Obsah (10)

§ 407§ 322§ 444§ 468§ 367§ 173§ 163§ 1741§ 144§ 177

2-11-45812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2012.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Ts

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Condor Inkasso OÜ esitas 27.09.2011.a kohtule hagiavalduse Mxxxx Kxxxxxxx vastu arvelduskrediidilepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kokku 938,88 eurot, millest moodustab põhivõlg 495,55 eurot, intress 82,65, sissenõutavaks muutunud viivis 312,75 eurot ja kahju summas 47,93 eurot. Lisaks palus hageja kohtul kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja elukohas kätte kostja isa Ixxxx Kxxxxxxxxx.

§ 322

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab 2-11-45812 põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hageja nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja AS-iga Sampo Pank 17.07.

1. a arvelduskrediidilepingu, mille alusel anti kostjale krediiti. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata ja võlausaldaja ütles lepingu üles ning nõudis selle täitmist. AS Sampo Pank loovutas enda nõude kostja vastu hagejale. Hageja sõlmis 31.03.
2. a kostjaga Võlgnevuse tasumise ajatamise ja tingimuste muutmise kokkuleppe. Kohus leiab, et sõlmitud kokkulepet saab käsitleda kompromissilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 mõistes. VÕS § 578 lg 1 näeb ette, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Kostja ei täitnud kompromissilepingut nõuetekohaselt ja hageja ütles lepingu üles 13.10.
3. a. Põhjendatud on hageja nõue kompromissilepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise osas. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud viivisemääras 0,09 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viiviste suuruseks kokku 154,76 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 27.09.2011.a kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 27.09.2011-18.01.2012 viiviste suuruseks 50,83 eurot (põhivõlg 495,55 eurot x 0,09 % x 114 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Põhjendatud on ka hageja nõue kahju hüvitamiseks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude näol. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rikkumise korral õigus muu hulgas nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kompromissilepingu järgi põhivõlg summas 495,55 eurot, intress perioodi 01.04.2010 kuni 13.10.2010 eest summas 78,75 eurot, viivis perioodi 14.10.2010 kuni 18.01.2012 eest summas 206 eurot, kahju hüvitis summas 47,93 eurot ja viivis alates 07.01.2012. a 0,09 % tasumata põhinõudelt päevas kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue kostja vastu arvelduskrediidilepingust tuleneva viivise summas 110,50 euro (perioodil 30.01.2009 – 31.03.2010 eest), 22.09.2009 seisuga intressivõla summas 3,90 euro ja viivisevõla 47,49 euro osas. Pooled on arvelduskrediidilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks sõlminud kompromissilepingu, mis hõlmab ka kõiki kõrvalnõudeid. VÕS § 578 lg 2 näeb ette, et eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega puudub alus hagejal nimetatud nõuete sissenõudmiseks kostjalt. 2-11-45812 Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 82 protsendi ulatuses, seega jätab kohus hageja menetluskulud 82 protsendi ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 150,18 eurot, millest 47,93 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 102,25 eurot hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras.

§ 144

p 7 alusel loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagimenetluse kulude hulka. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 180 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on summas 330,18. Nimetatud kuludest 82 %, s.o 270,75 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik