) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Kostja OÜ RV ja hageja vahel on sõlmitud 12.10.2009 koostööleping, mille alusel hageja asus osutama kostjale OÜ RV kokkulepitud teenust, mille sisuks oli laevadel kohtade broneerimine vastavalt kostja OÜ RV tellimustele.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostja ES vahel on sõlmitud 12.10.2009 käendusleping, mille kohaselt kostja ES vastutab kõigi lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas OÜ RV kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt OÜ-ga RV. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 15 000 eurot.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja ES ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingute p 1 kohaselt käendaja vastutab kõigi lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas OÜ RV kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt OÜ-ga RV.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ RV on jätnud hageja ees täitmata kohustuse summas 10 016,19 eurot. Kostja OÜ RV on jätnud (osaliselt) tasumata arved nr 191650, 191688, 191745 ja 191774. Kostjad tunnistavad hageja nõuet tasumata arvete osas summas 10 016,19 eurot. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue 10 016,19 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud hagis kostjate võlgnevuselt viivist summas 4 573,79 eurot. 2
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Broneerimislepingus (p 4.2) on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,2 %. Lisaks füüsilise isikuna käenduslepingu sõlmimisele on kostja ES allkirjastanud kostja OÜ RV esindajana ka broneerimislepingu. Seega olid kostjale ES käenduslepingu sõlmimisel broneerimislepingu tingimused teada. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas
lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks kostjatelt välja mõista viivised summas 4 573,79 eurot. Kostjad on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,2% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjatelt välja põhivõlalt 10 016,19 eurolt viivised määraga 0,2% päevas alates hagi esitamisest 15.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.