KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-9 Haldusasi K.K`i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses temalt 07.04.2011 madratsi äravõtmisega. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
- Tagastada K.K`i kaebus;
- Määruse ärakirja tõlge saata kaebuse esitajale. Kaebuse materjalid tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. ASJAOLUD
- 02.01.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K.Ki kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seoses temalt 07.04.2011 madratsi äravõtmisega. Kaebaja märgib, et 07.04.2011 võeti temalt ära talle vangla poolt allkirja vastu väljastatud madrats ja asemele anti kartseris kasutusel olev madrats, mis on ilma katteta, ei ole pehme, on lühike ja lõhnab keemia järgi. Kaebaja leiab, et temalt madratsi äravõtmisega on rikutud tema õigusi, seetõttu ei saa ta korralikult magada ning taotleb õiglast kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et vanglaametnikud ei ole tema ees vabandanud ning vaatamata sellele, et tal on õigus saada riigiasutustelt vastuseid oma pöördumistele vene keeles, esitati talle vastus arusaamatus keeles eesti keeles. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 31 p 5 kohaselt pidi halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama sätestab ka käesoleval hetkel kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
- Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selgitanud, et selle all tuleb mõista olukorda, kui esitatud kaebuse abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada.
- Kaebusest nähtuvalt on kaebaja nõude näol tegemist mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena, mis on riigivastutuse seaduse (edaspidi RvastS) § 9 lg-st 1 tulenevalt võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebajal on õigus vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui talle oli saabunud vähemalt üks RvastS § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest ja see pidi olema saabunud Viru Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. K. K on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid ei ole konkreetselt tõendanud ühegi RvastS §-s 9 lg-s 1 toodud aluse esinemist. Kaebaja kahju nõudest võib järeldada, et kaebaja soovib kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest. Kohus selgitab, et mitte iga hingeline üleelamine ja kannatus ning pettumine ei ole väärikuse alandamine, mille rahalist hüvitamist on võimalik nõuda. Euroopa Inimõiguste kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi - täielik sotsiaalne isolatsioon, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked kehavigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta jne. Nähtuvalt kaebaja kaebuses kirjeldatud asjaoludest ei ole kohtul alust arvata, et kaebajale esialgselt antud madratsi asendamisega teise madratsiga oleks alandatud või tahetud alandada tema inimväärikust. Viru Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest nähtub, et Viru Vangla 07.04.2011 käskkirjaga nr 6-1/186-KP kohaldati K. K suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kinnipeetav ründas ootamatult ja põhjuseta vanglateenistuse ametnikku, misjärel paigutati kinnipeetav eraldatud lukustatud kambrisse. Kuna kinnipeetava käitumine oli agressiivne ning ta oli eelnevalt lubanud korraldada kambris uputusi, lõhkumisi tulekahju vms, siis julgeolekukaalutlustel väljastati K. K madrats, mida on võrreldes esialgsega raske süüdata. Vangistusseaduse § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kuna Viru Vanglas viibib ligikaudu tuhat kinnipeetavat, leiab kohus, et on igati mõistlik ja põhjendatud maandada julgeolekuriske ja asendada kaebaja madrats vähemohtlikuga. Kuna madratsi väljavahetamise tingis kaebaja käitumine ja teda ei jäetud ilma madratsita, siis ei saanud talle tekkida ka hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
- Oma kaebuses viitab K. K lisaks ka põhiseaduse (edaspidi PS) § 51 rikkumisele, mis sätestab, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta keeleseaduse §-s 10 sätestatu, kus on samu põhimõtted täpsustavalt kehtestatud, et paikkonna all tuleb mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
- jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Venekeelse asjaajamise nõudmine võimaldab eeldada, et K. K on vene rahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6340 vene rahvusest elanikku 01.01.2011 seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.
- Tulenevalt eeltoodust ei ole K.Kile tekkinud mittevaralist kahju, tema õigusi ei ole rikutud ning tema kaebus on täies ulatuses ilmselgelt perspektiivitu. Tulenevalt eeltoodud sätetest ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tagastab kohus kaebuse. Mare Krull kohtunik