← Eesti

3-11-295/25

3-11-295 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2012,, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-295 Haldusasi M.M´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1 917,35 eurot (seoses 02.11.2010 toiminud põlenguga) Menetlusosalised kaebuse esitaja: M.M vastustaja: Viru Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta M.M´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD UD JA MENETLUSE KÄIK
  2. 02.11.2010 toimus Viru Vangla S14 osakonna konna kambris nr. 9161 põleng. Väidetavalt sattus toimunud põlenguu tagajärjel vingugaas S16 S osakonna kambrisse nr. 9258, kus kandis karistust kinnipeetav M.M.
  3. 03.11.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale anglale taotluse tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 30 000 krooni ehk 1 917,35 eurot. Kaebaja ja leidis, et seoses 02.11.2010 tema kambrisse imbunud suitsu ja vingugaasiga vingu tekkis is tal lämbumisoht, kuid vaatamata sellele ei paigutanud vangla teda ümber ber teise kambrisse. 01.02.2011 jättis Viru Vangla kaebaja kahjunõude täies ulatuses rahuldamata. 1 3-11-295
  4. 03.02.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale M.M´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1 917,35 eurot. 17.05.2011 võttis kohus M.M´i kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
  5. Kaebusest nähtuvalt pani vangla kaebaja eluohtliku olukorda, kuna 02.11.2010 toimunud põlengu ajal oli ta suitsu ja vingu täis lukustatud kambris, kus ei töötanud ventilatsioon. Kaebaja väitel oli tema elu ohus, kuna ta oleks võinud vingugaasi tõttu lämbuda. Kaebajal hakkas pea ringi käima ning kurk valutama. Samuti rääkis kaebaja vangla valvurile sellest, kuid ta ei reageerinud tema palvele ning käskis kambris vaikselt istuda. Kaebaja leiab, et Viru Vangla rikkus Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni §
  6. Seoses sellega nõuab kaebaja Viru Vangla poolt talle tekitatud kahju hüvitamist summas 30 000 krooni ehk 1 917, 35 eurot. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  7. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidlustab esitatud kaebuse. 5.1 Vastustaja kinnitab, et 02.11.2010 kell 18.38 toimus Viru Vangla osakonnas toimus S14 kambris nr. 9161 põleng (voodilina põleng). Vangla kustutas ise põlengu, kuid sündmuskohale saabus ka päästeamet. Põlengu ajal evakueeriti S14 osakonna kinnipeetavad jalutusboksidesse. 02.11.2010 kell 19.00 korraldasid S16 osakonna kinnipeetavad uputuse. Seoses sellega keerati S16 osakonnas vesi kinni. Põlengu ja uputuse asjaolude selgitamiseks sulges vangla S14 ja S16 osakonnad. 5.2 Vastustaja leiab, et S14 ja S16 osakondade sulgemine oli kooskõlas Vang § 8 lg-ga ja § 66 lg-ga 1, kuna vangla kohustuseks on tagada vangla julgeolek. Vastustaja arvamusel ei saa ta ootama jääda õigushüve kahjustust ning kui õigushüve on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla leiab, et ei pea ta olema kindel tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmed julgeoleku tagamiseks. Vastustaja väidab, et S14 ja S16 osakondade lukustamine oli julgeolekukaalutlusel põhjendatud. 5.3 Vastustaja sõnul ei olnud S14 osakonnas toimunud põleng nii laiaulatuslik, et S16 osakonna kinnipeetaval oleks põlengu tagajärjel võinud tekkida oht elule või tervisehäired. Samuti puudus S16 osakonnas paiknevate kinnipeetavate evakueerimise või ümberpaigutamise vajadus. 5.4 Pärast vanglas toimunud põlengut vaatas meditsiinitöötaja kaebaja üle. Ülevaatamise käigus tuvastati, et kaebaja üldine terviseseisund oli stabiilne. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  8. Kaebaja väitel tekitas Viru Vangla talle mittevaralise kahju, kuna 02.11.2010 toimunud põlengu käigus jättis ta kaebaja evakueerimata suitsu ja vingu täis kambrist ning selle 2 3-11-295 tagajärjel valutas kaebajal pea ja tal oli halb enesetunne. Samuti on kaebaja seisukohal, et vangla piinas teda tahtlikult ning ta oleks võinud vingugaasi tõttu lämbuda.
