← Eesti

2-11-7077/8

Obsah (5)§ 468§ 413§ 162§ 1741§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-7077 Tsi

§ 468lg 1 p 2).

5. Välja mõista VŠ`lt menetluskulud 200 (kakssada) eurot I Š kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik D-M Š esitas 21.02.2011 Harju Maakohtule hagi VŠ vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt enda ülalpidamiseks elatis alates veebruarist 2010 summas 139 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Kohtukutse on kostjale 17.09.2011 kätte toimetatud. Kostja 17.11.2011 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja taotleb kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PKS) § 96 mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 139,00 eurot kuus hageja kasuks alates 21.02.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p 2.

Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud kooskõlas

§ 1741taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulud on õigusabikulud summas 200 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 200 eurot käesolevas asjas mõistlikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 200 eurot.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Maie Seppo Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.