← Eesti

3-11-638/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Virkus, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-638 Haldu

) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et O B ei allunud 20.10.2010 kell 9.30 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele minna tööle. 3-11-638 O B esitas 09.12.2010 käskkirjale nr 1090-de vaide, mis jäeti Tallinna Vangla direktori 09.02.2011 vaideotsusega nr 1-13/53559-3 rahuldamata.

  1. O B kaebuses palutakse käskkiri nr 1090-d tühistada ning tuvastada vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasus. Kaebuse põhjendused: 1) kaebajale pakuti
  2. a oktoobris tööd koristajana. Kaebaja vastas, et tal on radikuliit, mistõttu ta ei saa kohe tööle asuda. Käskkirjaga nr 1090-d karistati kaebajat töötamisest keeldumise eest, sest meditsiiniõde oli läbivaatust tegemata silmaga määranud, et kaebajal radikuliiti ei ole; 2) käskkirjale nr 1090-d esitas kaebaja vaide 09.12.2010, kuid vaideotsus tehti alles 09.02.
  3. Sellega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-s 2 sätestatud 30päevast vaide läbivaatamise tähtaega.
  4. Tallinna Vangla palus jätta O B kaebuse rahuldamata, rõhutades järgmist: 1) kaebaja viibis 05.10.2010 enne tööle rakendamist meditsiiniosakonna juhataja vastuvõtul. Viimase hinnangul võis kinnipeetavat tööle rakendada, kuna tööd takistavaid kaebusi ei esinenud. Meditsiiniosakonna juhataja kinnitusel ei ole isikul vanglas radikuliiti diagnoositud; 2) meditsiiniosakonna spetsialist-õde on 21.10.2010 koostanud õiendi, millest nähtub, et kaebaja on toodud kontrolliks, sest keeldub tööle minemast. Õiendis on leitud, et kaebaja liikumine on vaba ja takistusteta. Kaebaja on suunatud tööle ning antud XXXXXXX geeli selja määrimiseks; 3) 25.10.2010 viibis kaebaja ka arsti vastuvõtul, kus arst otsustas, et kaebaja võib tööd teha. 08.11.2010 toimunud neuroloogi vastuvõtul on kaebaja selgitanud, et ägedad valud nimmes on taandunud. Neuroloogi hinnangu kohaselt oli kaebaja lülisammas tavalise konfiguratsiooni ja vaba liikumisega, neuroloogilise koldeta; 4) kaebaja vaiet ei lahendatud tähtaegselt, kuid seda ei tehtud tahtlikult, vaid suure töökoormuse tõttu.
  5. Tallinna Halduskohtu 10.10.2011 otsusega kaebus rahuldati ning käskkiri nr 1090-d tühistati, samuti tunnistati õigusvastaseks vaide lahendamise tähtaja rikkumine. Otsuse põhjendused: 1) vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei täitnud 20.10.2010 kell 9.30 vanglaametniku poolt antud korraldust minna tööle temale määratud tööpiirkonda. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja teatas 20.10.2010 vanglaametnikule, et ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 2)

§ 37lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seadus ei sätesta teisiti.

Vastavalt

§ 37

lg 2 p-le 3 ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

§ 37lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Seega on välistatud kinnipeetava töökohustus tervisest tulenevatel põhjustel, kui selline töövõimetus on arsti poolt tuvastatud; 3) vangla oleks seega pidanud toimetama kaebaja 20.10.2010 arsti vastuvõtule. Kaebaja toimetati aga meditsiiniosakonna spetsialist-õe vastuvõtule. Õde ei ole isikuks, kes

§ 37

lg-st 3 tulenevalt võib kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks teha; 4) 25.10.2010 on arst määranud kaebajale valu tõttu ravi ja suunanud neuroloogi vastuvõtule. Arst ei ole 25.10.2010 kindlaks teinud, et kaebuse esitaja oli 20.10.2010 tervislikel põhjustel võimeline töötama. Seda ei ole kindlaks teinud ka neuroloog. Seega tervisekaardi 25.10.2010 ja 08.11.2010 kanded ei välista võimalust, et kaebaja ei olnud 20.10.2010 võimeline töötama; 5)

§ 67

p-s 1 sätestatud kinnipeetava allumiskohustusega kaasneb vangla kohustus tagada kinnipeetava tööle suunamisel kinnipeetava töövõimelisuse tuvastamine