  9. Vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas vangla poolt 02.11.2010 kaebaja lukustatud kambris hoidmine S14 osakonnas toimunud põlengu ja S16 osakonnas toimunud uputuse ajal on õigusvastane või õiguspärane tegevus.
  10. Vang § 8 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territoriumil vangla sisekorraeeskirjas (edaspidi VSKE) ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. VSKE § 8 lg sätestab, et kinnipeetav võib väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. 02.11.2010 viibis kaebaja Viru Vangla osakonna kambris nr.
  11. Viru Vangla kodukorra punktist 6.13.1 lähtuvalt on ette nähtud S9 hoones osakondades S13, S14 ja S16 paiknevate kinnipeetavate päevakava tööpäevadel. Põleng toimus kell 18.38 ning S16 osakonna päevakava järgi alates 18.00 kuni 20.00 on liikumisõigus kinnipeetavatel, kes on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oli 02.11.2010 hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Seega ei olnud kaebajal 02.11.2010 ajavahemikul alates 18.00 kuni 20.00 subjektiivset õigust viibida väljaspool kambrit.
  12. 02.11.2010 kell 18.38 toimus Viru Vangla S14 osakonna kambris nr. 9161 voodilinna põleng. Vanglateenistujad asusid põlengut kustutama ning S14 osakonna kinnipeetavad evakueeriti jalutusboksidesse. S16 osakonna kinnipeetavad jäid vangla poolt evakueerimata. Kohus leiab, et põlengut vanglas on võimalik käsitleda hädaolukorrana, mida reguleerib VangS § 72 lg-s
  13. VangS§ 72 lg 2 kohaselt alluvad vanglas hädaolukorra lahendamisele kaasatud politseiametnikud, päästeametnikud ja tervishoiuteenuse osutajad hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse õiguspärastele korraldustele. Kohus on seisukohal, et voodilina põleng vanglas ei saanud olla nii ulatuslik, et põlengust tekkinud vingugaas ja suits oleks teises vangla osakonnas paiknevatele kinnipeetavatele olnud eluohtlik. Voodilina põleng kustutati tulekustuti abil üsna kiiresti ning see annab alust arvata, et vingugaas ja suits ei olnud teistes vangla osakondades viibivatele kinnipeetavatele eluohtlik. Kohus nõustub sellega, et Viru Vangla teenistujad, kes hakkasid põlengut kustutama võisid alahinnata olukorda ning jätta evakueerimata teised vingugaasi ja suitsu kätte jäänud vangla osakondade kinnipeetavaid. Sündmuskohale saabus ka päästeamet ning ei teinud vanglaametnikele korraldusi teistes vangla osakonnades paiknevate kinnipeetavate evakueerimiseks. Samuti kohe pärast toimunud põlengut S14 osakond tuulutati hoolikalt. Seega ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega, et põlengu vinugaasi tõttu võis tal tekkida eluohtlik olukord ning kaebaja evakueerimata jätmine võis lõppeda lämbumisega. 3 3-11-295
  14. Pärast tulekahju kell 19.00 korraldasid S16 osakonna kinnipeetavad uputuse ning vangla otsustas julgeoleku tagamiseks S14 ja S16 osakondade kambrid lukustada asjaolude väljaselgitamiseni. Vastavalt § 8 lg-le 2 võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Kohus leiab, et Viru Vanglas 20 minuti jooksul korraldatud põleng ja uputus annab alust arvata, et vangla julgeolek oli ohus ning seal viibivad kinnipeetavad püüavad oma agressiivse käitumisega tahtlikult tekitada kahju vangla varale. Samuti lähtudes eelpoolnimetatust, on kohus seisukohal, et S14 ja S16 osakondade kambrite lukustamine on proportsionaalne meede tekkinud olukorras.
