KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2012. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number 2-10-4753

) § 420 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.11.2007.a. liisingulepingu nr L07114399, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale tulenevalt lepingu punktidest 6.1.

1. ja 6.
2. liisingueseme – sõiduki D. L. 1,5dCi kasutamise eest liisingumakseid vastavalt lepingu alusel esitatud arvetele. Kuna kostja kõiki lepingujärgseid makseid hagejale nõuetekohaselt ei tasunud, lõpetas hageja ühepoolselt 15.06.2009.a. lepingu, olles eelnevalt 28.05.2009.a. saatnud kostjale sellekohase teatise. Lepingu punktis 6.13.
3. on kokku lepitud, et kui kostja ei ole kõiki lepingu järgi tasumisele kuuluvaid summasid hagejale tasunud 14 päeva jooksul peale lepingu lõppemist, s.o. 30.06.2009, siis on hagejal õigus liisinguese võõrandada. Vastavalt lepingu punktidele 6.13.
4. ja 11.
5. liisingueseme võõrandamisel tekkinud kulutused kannab või kohustub hüvitama liisinguvõtja. Kostja andis liisingueseme valduse hagejale pärast lepingu lõpetamist üle 22.06.2009.a. Liisingueseme väärtus üleandmise ajal oli 96 608,17 krooni (käibemaksuta), sama suur oli lepingu järgi kostjal hagejale tasumata liisingueseme ostuhinna jääk. Hageja müüs liisingueseme lepingu järgsete nõuete katmiseks edasi 07.08.2009.a. hinnaga 60 833,33 krooni (käibemaksuta). Seega tekkis hagejal müügikahjum summas 35 774,84 krooni, s.o. kostja poolt tasumata liisingumaksete jääk. Vastavalt lepingu punktidele 11.
6. ja 11.
7. on hagejal õigus nõuda kostjalt müügikahjumi tasumist. Liisingueseme müümiseks tegi hageja kulutusi auto pesule ja müügiteenusele kokku summas 4 972,3 krooni. Vastavalt lepingu punktile 11.
8. nõuab hageja kostjalt ka tehtud kulutuste hüvitamist. Seega hagi esitamise aja seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees kokku 63 863,12 krooni, mis koosneb järgmistest summadest, sealhulgas osaliselt tasumata rendimakse 2009.a. jaanuarikuu eest summas 3 438 krooni, tasumata rendimaksed ajavahemiku veebruar kuni juuni 2009 eest summas 19 678,25 krooni, auto välipesu ja keemilise sisepesu arve summas 1 322,03 krooni, müügikahjum summas 35 774,84 krooni, müügiteenuse arve summas 3 650 krooni. Hageja on kostjale saatnud nimetatud summade tasumiseks postiga arved, kuid kostja ei ole võlgnevust kuni hagi esitamiseni tasunud. Seetõttu on hageja pöördunud kohtu poole kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks tuginedes (VÕS) §-dele 8 lg 2, 6 lg 1, 100 ja 108 lg 1, 101 lg 1 p 1, 361, 367 ja 397, samuti menetluskulude- hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 8 500 krooni väljamõistmiseks. Kostja vastuväited 2

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Tulenevalt

§ 444

lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel rahuldada.

Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.6).

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 82 lg 1 täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, rahalist kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 361järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl. 8-29) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 28.09.2010.a. seisuga kokku 63 863,12 krooni, sellest osaliselt tasumata rendimakse 2009.a. jaanuarikuu eest 3 438 krooni, tasumata rendimaksed ajavahemiku veebruar kuni juuni 2009 eest kokku 19 678,25 krooni, auto välipesu ja keemiline sisepesu maksumuse 1 322,03 krooni, müügikahjumi 35 774,84 krooni ja müügiteenuse tasu 3 650 krooni. 3

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõivu summas 8500 krooni. Seega on kohtul võimalik

§ 1741

lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hageja poolt on tasutud 24.09.2010 riigilõiv 8500 krooni (tl.30). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 8500 krooni (543,25 eurot) välja mõista.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4