangud kui kehtiva üldplaneeringu osalise muutmisel detailplaneeringu kehtestamisega. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmisel näeb PlanS ette teatud piirangud. Nagu nähtub Tallinna Linnavalitsuse korralduse lisadest, on detailplaneeringu koostanud K-Projekt AS, kelle käest on vaidlusaluse detailplaneeringu koostamise tellinud AS TTP, kes on kõnealuste kinnistute omanik. Seega on detailplaneeringu koostamise tellijaks huvitatud isik. Kaebaja hinnangul on Tallinna Linnavalitsus teemaplaneeringut kehtestades ületanud PlanS § 8 lg 2 p 2 sätestatud volitusnormi ning muutnud kehtivat üldplaneeringut, kuigi teemaplaneeringuga saab üldplaneeringut üksnes täiendada ja täpsustada. Teemaplaneeringut kehtestades on rikutud PlanS § 8 lg 9 sätestatud kohustust võtta üldplaneeringu koostamisel arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole korraldatud ka vaidlusaluse detailplaneeringu menetlemisel, seega ei ole väljaselgitatud muid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kaevav haldusakt on kaalutlusvigadega, motiveerimata, ei ole proportsionaalne seatud eesmärkide suhtes. Korraldusest ja selle lisades nähtub, et lähiümbruskonna elanike põhjendatud huvid piirduvad 3 3-10-1486 üksnes insolatsioonitingimustega ning piisava nõuetekohase päikesevalguse olemasoluga. Korralduses on jõutud järeldusele, et rajatavad hooned ei mõjuta oluliselt naaberkruntide insolatsioonitingimusi. Elanike põhjendatud huvi lähiümbruse harjumuspärase miljöö säilitamise ning kinnistute väärtuse vähenemise osa on jäetud täielikult tähelepanuta. Detailplaneeringu positiivsete mõjudena on välja toodud üksnes uute elamistingimuste loomine, ettevõtluse- ja arenguvõimalused. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on kaebus esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, milles seisneb avalike huvide riive. Kaebaja on esitanud kaebuse lähiümbruskonna elanike subjektiivsete õiguse kaitseks. Kuna kaebaja ei ole kaebuses välja toonud õigusvastaselt riivatud avalikke huve, ei kuulu kaebus juba üksnes seetõttu rahuldamisele. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestati teemaplaneering „ Kõrghoonete paiknemise Tallinnas“. Teemaplaneeringu kohaselt jääb planeerigu ala Järvevana kõrghoonete piirkonda. Detailplaneeringuga kavandatu vastab teemaplaneeringus toodud nõuetele. Seega ei ole antud alal keelatud detailplaneeringus ettenähtud kõrgusega hoonete ehitamine. Samuti ei ole planeeritava ala puhul tegemist miljööväärtusliku alaga. Kuna ala on piiritletud tänavate ja raudteega, ei mõjuta rajatavad hooned oluliselt naaberkruntide insolatsioonitingimusi. Detailplaneeringu kehtestamisel ei pea lähtuma eeldusest, et kontaktvöönd peaks jääma täielikult mõjutamata. Antud juhul ei saa järeldada, et planeeringu elluviimisel avalike hüvede kättesaadavus oluliselt väheneks. Ainuüksi asjaolu, et kavandatakse kontaktvööndis olevatest hoonetest kõrgemaid hooneid, ei kahjusta lähiümbruse miljööd. Tegemist on kehtiva üldplaneeringu kohaselt kõrghoonete piirkonnaga, millele detailplaneeringu lahendus vastab, mistõttu puudub avalik huvi riive, mida kaitsta populaarkaebusega. Samuti puudub kaebaja subjektiivseid õigusi kaitsev norm. Vastustaja hinnangul ei riku kaevatav haldusakt kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Detailplaneeringu realiseerimine ei halvenda oluliselt kaebaja elukeskkonda, samuti puudub Eesti kehtivas õiguses subjektiivne õigus puhtale keskkonnale. Kohtupraktika kohaselt tuleb isikul leppida olukorraga, kus ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Võimalikud mõjutused jäävad kehtestatud normide piiresse, seega ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema kinnistu väärtus väheneb. Üldjuhul tõstab korrastatud linnaruum kinnisvara väärtust. Kuivõrd kaebajale kuuluv kinnisasi jääb kolmandale isikule