Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arveldusarvele nr 10220034796011, AS-i Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaali arveldusarvele nr 333416110002 või Nordea Pank arveldusarvele nr 17001577198, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ettenähtud rahasumma. Poolte vahel eksisteerisid ajavahemikul detsember 2008.a. kuni jaanuar 2010.a. üürilepingulised suhted, mille käigus hageja andis kostja kasutada eluruumi aadressil xxxxxxxxxx xxxx xxxx. Seisuga 18.01.2010.a. oli kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus ning pooled sõlmisid 08.11.2010.a. lepingu kostjapoolse võla tasumise kohta (võla tasumise leping nr 16). Nimetatud lepingust tulenevalt tunnistas kostja võlga hageja ees põhisummas 402.11 eurot, kohustudes võlgnevuse tasuma ositi kindlaks tähtajaks. Ka on kokku lepitud leppetrahvi maksmises summas 95.87 eurot kostjapoolse kohustuse rikkumise korral. Kostja ei ole oma kohustust täitnud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. 2 Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 89.47 eurot ja õigusabikuludest 121.50 eurot. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.