3-10-3164/28

3-10-3164 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-3164 Haldusasi I.T kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja 11.08.2009 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr. 6-3/1896-D tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2011.a, Jõhvi Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. tagastada I.T kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas haldusasjas nr. 3-10-3164 halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel;
4. kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale; Asjaolud ja menetluse käik
5. I.T esitas 02.12.2010 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles palub kohtul tuvastada Viru Vangla tegevuste õigusvastasus, mis seisneb temale kunstlikul viisil karistuste tekitamises otsustega nr 6-3/1896-D, nr 7-2/42255 ja nr 7-2/10267 ning tühistada otsus nr 63/1896-D.
6. 03.06.2011 määrusega punktis 1 tagastas kohus I. T kaebuse Viru Vangla 11.08.2009 käskkirja nr. 6-3/1896-D tühistamise nõude osas kohustusliku eelmenetluse läbimatuse tõttu ning sama määruse punktiga 3 jättis kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas käiguta ning kohustas kaebajat esitama oma põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kohtumääruse sai kaebaja kätte 17.06.
7. 1 3-10-3164
8. 27.06.2011 laekus kohtusse I.T määruskaebus 03.06.2011 kohtumääruse punkti 1 peale haldusasjas nr. 3-10-3164 ning vastus 03.06.2011 kohtumääruse punktile
9. 14.11.2011 jättis Tartu Ringkonnakohus määrusega I.T määruskaebuse 03.06.2011 kohtumääruse punkti 1 peale haldusasjas nr. 3-10-3164 rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus edasikaebamata 07.12.
10. Kohtu seisukoht
11. Kohus on seisukohal, et I.T kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kuulub tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Seetõttu on pidanud halduskolleegium võimalikuks laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.
12. Kaebaja viitab tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlustele (nr. 7-2/42255, nr. 72/10276 ja nr. 6-3/1896-D), mis on väidetavalt kunstlikult tekitatud ja mille eesmärgiks näidata teda negatiivsest küljest. Kaebaja põhjendatud huviks on vanglaametnike karistamine kunstlikult loodud distsiplinaarrikkumiste eest. I.T väitel mõjusid need distsiplinaarmenetlused kohtuotsusele, mille alusel jäeti kaebaja ilma enneaegselt tingimisi vabastamiseta. Haldusasja menetluse käigus selgus, et distsiplinaarasjades nr 7-2/42255 ja nr 7-2/10276 on distsiplinaarmenetlus lõpetatud ja kaebajat karistati ainult riigivara rikkumise eest distsiplinaarasjas nr. 6-3/1896-D. Lõpetatud distsiplinaarmenetluste puhul viidi kaebajaga läbi vestlused, mis kohtu arvamusel ei ole karistus. Distsiplinaarasjas nr. 7-2/10276 alustati menetlust 09.03.2011 ning lõpetati vestlusega 12.03.
13. Distsiplinaarasjas nr. 7-2/42255 alustati menetlust 10.09.2009 ja lõpetati vestlusega 17.11.
14. Seega on kohus seisukohal, et kuna kaebaja suhtes lõpetati distsiplinaarmenetlused nr. 7-2/42255, nr. 7-2/10276 kaebajat karistamata, ei ole õige kaebaja väide, et need alustatud distsiplinaarmenetlused oleksid saanud otseselt või kaudselt mõjutada negatiivselt vangla ja kohtu poolt tehtud otsuseid. I.T teatas kohtule, et Viru Vangla iseloomustas teda kui süstemaatilist korrarikkujat, kellel on 23 korrarikkumist. Sellest isegi juhul, kui need kolm distsiplinaarrikkumist olid vangla poolt arvesse võetud kaebaja iseloomustamisel on see piisav iseloomustamaks kaebajat kui süstemaatilist korrarikkujat. Distsiplinaarasjas nr. 6-3/1896-D läbi viidud menetluse käigus oli kaebajat karistatud riigivara kahjustamise eest. Kohus leiab, et antud distsiplinaarasjas on kaebaja süü tõendatud ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane. Kui määratud karistusega ei olnud I.T nõus, saaks ta selle vaidlustada vaidemenetluse korras. 2 3-10-3164 Samuti ei ole halduskohtu pädevuses vanglaametnike karistamine ning kohus hindab Viru Vangla tegevust (seoses distsiplinaarasjades nr 7-2/42255 ja nr 7-2/10276 menetluse lõpetamise ja käskkirja nr. 6-3/1896-D karistuse määramisega) õiguspäraseks.
15. Seega võttes arvesse eeltoodut, on kohus seisukohal, et I.T kaebus Viru Vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kuulub tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse alusel ei ole võimalik ning kaebus on seega ilmselgelt perspektiivitu. Mare Krull kohtunik 3