kuuluvast kinnisasjast enam kui 150 meetri kaugusele, on omavahel eraldatud raudtee ja selle piirangutsooniga, ei ole põhjendatud kaebaja väited tema omandiõiguse, era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumisele. Kaebaja väited privaatsuse rikkumise kohta on üldsõnalised. Kaebaja väited taanduvad detailplaneeringu otstarbekusele ja sobivusele, mis ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Kaebaja ei ole viidanud kaebuses õigusnormidele, mille rikkumisest võiks vaidlustatud haldusakti õigusvastasus tuleneda. PlanS tehtud viited on kaebaja jätnud sisustamata konkreetse olukorraga. 4 3-10-1486 Oluline on rõhutada, et kaebaja ei ole detailplaneeringu menetluse kestel esitanud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut planeeringulahendusele. Vaatamata sellele on kaebuses toodud väiteid käsitletud kaevatavas otsuses. Kaebaja on jätnud tähelepanuta menetluse käigus tehtud keskkonnaalased uuringud ja antud hinnangud. Planeeringu käigus on koostatud keskkonnalased uuringud. Kaebusest ei ilmne millistel põhjustel ei pea kaebaja teostatud uuringuid piisavateks ning millistel põhjustel tuli vastustajal läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui ükski läbiviidud uuring ei viidanud võimalikule keskkonda mõjutavale ohule. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole kohustuslik, kui detailplaneeringuga kavandatuga ei kaasne olulist keskkonna mõju- või riski. Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 korraldusega nr 1714-k otsustati mitte algatada lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsust nr. 77, ei ole kohtul võimlik hinnata teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinna“ kehtestamisega seotud küsimusi. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega PlanS § 10 lg 6 1 rikkumise kohta. Detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneerinuga. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsuse nr 77 teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinna“ kehtestamisega täpsustati ja täiendati 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud „ Tallinna üldplaneeringut“, järelikult ei muuda vaidlusalune detailplaneering Tallinna üldplaneeringut. Detailplaneering on kooskõlas teemaplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist ei tohi teha ülesandeks selle koostamisest huvitatud isikule, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Antud juhul detailplaneeringuga üldplaneeringut ei muudetud. Samuti ei vasta tõele, et kolmas isik on olnud detailplaneeringu koostajaks või tellijaks. Vastavalt koostatud töövõtulepingule nr DP nr -11/M-07 on tellijaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning lepingu alusel ei ole üle antud ühtegi tellija õigust. K-Projekt vastutas ameti ees detailplaneeringu koostamise ja tehnilise poole eest eest, pakkus erinevaid planeerigu variante. Seadus ei keela detailplaneeringu koostamise kohustuse delegeerimist eraõiguslikule isikule. Kaebaja ei täpsusta, millistel põhjustel ei loe ta korralduse motiive piisavaks ega ole välja toonud, millised avalikud huvid on jäänud nõuetekohaselt kaalumata. Detailplaneeringu koostamisel on kaalutud ala keskkonnaseisundit, haljastust, linnaruumist tulenevaid nõudeid, tänavavõrku, liikluskorraldust jm küsimusi. Seega on kohalik omavalitsus kaalunud tunduvalt enam küsimusi kui insolatsioonitingimusi ja piisa päevavalguse olemasolu. Detailplaneeringu lahenduste kaalutletust näitab ka asjaolu, et avaliku arutelu käigus ei esitatud ühtegi märkust, vastuväidet, muudatusettepanekut. Kaevatav korraldus on seaduslik, põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Kolmas isik kaebust ei tunnista. Vaidlusalune detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 03.10.2007 korraldusega nr 1720-k, mille p 1 oli selgitatud, et eesmärgiks on