3-11-2097/27

3-11-2097 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-2097 Haldusasi T. A kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine kiprina perioodil 01.01.1978-01.04.1978 ning 01.01.1981-01.04.1992 kalurikolhoosis P Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2012 Menetlusosalised Kaebaja: T. A esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON
2. Lõpetada menetlus nõude osas: tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine kiprina perioodil 01.01.1978-01.04.
4. Rahuldada T. A kaebus.
5. Tuvastada T. A (isikukood …, eluk …) töötamine kiprina perioodil 01.01.1981-01.04.1992 kalurikolhoosis P.
6. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama T. A töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest s.o 23.02.2011 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
7. jaanuaril
8. 1 3-11-2097 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et kaebaja on nõus asjas lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 27.05.2011 Lõuna Pensioniameti otsusega peatati kaebaja pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava tööstaaži tõendamiseks (tl 15). 30.08.2011 pöördus T. A kaebusega kohtu poole, eesmärgiga tuvastada tema töötamine kiprina perioodil 01.01.1978-01.04.1978 ning 01.01.1981-01.04.1992 kalurikolhoosis P (tl 58). 30.09.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 21). 14.10.2011 esitas arvamuse andja arvamuse kaebusele (tl 25-26). 17.10.2011 esitas arvamuse andja koopia kaebaja pensionitoimikust (tl 32-71). 18.10.2011 esitas kaebaja väljavõtted tunnistajate tööraamatutest (tl 72-100). 27.10.2011 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 101). 10.01.2012 toimus kohtuistung. Kaebaja loobus ajavahemiku 01.01.1978-01.04.1978 osas pensionistaaži tuvastamisest (tl 112-118). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt töötas kaebaja kalurikolhoosis P 01.01.1978-31.12.1980 ja 01.01.98131.03.1985 rannakalurina ning alates 01.04.1985-01.04.1992 kaluribrigaadi brigaridina, kaluribrigaadi rannakalurina, kelle tööülesandeks oli laevajuht (kipri) ülesannete täitmine. Kolhoosniku tööraamatusse 24.12.1980.a. tehtu märkest nähtub, et 01.01.1981 viidi kaebaja üle Võiste osakonda I kaluribrigaadi kaluriks-laevajuhiks. 08.04.1985.a. sissekandest nähtub, et kaebaja viidi 01.04.1985 üle Võiste brigaadi brigadiriks, samas oli kaebaja peamine tööülesanne kiprina töötamine ning väikelaeva juhtimine merel. Kaebaja juhtis tähelepanu asjaolule, et Lõuna Pensioniamet on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja juhtis kolhoosi püügipiirkonnas Riia lahes kalapüügil mootorpaati PRP. Väikelaevale kantud tähistus PRP tähistas laeva kodusadamat ja lühend tulenes kodusadama venekeelset nimetust „Pjarnuski Rõbnõi Port“. Kaebajal puuduvad dokumentaalsed tõendid töötamise kohta laevajuhina, mistõttu palub tuvastada töötamine laevajuhina ning määrata talle pension nagu kiprile tulenevalt Nimekirjast nr 2 XVIII osa koodi 16779, 19621, 16907 märgitule. Kohtuistungil kaebaja täpsustas, milliseid tööülesandeid ta täitis. Kalapüük toimus Riia lahes Läänemere kalarajoonis. Laeval pidid olema laevajuht ja mehaanik, ülejäänud olid kalurid. Kaebaja oli laevajuht ning brigadiri kohustus oli lisaks paadijuhi kohustusele. Laevajuht kuulus brigaadi ja osales kalapüügis laeval. Laevajuht sõitis sadamast välja püünisteni, navigeeris, vastutas ohutu meresõidu ja kõige eest. Hommikul sõideti sadamast välja ning õhtuks sadamasse tagasi, hooajal lõppes püük öösel. Poolteist kuud oli hooaeg, tormipäevad reguleerisid tööaega. Kaebaja loobus ajavahemiku 01.01.1978-01.04.1978 osas pensionistaaži tuvastamisest, kuna teisest ajavahemikust piisab vajaliku pensioniõigusliku staaźi tuvastamiseks. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et kaebaja kvalifikatsiooni üle vaidlust ei ole. Laevajuht, paadivanem või paadijuht on võrdsustatud kipriga. Kui kaebaja töötas nimetatud ametikohal, on kohtul põhjust töötamine kipriga võrdsustada. Kuna tegemist oli brigadiriga 2 3-11-2097 siis ilmselt oli ta ka paadivanem, seosed on nähtavad. Seitse aastat ja üheksa kuud staaži on kaebajal tuvastatud. Kuulates ära tunnistajate ütlused ning hinnates tõendeid kogumis leidis Sotsiaalkindlustusameti esindaja, et võib lugeda tõendatuks T. A töötamine 01.01.198101.04.1992 kiprina. Staažist piisab soodustingimustel pensioniks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes 01.01.2011 redaktsiooni HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kohtuistungil kaebaja loobus ajavahemiku 01.01.1978-01.04.1978 osas pensionistaaži tuvastamisest. HKMS § 153 lg 1 järgi kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kuna perioodi 01.01.1981-01.04.1992 osas staaži tuvastamisel on piisav ajavahemik soodustingimustel pensioni saamiseks, võtab kohus loobumise vastu ning lõpetab menetluse. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks kolhoosniku tööraamatu (tl 10-11), mille kohaselt kaebaja viidi Võiste osakonda 01.01.981 I kaluribrigaadi kaluriks-laevajuhiks ning alates 01.04.1985 üle viidud Võiste I brigaadi brigadiriks kuni 01.04.1992 (tl 10-11). Esitatud on ka tööraamat (tl 12-13), milles on kanne, et 01.11.1972 on kaebaja võetud tööle kalurikolhoosi P madrusena ning 20.05.1994 vabastatud töölt. Kaebaja poolt on ka esitatud täiendavate tõenditena mootorlaeva mehaaniku tunnistus (tl 16) ning vahitüürimehe diplom (tl 17). Dokumente, millest nähtuks T. A töötamine väikelaevajuhina/kiprina säilinud ei ole. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine kiprina ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 XVIII osa transport ja side, eriala koodi 16779, 19621 märgitule. 3 3-11-2097 Sotsiaalkindlustusameti 10.03.1993 kirjas nr 2-4/115 antud selgituste kohaselt ja kooskõlas Eesti Kalandusliidu 24.11.1992 kirjaga nr 1-10/122 võib paadijuhile, paadivanemale või laevajuhile, kes töötasid merel kalapüügil määrata pensioni nagu kiprile. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja kalurikolhoosis P 01.01.1978-31.12.1980 ja 01.01.98131.03.1985 rannakalurina ning alates 01.04.1985-01.04.1992 kaluribrigaadi brigadirina, kaluribrigaadi rannakalurina, kelle tööülesandeks oli laevajuht (kipri) ülesannete täitmine. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et kalapüük toimus Riia lahes Läänemere kalarajoonis. Laeval pidid olema laevajuht ja mehaanik, ülejäänud olid kalurid. Kaebaja oli laevajuht ning brigadiri kohustus oli lisaks paadijuhi kohustusele. Laevajuht kuulus brigaadi ja osales kalapüügis laeval. Laevajuht sõitis sadamast välja püünisteni, navigeeris, vastutas ohutu meresõidu ja kõige eest. Hommikul sõideti sadamast välja ning õhtuks sadamasse tagasi, hooajal lõppes püük öösel. Poolteist kuud oli hooaeg, tormipäevad reguleerisid tööaega. Tunnistaja J Õ (kaebaja endine töökaaslane,) ütluste kohaselt läks T. A laevale tööle
9. aastast ning koos tunnistajaga töötati koos 10 aastat. T.A oli laeva juht ja brigadir. Kala püüti Pärnu ja Liivi lahes. Tunnistaja K. M (kaebaja endine töökaaslane) ütluste kohaselt töötas T. A K brigaadis Võistes. Tunnistaja oli transportpaadi motorist ning kaebaja brigadir ja laeva juht. Merel käidi üle 10 meetrise ilma mastideta räimeveo transportpaadiga. Räimi püüdmas käidi Pärnu lahes. Kokku oli ühes brigaadis kuus meest, vahel seitse. Tunnistaja A. T (kaebaja endine töökaaslane) ütluste kohaselt töötas ta kalurina alates 1977 aastast Võistes. Kaebajaga töötas koos 1980 aastast kuni pensionile jäämiseni 1993 aastal. T. A oli laevajuht ja tunnistaja olin madrus. Töötati koos suure paadi peal, mis oli üle 10 meetri pikk. Räimepüügil käidi Pärnu lahes. Brigaadis oli põhiliselt kuus meest, vahel rohkem. Arvamuse andja oma seisukohtades ei vaielnud vastu kaebaja taotluse rahuldamisele kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži tuvastamisele ning leidis, et asjas esitatud tõendite ja tunnistaja ütluste alusel võib lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas perioodil 01.01.1981-01.04.1992 kalurikolhoosis P soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, so nimekirjast nr 2, XVIII osa transport ja side, eriala koodi 16779, 19621 all nimetatud kiprina. Kohus nõustub arvamuse andja seisukohaga, et esitatud tõenditest nähtub kaebaja töötamine kiprina. Nimetatud ametikoht kuulub soodustingimustel vanaduspensioni andvate ametikohtade nimekirja. Kuna kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel oli soodustingimustel vanaduspensioni andval ametikohal töötamise tuvastamine kaebuses märgitud ajavahemikul, on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 4