Obsah (12)

§ 317§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 144§ 483§ 138§ 143§ 150

2-11-28089 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja nu

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Julianus Inkasso OÜ esitas 16.06.2011.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Pxxxxxxxxx vastu mobiiltelefoni järelmaksulepingu järgi 195,44 euro ja viivise summas 195,39 euro nõudes. Julianus Inkasso OÜ esitas 21.06.2011.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Pxxxxxxxxx vastu temale osutatud mobiilsideteenuste eest tasu summas 148,47 euro ja viivise summas 148,42 euro nõudes. Kohus liitis hagid 28.06.
2. a määrusega ühte menetlusse. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kirjad tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Viljandi kohtutäitur Janek Pool tagastas 24.11.2011. a menetlusdokumendid ja teatas, et dokumentide üleandmine kostjale ebaõnnestus. Kohus hageja rahuldas taotluse ja otsustas 28.10.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 28.10.2011.a.

§ 317lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 28.

novembril 2011.a. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kostja kohtule seisukohta hagiavalduste osas esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 2-11-28089 Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 30.08.2007.a AS-ga Elisa Mobiilsideteenused liitumislepingu nr 1627816, millega AS Elisa Mobiilsideteenused võttis endale kohuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid, kostja kohustus osutatud teenuste ja saadud kaupade eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja tarbis teenust, kuid jättis selle eest nõuetekohaselt maksmata. Kostja võlgnevus mobiilsideteenuste eest on 148,47 eurot. Liitumislepingu lisana sõlmis kostja 14.09.2007.a AS-iga Elisa Mobiilsideteenused järelmaksuga müügilepingu, mille alusel ostis mobiiltelefoni. Kostja ei tasunud järelmaksu nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus on 195,44 eurot. AS Elisa Mobiilsideteenused on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on liitumislepingu üldtingimustes ja järelmaksuga müügilepingus kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud mobiilsideteenuste võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist perioodi 18.12.2007 – 17.06.2011. a eest 284,39 eurot. Hageja nõuab nimetatud perioodi eest viivist 148,42 eurot. Järelmaksuga müügilepingu maksete tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist perioodi 18.03.2009 – 14.06.2011. a eest 239,80 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist nimetatud perioodi eest summas 195,39 eurot. Kokku on hageja viivise nõue mõlema lepingu alusel 343.81 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud summas 223,68 eurot, millest 95,86 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetlustes ja 127,82 eurot hagide esitamisel. Lisaks tasus hageja 25.10.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt

§ 144

p-le 7 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus leiab, et antud juhul ei saa hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu lugeda kohtumenetluse kulude hulka, kuna hagid esitati kohtule hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-10-33733 jõustus 12.05.

1. a ja hagi selles nõudes esitati kohtule 16.06.
2. a ning 3 2-11-28089 maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-10-65592 jõustus 18.05.
3. a ja hagi selles nõudes esitati kohtule 21.06.2011.a. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hagidelt tasutud riigilõivud ja kohtuteate avaldamise eest tasutud riigilõiv kokku summas 134,21 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest kokku summas 319,56 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja tasus menetluses kostjale kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise eest ette 26,76 eurot (tasutud 10.08.2011.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606). Menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel ebaõnnestus ja kohtutäitur tegi temale tasu väljamõistmise otsuse summas 15,30 eurot. Kohus määras nimetatud tasu väljamaksmise kohtu tagatiskontolt.

§ 138

lg 2 ja

§ 143

p 4 järgi on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud tsiviilasja menetluskuludeks. Kohus leiab, et kohtutäiturile makstud 15,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja poolt kohtu tagatiskontole enam tasutud summa, s.o 11,46 eurot, tuleb hagejale

§ 150lg 7 alusel tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik 4