kinnistute liitmine segafunktsiooniga krundiks ning ehitusõiguse andmine 19 ja 18 korruselise äripindadega korruselamute rajamiseks. Korraldus avaldati ajalehes. Samuti teavitati avalikust arutelust ajalehes. Avalikul arutelul osales arvukalt inimesi ning arutelul kerkisid üles teemad nii aedlinnaku miljöö kui ka 5 3-10-1486 planeeritavate hoonete kõrguse osas. Samas viidatati arutelus ka sellele, et piirkond on määratud kõrghoonete paiknemise alaks. Ükski arutelus osalenud isik ei ole esitanud planeeringu suhtes märkusi ega vaidlustanud detailplaneeringu kehtestanud haldusakti kohtus. Paraku ei osalenud arutelul kaebaja. Keskkonnamõju strateegilist hindamist otsustati mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 03.10.2008 korraldusega nr 1714-k, kus korralduse p 3 on toodud ka põhjused ja kaalutlused. Teave korralduse kohta ilmus ka ajalehes. Tallinna Linnavalitsuse 06.01.2010 korraldusega nr 6-k võeti vastu kinnistuste ja lähiala detailplaneeringu töö nr 05327 ning paluti korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek. Teade korralduse kohta avaldati ajalehes. Puudutatud isikutele saadeti ka teade, kus oli info nii ehitusõiguse sisust kui ka viide kõrghoonete alale. Teade avalikustati ajalehes. Avalikustamise käigus ei laekunud ühtegi protesti või kirjalikku parandusettepanekut. Kaevatavas korralduses ja selle lisaks olevas seletuskirjas on kajastatud põhjalikult haldusakti andmise õiguslikud ja faktilised alused ning kaalutlused. 17.08.2010 on endised Järve tn 4, 6, 8 , 8a katastriüksused liidetud uueks katastriüksuseks Järve tn 2, mis kuulub kolmandale isikule. Kaebajale kuuluv kinnisasi asub kolmandale isikule kuuluvast kinnisasjast enam kui 150 meetri kaugusel ning jääb arusaamatuks, kuidas ehitustegevus reaalselt mõjutaks kolmanda isiku õigusi. Kohtulik kontroll on kaalutlusotsuste puhul piiratud. Seetõttu ei saa kohus asuda hindama planeerimislahendusega seotud sisulisi asjaolusid, vaid hinnata kas menetluses ei esinenud sellised vigu, mis võisid sisuliselt mõjutada asja otsustamist. Mida alale rajada, otsustab planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Antud juhul on vastustaja vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisel ja menetlemisel täpselt järginud seadusega kehtestatud menetluskorda. Korraldus on motiveeritud, nimetatud on korralduse vastuvõtmise õiguslikud ja faktilised alused ning selle tühistamiseks puuduvad õiguslikud alused. Kolmanda isiku hinnangul on kaebuse puhul tegemist eelkõige populaarkaebusega, mis on esitatud avalike huvide riive kaitse eesmärgil. Kaebaja väited seoses kavandatud vastuoluga lähiümbruskonna miljööle, on üldsõnalised ning nendest ei ole võimalik aru saada, mida silmas peetakse ning kuidas selle miljöö väidetav kahjustamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata kavandatud vastavust ümbruskonnale. Kaebusest ei selgu kaebaja pädevus taoliste hinnangute andmiseks. Isikul puudub kaitstav usaldus selles suhtes, et ümbritsev keskkond jääb muutumatuks. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole olemasolev elukeskkond seadusega kaitstud subjektiivseks õiguseks. Pelgalt isiku soov säilitada lähiümbruskonna eripära, ei ole aluseks ehitustegevuse piiramiseks. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine ei ole iseenesest subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Nimetatud piirkonda nägi ette kõrghoonete püstitamise Tallinna Linnavolikogu oma 16.04.2009 otsusega nr 77 teemaplaneeringu kehtestamisel, millega täpsustati ja muudeti üldplaneeringut ning nähti ette antud piirkonda kuni 98 m kõrguste hoonete püstitamise. Kaebaja väited tema eraelu- ja pereelu puutumatusele on üldsõnalised. Kaebusest ei selgu, milliseid on kaevatavast haldusaktist tulenevad kahjulikud järelmid kaebaja elule. Tavapraktika on kinnitanud, 6 3-10-1486 et heakorrastatud elamurajoonide ehitamine ja uue linnakeskuse kujunemine tõstab lähipiirkonna kinnisasjade turuväärtust. Arvestades kaebajale kuuluva kinnisasja kaugust ja asetust läänes kolmandale isikule kuuluvast kinnisasjast, on põhjendamatud kaebaja väited tema omandiõiguse, eraelu- ja pereelu rikkumise kohta. Kaebaja nimetatud väited on oletuslikud. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu, vaid ta peab taluma õiguspärast ehitamist. Täiesti põhjendamatud on kaebaja väited selle kohta, et detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Nimetatud piirkond on teemaplaneeringuga ettenähtud kõrghoonete rajamiseks ning teemaplaneeringu vastuvõtmise otsusega 11.01.2009 täpsustati ja täiendati vastavalt üldplaneeringut. Seetõttu on alusetu kaebaja väited PlanS § 10 lg 61 p 2 rikkumisele. Vaidlusaluse detailplaneeringu koostajaks oli AS K-Projekt, mitte kolmas isik, ning tellijaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Seaduse kohaselt ei ole detailplaneeringu kehtestamisel kohustuslik korraldada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui sellega ei kaasne olulist keskkonnamõju või –riski. Antud küsimust on Tallinna Linnavalitsus kaalunud oma 15.10.2008 korraldusega nr 1714-k, millega otsustati mitte alustada keskkonnamõju strateegilist hindamist, vastavad põhjendused ja kaalutlused on korralduses toodud. Kaebusest ei selgu, millistel põhjustel ei pea kaebaja korralduses toodud põhjendusi piisavaks. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnvolikogu 16.04.2009 otsust nr 77 ega Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 korraldust nr 1714-k. Seega ei saa kohus hinnata kaebaja väited seoses nimetatud haldusaktide õigusvastasusega. Oluline on, et detailplaneeringu käigus on keskkonnaalaseid küsimusi käsitletud ning läbiviidud on mitmeid uuringuid. Kaebaja ei ole esitanud põhjuseid, mille alusel saaks väita, et need uuringud ei ole piisavad ning mille alusel saaks viidata olulisele keskkonnamõjule või –kahjule. Kaevatav korraldus on põhjalikult motiveeritud. Korraldusest selguvad selle vastuvõtmise kaalutlused ja alused. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid, mis on jäetud kaalumata või hindamata. Korralduses on toodud põhimotiivid ja seletuskirjas muud põhjendused, motiivid, kaalutlused. Ebaõiged on kaebaja viited, mille kohaselt piirduvad korralduses lähiümbruste elanike huvid insolatsioonitingimuste ja päevavalguse olemasoluga. Seletuskirjast selgus, et kaalutud on ala keskkonna seisundit, linnaruumist tulenevaid nõudeid, liikluskorraldust, jpm küsimusi. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on postitatud 05.06.2010 vastustaja 05.05.2010 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 7 3-10-1486 Isiku õigus planeeringu vaidlustamiseks tuleneb PlanS § 26 lg 1, mis sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Hinnates kaebuse sisu on kohtu hinnangul esitatud kaebuse puhul tegemist nii populaarkaebusega, kui ka oma subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega. Kaebuse kohaselt rikub kaevatav otsus kaebaja ja lähiümbruse elanike subjektiivset õigust lähiümbruskonna miljöö säilimiseks, omandiõigust ning perekonna ja eraelu puutumatust. Kaebaja hinnangul on tal ka avalikkusest tihedam seos planeeringu alaga - kaebaja elab vaidlusaluse krundi naabruses ning seetõttu mõjutab kaevatav otsus tema õigusi. Kaebuse kohaselt on kaevatavas korralduses kaalutud lähiümbruskonna elanike huve üksnes insolatsioonitingimustest ja piisava päikesevalguse olemasolust lähtudes ning jäetud hindamata muud võimalikud negatiivsed tagajärjed. Oluliseks rikkumiseks on kaebaja hinnangul detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Õige on vastustaja väide selle kohta, et Eesti kehtivas õiguses puudub otsene subjektiivne õigus puhtale keskkonnale.
sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Nimetatud paragrahv sätestab kaks isiku põhikohustust, mis on suunatud parema keskkonnaseisundi tagamiseks.
alusel on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
, 53 sätted panevad riigile kohustused seoses keskkonnakaitsega ning seega annavad isikule õiguse nõuda loodusvara ja loodusressursside säilitamist. Kaebuses toodud väidetest saab järeldada, et kaebaja hinnangul rikub seoses keskkonnakaitsega seotud kohustuste mittenõuetekohane täitmine tema ja lähikonnas elavate naabrite õigusi. Kaebaja väidetel rikuti detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut, ei hinnatud vajalikus ulatuses keskkonnamõju, jäeti arvestamata lähikonna elanike huvid ning vaidlustatud otsus pole kaebaja hinnangul piisaval motiveeritud. Planeeringuga lubatud ehitised ei arvesta oma lahenduselt antud piirkonnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavadega ning ei sobi oma välisilmelt lähiümbruse eripärale ja kujunduslikule stiilile. Kohus peab vajalikuks selgitada, et planeeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud, kuna kohus ei saa hinnata planeeringu otstarbekust. Küsimuse sellest, kas ja mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Seetõttu jätab kohus käsitlemata kaebaja väited kaevatava otsusega lubatud ehitiste sobivuse ja vastavuse kohta antud piirkonda ning annab õigusliku hinnangu asjas läbiviidud menetlusele. 8 3-10-1486 Oluline on kohtu hinnangul märkida, et avaliku väljapaneku kestel ei esitatud kellegi poolt detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväiteid ega ettepanekuid, sh ka mitte kaebaja poolt. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks püüdnud seoses vaidlusaluse detailplaneeringuga seonduvalt oma õigusi kaitsta ja hoida ära tema arvates miljööpiirkonda sobimatute hoonete ehitamist. Seetõttu ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel enam asjakohased kaebaja väited hoonete suuruse ja sobivuse kohta antud asukohta. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kaebaja taotleb kaebuses tühistada Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2010 korraldus nr 698-k osas, millega antakse AS-le TTP ehitusõigus vaidlusalusel maa-alal ühe kuni 19-korruselise ja ühe kuni 18korruselise äripindadega korterelamu rajamiseks (tl 29). Kuna käesolevas vaidluses ei ole vaidlustatud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsust nr 77 (tl 9899), Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 otsust nr 1714-k (tl 69-70), ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele ja hinnangutele nimetatud haldusaktide osas. Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt ei ole Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsust nr 77, Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 otsust nr 1714-k vaidlustatud ning tegemist on jõustunud haldusaktidega. Lähtudes HMS § 60 lg 2 on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele. Kaebaja hinnangul on detailplaneeringu menetlemisel rikutud PlanS § 10 lg 61, kuna detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringuga. Lähtudes PlanS § 8 lg 7 on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et vaidlusaluse detailplaneeringu vastuvõtmise ajal oli kehtiv Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneering“. