) § 150 lg 2 p 2 tulenevalt taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtule 12.12.2011 esitatud vastuses hageja avaldusele hagist loobumiseks ja taotlusele menetluse lõpetamiseks, ei vaidle kostja hageja avaldusele vastu. Kostja soovib menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu kostja kantud menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja menetluskuludeks hagi osas on õigusabikulud summas 690.24 eurot (sh käibemaks 115.05 eurot). Hageja leiab 21.12.2011 kohtule esitatud seisukohas, et kuna kostja ei ole esitanud detailset toimingute ja arvete jagunemise nimekirja, siis ei vasta kostja poolt esitatud andmed seaduses sätestatud nõuetele ning kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et asjas tuleb hagiavalduse osas menetlus lõpetada, kuna hageja loobus hagist. Samuti tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt rahuldada. 2 2-10-67051 Vastavalt
lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas hageja hagis kostja vastu menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 25.03.2011 arvelduskontolt nr Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 5 432.49 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 2 716.25 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr 10011574442225 AS-is SEB Pank. Kooskõlas
lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (
Vastavalt
lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt
lg 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostja poolt, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Kostja palub menetluskuluna hagejalt välja mõista hagimenetlusega seotud õigusabikulud summas 690.24 eurot (sh käibemaks 115.05 eurot). Kohus on teinud kindlaks, et kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses käesoleva hagi menetlemisega. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt Riigikohtu 3 2-10-67051 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Kostja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga , seega saab kostja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 690.24 eurot maha arvestada käibemaks 115.05 eurot. Kostja poolt taotletav õigusabikulu jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmäära sisse ning kostja esindaja eeldatavat töö mahtu ja asja keerukust arvestades on tegemist vajaliku ning põhjendatud kuluga. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 575.19 eurot. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.