3-11-541/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-541 Haldusasi J.K kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1597,79 eurot seoses koopiate õigeaegselt väljastamata jätmisega vastavalt kaebaja 05.04.2010 teabenõudele Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja J.K,, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. 05.04.2010 esitas J.K Viru Vanglale teabenõude (t.lk.22),, milles soovis saada koopiaid tema poolt esitatud taotlusest, milles ta palus luba vangla direktori vastuvõtule pääsemiseks. 14.04.2010 vastusega nr 6-10/13104 10/13104-1 (t.lk.23) vastas vangla kaebaja teabenõudele tuginedes avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 3 lg-le 1 ja leidis, et J.K poolt koostatud dokumendi näol ei ole tegemist avaliku teabega, millele kohalduks AvTS-s AvTS s sätestatu, sh tähtaeg teabenõude täitmiseks viie tööpäeva jooksul. Vangla leidis, et J.K pöördumise näol on tegemist taotlusega ning dokumentidest koopiate tegemine on tasuline teenus, mille eest tuleb kinnipeetaval tasuda oma vahendite arvelt vastavalt Viru Vangla direktori 02.05.2008 käskkirjaga nr 97 kehtestatud koopia hindadele.
4. 09.11.2010 esitas J.K vanglale kahju hüvitamise nõude (t.lk.10) summas 25 000 krooni põhjendades seda asjaoluga, et kuna vangla jättis tema 05.04.2010 pöördumise rahuldamata ja ei väljastanud nõutud dokumente, dokumente said seetõttu tema õigused kahjustuda. Viru Vangla jättis 31.01.2011 J.K kahjunõude rahuldamata (.t.lk.11-12) mööndes sealjuures, et tõlgendas AvTSAvTS st valesti ja kinnitas, et vangla on vea heastanud ja kaebajale nõutud koopia väljastanud. väljastan
5. 04.03.2011 saabus Tartu Halduskohtusse J.K kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 25 000 krooni ümberarvestatult eurodes (1597,79 eurot) seoses koopiate õigeaegselt väljastamata jätmisega vastavalt kaebaja 05.04.2010 teabenõudele. Kaebuse esitaja märgib, et Viru Vangla jättis meelevaldselt teabenõude täitmata ja viitab sealjuures riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 12 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Tartu Halduskohus võttis 28.03.2011 määrusega haldusasjas 3-11-541 kaebuse menetlusse.
6. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et vangla tunnistab, et on kaebaja teabenõuet ebaõigesti käsitlenud kui taotlust ning jätnud kaebaja teabenõude õigeaegselt täitmata. Samas on vastustaja seisukohal, et kuigi vangla on eksinud kaebaja teabenõudele vastamisel, ei too see kaasa kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist. Vastustaja Viru Vangla on arvamusel, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõudes selgitanud ega tõendanud, milles seisneb temale väidetavalt põhjustatud kahju ning kaebaja kahjunõudes kirjeldatud asjaolud ei viita ka ühelegi RVastS § 9 lg-s 1 loetletud mittevaralise kahju koosseisulise juhu esinemisele, mis annaks kinnipeetavale aluse nõuda vanglalt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Isegi kui möönda, et J.K 05.04.2010 teabenõude lahendamine vääralt taotlusena võis hüpoteetiliselt põhjustada teatud laadi negatiivse olemusega hingelisi üleelamisi (nt solvumine, nördimus, pettumus vms), siis ei ole iga hingelise üleelamise põhjustamine käsitletav kahju rahalise hüvitamise kohustust kaasatoova juhuna. Seega ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades vangla hinnangul J.Kle tekitatud ebameeldivused käsitletavad sedavõrd intensiivsete ja isiku põhiõigusi oluliselt riivavatena, et põhjendatud oleks talle tekitatud hingeliste üleelamiste tõttu rahalise hüvitise maksmine. Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul on kohane vahend kahju hüvitamise nõude esitaja suhtes toimepandud ebaõigluse heastamiseks õigusvastasuse tuvastamine, rikkumise kõrvaldamine ja tema ees vabandamine. Vangla on oma eksimust tunnistanud, 31.01.2011 kahjunõude rahuldamata jätmisel kaebaja ees vabandanud ning kaebajale on tema soovitud koopia väljastatud – seega on vangla seisukohal, et on oma eksimuse heastanud ja palub jätta kohtul kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
7. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses eelkõige tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
8. Kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahju hüvitamist seoses koopiate õigeaegselt väljastamata jätmisega vastavalt kaebaja 05.04.2010 teabenõudele. Kaebaja põhjendab oma kahjunõuet asjaoluga, et vangla süülisest toimingust, dokumendist koopia väljastamata jätmisest, tulenevalt jäid kaebaja õigused kaitseta. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras ning sama seaduse § 17 lg 1 kohaselt täidab teabevaldaja teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades teabe dokumendi 2 koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil. Seega puudub vaidlus selles, et kaebaja pöördumise näol oli tegemist teabenõudega avaliku teabe saamiseks ning Viru Vanglal oli tulenevalt AvTS § 18 lg-st 1 kohustus täita teabenõue mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vastustaja Viru Vangla möönab ka ise kahju nõude rahuldamata jätmises (t.lk.11) ja vastuses kaebusele (t.lk.19), et käsitles J.K teabenõuet vääralt taotlusena ja jättis teabenõude õigeaegselt täitmata. Samas on vastustaja seisukohal, et kuigi vangla on eksinud kaebaja teabenõudele vastamisel, ei too see kaasa kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist, kuna kaebajale tekkinud kahju ei ole tõendatud.
9. Kaebaja on küll viidanud, et tema teabenõude täitmata jätmisel on talle tekitatud kahju, sest sellest tulenevalt ei saanud ta oma õigusi kaitsta, kuid kaebaja ei ole selgitanud, milles täpselt väidetav kahju seisnes. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et vangla väidetava tegevuse tulemusena oleks tal tekkinud otsene varaline kahju või jäänud saamata tulu. Seega leiab kohus, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kohus nõustub selles osas vastustaja väljendatud seisukohaga, et iga kahjuliku tagajärje tõendamisel tuleb isikul viidata konkreetsetele tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad ja üksnes selle alusel saab järeldada, missuguseid isikul tekkinud kahjulikke tagajärgi on põhjendatud pidada rahalist hüvitamist väärivaks mittevaraliseks kahjuks ning missugune tõend ühte või teist kahjulikku tagajärge tõendab.
10. Juhtumid, mille puhul on võimalik nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist on loetletud RVastS § 9 lg-s
11. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja kahjunõudes kirjeldatud asjaolud ei viita aga ühelegi nimetatud sättes loetletud mittevaralise kahju koosseisulise juhu esinemisele, mis annaks kinnipeetavale aluse nõuda vanglalt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.
12. Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus vastustaja vastuses kaebusele (t.lk.20) väljendatud seisukohaga, mille kohaselt käesoleval juhul ei ole tõendatud kaebajale kahju tekkimine ja isegi, kui koopiate õigeaegselt väljastamata jätmine tekitas kaebajale ebamugavusi, siis on antud juhul kohane vahend kahju hüvitamise nõude esitaja suhtes toime pandud ebaõigluse heastamiseks õigusvastasuse tuvastamine, kaebajale koopia väljastamine ja kaebaja ees vabandamine (seda kõike on vangla juba teinud) ning kahju hüvitamise taotlus jääb rahuldamata. Seega tulenevalt eeltoodust ei ole kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull kohtunik 3