  15. Samuti esitas vastustaja kohtule direktori asetäitja noorte vangistuse alal Kristo Kullo poolt 03.11.2010 tehtud korraldused nr. 1.1-4/594 ja nr. 1.1-4/595, mille alusel toimus 02.11.2011 Viru Vangla S14 ja S16 osakondade lukustamine. Need haldusaktid olid põhjendatud sellega, et S14 osakonnas põleng ja S16 osakonnas uputus olid korraldatud mitmete kinnipeetavate poolt ning edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks otsustas vangla S14 ja S16 osakonnad lukustada tagasiulutavalt alates 02.11.2010 kuni asjaolude äralangemiseni. Kohus leiab, et Viru Vangla 03.11.2010 haldusaktid nr. 1.1-4/594 ja nr. 1.1-4/595 on antud pädeva vanglaametniku poolt, põhjendatud ning haldusaktidega määratud täiendavad julgeolekuabinõusid on asjakohaselt rakendatud. Hilisemate haldusaktide välja andmine on kohtu arvamusel antud olukorras mõistlik ja ei too kaasas haldusaktide õigusvastasust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et 02.11.2010 põlengu ajal M.M´i kambrist nr. nr. 9258 evakueerimata jätmine ja pärast põlengu kustutamist lukustatud kambris hoidmine on õiguspärane tegevus.
  16. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega tuleb kohtul tuvastada põhjuslik seos väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju ja haldusorgani tegevuse vahel ning anda hinnang kahju suurusele.
  17. Kaebaja väidab, et S14 osakonnas voodilina põlengu tagajärjel sattus S16 osakonnas nr. 9258 asuvasse kambrisse vangla ventilatsioonisüsteemi kaudu suits ja vingugaas. Suitsu ja vingugaasi sissehingamise tõttu tekkis kaebajal halb enesetunne (peavalu, õhupuudus). Kohus leiab, et Viru Vangla S14 osakonnas toimunud põlengu ja kaebaja halva enesetunde vahel (väidetavalt pärast suitsu ja vingugaasi sisse hingamist) on põhjuslik seos.
  18. Haldusmenetluse käigus selgus, et väidetav mittevaraline kahju tekkis seoses kaebaja tervise kahjustamisega, mis väljendus tema halvas enesetundes, kõrges vererõhus, õhupuuduses. 4 3-11-295 Selleks, et kohus saaks hinnata väidetavat mittevaralist kahju suurust, pidi kaebaja tõendama, mil määral selle tegevusega rikuti tema tervist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millele tugines oleks kohtul olnud võimalik hinnata tekitatud kahju suurust.
  19. Vastavalt VSKE § 91 lg-le 1 peetakse kinnipeetava kohta tervisekaarti. M.M´i tervisekaardi väljavõttest on näha, et 02.11.2010 oli kaebaja vangla meditsiiniosakonna töötaja poolt läbi vaadatud. Arst hindas kaebaja üldseisundi stabiilseks ning mingit ravi ei määranud. Kohus on seisukohal, et kuna kaebajal ei olnud olulisi tervisehäireid, mis esineksid pärast tulekahju pika aja jooksul, siis kaebaja 02.11.2010 arsti poolt fikseeritud peavalu oli ainuke ebamugavustunne, mille peale ta kaebas. Ilmselt toimunud tulekahjust vingugaas sattus ka teise vangla osakonna kambrisse ning seetõttu hakkas kaebajal pea ringi käima ja valutama. Samuti ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega, et tema elu oli ohus ning ta oleks võinud suitsu ja vingugaasi täis kambris lämbuda. Kohus leiab, et ainult voodilina põleng, mis oli kiiresti kustutatud, ei saa luua nii palju suitsu ja vingigaasi, et tekitada ohtu teises osakonnas paiknevatele kinnipeetavatele. Seega 02.11.2010 kaebaja peavalu ja halb enesetunne ei anna veel alust arvata, et kaebaja tervis oli tõsiselt kahjustatud. Seda tõendab ka M.M´i tervisekaart, millest ei nähtu, et kaebajal tekkisid seoses toimunud põlenguga tervisehäireid . Lähtudes eeltoodust jätab kohus M.M´i kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Mare Krull kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.