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestati teemaplaneering „ Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ning otsuse p 2 kohaselt on teemaplaneering Tallinna üldplaneeringut täpsustav ja osaliselt muutev planeering. PlanS § 8 lg 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et teemaplaneeringu kohaselt jääb planeeringu ala Järvevana kõrghoonete piirkonda, mille hoonestustiheduseks on määratud 2,0 ja ehitiste maksimaalseks absoluutkõrguseks 98 meetrit (tl 113-115). Seega sisaldas Tallinna üldplaneering vaidlustatud detailplaneeringu vastuvõtmise ajal Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 teemaplaneeringuga „ Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kehtestatud muudatusi ja täpsustusi. 9 3-10-1486 Kaevatava korraldusega kehtestatud detailplaneeringus kavandatu aluseks on Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneering“ ja Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“. Lähtudes eeltoodust on ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja/või muudab seda. Kaebaja on kaebuses seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus on detailplaneeringut koostades rikkunud PlanS § 10 lg 61 p 2, kuna detailplaneeringu koostamise tellijaks on planeeringu koostamisest huvitatud isik AS TTP, kes on vaidlusalusel maal asuvate kinnistute omanik. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kaevatavas haldusaktis nimetatud kinnistud liidetud üheks katastriüksuseks aadressiga Järve tn 2 Tallinn ( tl 95). Kuna kaevatava haldusaktiga nähti ette kinnistute liitmine, on korraldus kirjeldatud osas täidetud. PlanS § 10 lg 61 p 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, koostati vaidlusalune detailplaneering kooskõlas üldplaneeringuga. Seega ei kuulu käsitletud säte käesoleval juhul kohaldamisele. Hinnates kohtu toimikusse esitatud 02.07.2007 detailplaneeringu koostamise lepingut nr DP-119/M-07 (tl 127-129) nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isiku väidetega, et kaebaja on nimetatud lepingust teinud tellija osas ebaõiged järeldused. Tellijaks on lepingu kohaselt Tallinna Linnaplaneerimise Amet, töövõtjaks K-Projekt AS, finantseerijaks AS TTP. Lepingu p 2 sätestatud lepinguosaliste õigustest ja kohustusest tulenevalt ei nähtu, et AS-le TTP oleks üle antud tellija õigused ja/või kohustused. Finantseerijal on lepingu p
, 32, 33 sätetele (tl 7).
Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Perekonnaelu kaitseala hõlmab eelkõige pereliikmete õigust elada koos. Eraelu määratletakse kui õigust elada oma elu minimaalse sekkumisega. Antud juhul ei tulene esitatud tõenditest ega kaebuses esitatud väidetest kaebaja, lähiümbruskonna elanike elukeskkonna halvenemist ega ohtu kaebaja, lähiümbruskonna elanike tervisele. Lähtudes
Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Nimetatud paragrahv kaitseb isiku üldisi varalisi õigusi. Esitatud tõenditest ja kaebuses esitatud väidetest ei tulene, et kaevatav haldusakt ei võimalda ja/või takistab kaebajal, lähiümbruskonna elanikel vabalt teostada omandiõigust. Kaebaja ei ole oma väiteid kinnisvara väärtuse vähenemisest mingil moel põhistanud. Kooskõlas
Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Kodu puutumatust riivavad eelkõige paragrahvi sõnastusest tulenevalt sissetungimine ja läbiotsimine. Samas võivad kodu puutumatust riivata ka väljastpoolt tulenevad häirivad mõjutused. Arvestades seda, et kaebaja kinnistu asub kaevatava haldusakti p 1 nimetatud kinnistust 150 m kaugusel, mis on linnaruumis arvestatav kaugus, ei saa ainuüksi kaevatava haldusaktiga antud ehitusõiguse sisust iseenesest järeldada häirivaid mõjutusi kaebaja kodu puutumatusele. Kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud asjaolusid, mille tõttu muutub tõsiselt tema kodune heaolu ja/või mille tõttu on takistatud kodu kasutamine. Kohtupraktikas on leitud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.