Obsah (4)

§ 53§ 17§ 52§ 7

2-10-67051 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-67051 Tsiviilas

) § 52 lg 1 ja 2 alusel tühine. Teise nõude aluseks oleva asjaoluna märgib hageja, et kostja ei ole kaubamärki kasutanud. Kostja tegelik eesmärk kaubamärki registreerides oli saada ajahele N omanikuks. Seega tuleb kostja ainuõigused kaubamärgile „N“ tunnistada lõppenuks

§ 53lg 1 p 3 alusel.

Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks (

§ 17lg 1).

Kaubamärgiregistreeringus nr 23995 on märgitud kaupade ja teenuste loetelu klassis 16 – ajalehed, ajalehelõigendite albumid, brošüürid. KOSTJA VASTUS 3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vaidleb vastu hagis toodud asjaoludele, et tema eesmärgiks oli saada ajalehe N omanikuks. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja ei teadnud, et kostja esitas kaubamärgi registreerimiseks taotluse. 28.11.2011 esitas kostja (taotluse esitamise ajal hageja) taotluse vastuhagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna vastava nõude saab suunata üksnes kaubamärgiomaniku vastu

§ 52lg 1 tulenevalt.

Seega ei ole vastuhagi rahuldamine ST’i vastu õiguslikult võimalik isegi kostja faktiväidete õigsust eeldades. MENETLUSE KÄIK

1. 21.10.2011 esitas hageja taotluse kostja kaasamiseks, kuna kaubamärk on võõrandatud uuele omanikule CU’ile (t lk 169). Lisaks esitas hageja kaks alternatiivset nõuet CU’i vastu (t lk 179-180). 01.11.2011 määrusega keeldus kohus hageja nõude põhihagiga (t lk 185-186). CU’i vastu ühisest läbivaatamisest 16.11.2011 esitas hageja (taotluse esitamise ajal vastuhagi hageja) taotluse vastuhagis kostja asendamiseks kostjaga Ants Piirsalu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 alusel ja vastuhagi eraldi menetlusse võtmiseks TsMS § 373 lg 3 alusel (t lk 190-191). 17.11.2011 määrusega jättis kohus kostja taotlused rahuldamata (t lk 196-198). MAAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Asjas tähtsust omavate vaidlustamata asjaolude kohaselt: • 27.06.1997 on Patendiametis registreeritud registreeringu numbriga 23995 kaubamärk „N“ klassis 16: ajalehed, ajalehelõigendite albumid, brošüürid. Kaubamärgi omanikuna on registreeritud ST (t lk 11, 13); • Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega on pikendatud kuni 26.06.2017 (t lk 12); • Hageja annab välja ajalehte N alates 05.11.1992 (t lk 28, 95-97); 3 2-10-67051 • Kostja on esitanud kaebuse halduskohtule TT’i haldusõiguserikkumise asjas selle kohta, et TT on alates 07.08.1995 andnud välja ajalehte N, omamata selleks kaubamärgi valdaja nõusolekut. Kohtud on jätnud kaebuse rahuldamata (t lk 112-114); • Kostja ei ole käesoleval ajal kaubamärgi omanik. Kaubamärgi omanikuks on Ants Piirsalu (t lk 194).
4. Hageja on esmase nõudena esitanud kaubamägi „N“ üldtuntuks tunnistamise nõude ja ST’i ainuõiguse kaubamärgile tühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks.

§ 52

lg 1 kohaselt asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Hageja leiab, et kaubamärk „N“ oli registreerimise ajal juba üldtuntud. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et hageja on asjast huvitatud isik, kes saab sellise nõude maksma panna, kuna hageja kasutab nimetatud kaubamärki tema poolt väljaantava ajalehe nimena.

§ 7lg 1 kohaselt tuvastab kohus kaubamärgi üldtuntuse kaubamärgiomaniku nõudel.

Kaubamärgi üldtuntust tuvastatakse üksnes juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Kaubamärgi üldtuntuse tuvastamise nõue ei ole omaette nõue, vaid on üks kaubamärki puudutava hagi asjaoludest (alustest) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-08 p 11). Kohus on hagejale nimetatud asjaolu selgitanud 14.09.2011 kohtuistungil (t lk 163), kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks esitatud nõudeid täpsustada. Seega saab hageja esmase nõude aluseks olla

§ 52lg 1.

Kuna kostja ei ole enam kaubamärgiomanik, siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. 8. Hageja nõuab alternatiivselt kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamist

§ 53

lg 1 p 3 alusel.

§ 53

lg 1 p 3 alusel asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.

§ 17

lg 1 kohaselt kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 on ära toodud, mida loetakse kaubamärgi kasutamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et hageja on asjast huvitatud isik, kes saab sellise nõude maksma panna, kuna hageja kasutab nimetatud kaubamärki tema poolt väljaantava ajalehe nimena. Samas aga puudub kohtul vajadus hinnata nõuet sisuliselt, sest kohtu hinnangul ei ole nõue esitatud õige kostja vastu. Kuna kostja ei ole enam kaubamärgiomanik, siis tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata. 4 2-10-67051

1. Poolte poolt esitatud väited, mis käsitlevad kostja vaidlust 1992.a moodustatud L AS-iga, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, mistõttu kohus jätab sellesisulised väited hindamata ja sellega seotud tõendid arvestamata TsMS § 238 lg 5 tulenevalt (t lk 20-23, 94, 98-101). Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 5