§ 372

(4)3-11-638 lg-s 3 ettenähtud korras arsti poolt. Kinnipeetava tööle sundimine, kõrvaldamata kahtlust tema tervisliku seisundi osas, ei saa olla põhjendatud ega seaduslik. Seega ei saa vanglaametniku 20.10.2010 korraldust pidada seaduslikuks ning käskkiri nr 1090-d tuleb tühistada; 6) vaidlust ei ole, et vaiet ei vaadatud läbi tähtaegselt. Kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus, kuna motiveerib vastustajat edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Seega tuleb esitatud tuvastamiskaebus rahuldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega kohus rahuldas käskkirja nr 1090-d tühistamise nõude. Apellatsioonkaebuse vastuväited kohtuotsusele: 1) kaebaja rakendati tööle 12.10.2010 käskkirjaga nr 792-k vangla majandustöödele abitöölisena koormusega 0,1 kohta ajavahemikul 18.10.2010-17.01.
  2. Kaebaja tööle määramise käskkirja ei vaidlustanud, st ta ei vaidlustanud ka arsti hinnangut tema võimelisusele teha tööd; 2) kinnipeetaval on õigus jätta täitmata vaid ilmselgelt tühist korraldust. Korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel; 3) kinnipeetava võimelisuse teha tööd teeb kindlaks arst enne kinnipeetava tööle määramist. Hiljem võib tervislikel põhjustel tööst keeldumise põhjendatust kontrollida ka muu meditsiinitöötaja. Õde ei tuvastanud mitte kinnipeetava võimelisust teha tööd, vaid kontrollis, kas võivad esineda asjaolud, mida ei esinenud arsti poolt hinnangu andmisel ning mis võisid mõjutada sel päeval antud tööle asumise korralduse täitmise võimalikkust; 4) radikuliiti, millega kaebaja tööst keeldumist põhjendas, ei ole tal vanglas diagnoositud. Radikuliit ei ole haigus, mis tekiks täiesti ootamatult. Seetõttu ei ole võimalik, et see haigus tekkis vaid mõni päev pärast arsti poolt hinnangu andmist kinnipeetava töövõimelisuse kohta. Kuna töövõimelisuse kindlakstegemise ajal kaebajal radikuliiti ei esinenud, oli meditsiiniõel 20.10.2010 pädevus kontrollida, kas kinnipeetava poolt väidetud haigus on eelnevalt arsti poolt tuvastatud või mitte; 5) õde kontrollis kaebaja seisundit tööst keeldumise päeval. Õde ei pannud kaebajale diagnoosi ega tuvastanud tema võimelisust teha tööd, vaid märkis 21.10.2010 õiendisse üles sündmuse ja suunas kinnipeetava kontrolliks arsti vastuvõtule. 25.10.2010 otsustas arst, et kaebaja võib tööd teha, töövõimetust ei tuvastanud ka neuroloog 08.11.2010 toimunud vastuvõtul; 6) neuroloogi poolt tervisekaarti tehtud sissekanne „Olnud ägedad valud nimmes, praeguseks taandunud“ ei näita, et arst on valu tuvastanud. Tegemist on XXXXXXX. Arsti seisukoht on sissekande järgi: „Lülisammas tavalise konfiguratsiooni ja vaba liikuvusega, neuroloogilise koldeleiuta“. Arst ei ole tuvastanud radikuliiti ega asjaolu, mis oleks takistanud kaebaja töötamist.
  3. O B palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
  4. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolse

§ 37lg 2 p 3 tõlgendusega. Nimetatud säte ei kohusta töötama kinnipeetavat, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline 3

(4)3-11-638 töötama. Kaebaja on tööle rakendatud vangla 12.10.2010 käskkirjaga nr 792. Eelnevalt on arst vastavalt

§ 37lg-le 3 teinud kindlaks kaebaja võimelisuse teha tööd.

Nimelt on kaebaja käinud 05.10.2010 arsti vastuvõtul ning vaatamata kaebaja väitele, et tal on radikuliit, on arst leidnud, et kaebaja võib töötada. Kaebaja 12.10.2010 käskkirja nr 792 ning seeläbi enda töövõimelisust

§ 37lg 2 p 3 mõttes vaidlustanud ei ole.

Kui tööle määratud kinnipeetav ajutiselt haigestub, ei ole tegemist olukorraga, kus tuleb jälle hakata üldiselt hindama isiku võimelisust teha tööd. Loomulikult ei saa tööle sundida haigestunud kinnipeetavat, kuid nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et kuni arst ei ole kinnipeetava väiteid haigestumise kohta ümber lükanud, on tööst keeldumine igal juhul põhjendatud. Enda haigestumist peab tõendama kinnipeetav. Samuti ei pea taolise haigestumise puhul kinnipeetava haigestumist koheselt kinnitama arst. Tervishoiutöötajaks on

§ 52mõttes ka õde ning üldjuhul selgitab põhjuse arsti vastuvõtule pääsemiseks õde.

Ka käesoleval juhul hindas kaebaja tervislikku seisundit esmalt õde ning suunas ta arsti vastuvõtule. Taoline praktika on aktsepteeritav ning ei ole kinnipeetava õigusi kitsendav.

  1. Kui isiku meditsiinilise läbivaatamise käigus selgub, et tema väited haigestumise kohta ei ole usutavad, on tegemist põhjendamatult tööst keeldumisega, mille eest võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja haigestumine tõendamist ega põhistamist leidnud. Vastustaja on õigesti viidanud, et tervisekaardil sisalduvate väidete näol valu kohta alaseljas on tegemist üksnes anamneesiga, st et kirja on pandud kaebaja poolt kirjeldatu. Objektiivselt ei ole kaebaja väited aga kinnitamist leidnud. Vahetult pärast kaebusi meditsiiniõe poolt läbi viidud ülevaatuse käigus on tuvastatud, et kaebaja liikumine on vaba ja takistusteta ning kaebaja on suunatud tööle. Samuti on kaebaja töövõimelisust kinnitanud 25.10.2010 üldarst ning 08.11.2010 neuroloog. Kahtlusi kaebaja väidete õigsuses suurendab ka 05.10.2010 toimunud kaebaja meditsiiniline ülevaatus, kus kaebaja on esitanud väite radikuliidi esinemisest, mis ei ole arsti poolt kinnitamist leidnud. Tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja arstile öelnud, et ta keeldub vanglas töötamisest ning „kui välja läheb, siis teeb tööd ja kõike muud ka, aga vanglas on tal radikuliit“.
  2. Eeltoodut arvestades oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise olemusega. Kinnipeetavatele on oluline rõhutada, et töökohustusse tuleb suhtuda kohusetundega. Vanglas töötamine on resotsialiseerumisabinõu, mis peab muuhulgas tagama, et vanglast vabanedes on isikul piisav töökogemus ja –harjumus.
  3. Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse osas, millega käskkiri nr 1090-d tühistati. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Ruth Virkus 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.