3-10-2051/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2051 Otsuse kuupäev

1. detsember 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kaupo Saarva kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks DVD-mängija soetustaotluse uueks läbivaatamiseks ning Tartu Vangla
2. juuli
3. a vaideotsuse nr E5 290 tühistamiseks Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Kaupo Saarva; Vastustaja Tartu Vangla
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. jaanuarini
7. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. 21.06.
9. a esitas Kaupo Saarva Tartu Vanglale taotluse vangla kaupluse vahendusel DVD-mängija + scart juhtme soetamiseks. Tartu Vangla taotlust ei rahuldanud.
10. 05.07.
11. a esitas K. Saarva Tartu Vanglale vaide ettekirjutuse tegemiseks Tartu Vangla kauplusele kauba tagamise kohta vastavalt Tartu Vangla direktori 05.03.
12. a käskkirjale nr 1-3/
13. K. Saarva vaie jäeti Tartu Vangla 27.07.
14. a vaideotsusega nr E5 290 rahuldamata jäeti.
15. 09.08.
16. a esitas K. Saarva Tartu Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tegemiseks DVD-mängija soetustaotluse uueks läbivaatamiseks ning Tartu Vangla 27.07.
17. a vaideotsuse nr E5 290 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
18. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud sellega, et vangla kaupluse vahendusel ei ole temal võimalik soetada endale DVD-mängijat. Kaebaja viitab VangS § 31 lg-le 2, Tartu Vangla direktori 05.03.
19. a käskkirja nr 1- 3/29 p-le 1.28 ja Tartu Vangla Kodukorra ple 13.
20. Kaebaja arvates Tartu Vangla käskkiri nr 1-3/29 annab talle õiguse DVD-mängija soetada raha olemasolul ja vanglal vastavalt käskkirjale tekib see kohustus kaebajale nimetatud ese võimaldada. Kaebaja arvates nimetatud käskkirja p 1.28 sätestamise põhjendustest tulenevalt peab olema Tartu Vangla kaupluse poolt tagatud võimalus osta käskkirjas nimetatud kategooriate kaupu ja just seetõttu Tartu Vangla keelaski neid esemeid kirja teel saata, sest nii saab vangla kindel olla, et neisse pole midagi peidetud. Kinnipeetaval võib VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio, televiisor, video- või kassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Kaebaja arvates kinni peetavatele isikutele on tagatud võimalus osta nimetatud seadmeid Tartu Vangla kaupluse vahendusel. Kaebaja märgib, et kontaktisiku luba oli tal vaidlusaluse eseme soetamiseks olemas. Vastustaja vastuväited
21. Tartu Vangla on seisukohal, et Kaupo Saarva kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt välja toodud sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda, et tema peab saama vangla kaupluse vahendusel soetada sellise vaba aja veetmise vahendi nagu tema soovib, kuna lihtsalt usub, et tarnija, kes on võimeline tarnima vanglale LCD telereid on võimeline tarnima ka DVD-mängijaid, kui ainult vangla seda soovib. Vangla kaupluses kinnipeetavatele müüdavate kaupade sortiment ei tulene mitte tarnijate võimekusest kaupu tarnida, vaid sellest, mida vangla peab seadusest tulenevalt kinnipeetavatele vangla kauplusest võimaldama osta, nt hügieenitarbed, kuna VangS § 50 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud ise oma hügieeni eest hoolitsema, samuti peab kinnipeetavatele võimaldama kauplusest osta kirjatarbeid, ümbrikke ja marke, teataval määral toiduained ning alles seejärel tuleb võimaldada kinnipeetavatel osta kauplusest muid asju, mille omamine on vanglas lubatud. Muude asjade all on silmas peetud eelkõige igapäevaseks isiklikus tarbimiseks mõeldud vajalikke esemeid nn jalatsid, rätikud, sokid jmt. Vaba aja veetmise vahenditest võimaldatakse käesoleval hetkel Tartu Vanglas kinnipeetavale soetada vangla kaupluse vahendusel raadio või teler. Vangla kaupluse näol ei ole tegemist supermarketiga, vaid ainult võimaluse pakkumisega kinnipeetavatele esmavajalike asjade soetamiseks.
22. aastast kinnipeetava asjade regulatsioon vangla sisekorraeeskirjas muutus ning varasemalt kinnipeetavale lubatud asjade nimekirja asemel kehtestati kinnipeetavatele keelatud asjade ja esemete loetelu, ehk siis ülejäänud asjad, mida nimekirjas ei olnud, võivad olla kinnipeetavale lubatud. On ilmselge, et võrreldes varasema regulatsiooniga on kinnipeetavatele nüüd vanglas asju ja esemeid rohkem lubatud, mis aga ei tähenda automaatselt, et vanglal on kohustus ise müüa või tagada lepingutega kõige müümine, mida kinnipeetav soovib ja mis võib olla vanglas lubatud. Kaebaja poolt 28.06.
23. a esitatud taotlus, saada luba vangla kaupluse vahendusel DVD-mängija soetamiseks, jäi rahuldamata põhjusel, et nimetatud elektriseadet vangla kaupluse sortimendis ei olnud ja sellise seadme pakkumine ei olnud lepingupartneriga kokku lepitud. 2 Üldteadaolevalt kaasnevad kinnipidamisrežiimiga kinnipeetavale kitsendused asjade ja koguste suhtes, mille eesmärk on eelkõige esmajoones vältida vangla ülekoormamist kinnipeetavate isiklike asjadega ning selline eesmärk saab õigustada kinnipeetavatele vanglas, vaatamata asjade iseenesest lubatavusest, saamise piiramist. Õiguste piiramisel peab säte olema selge ja üheselt arusaadav ning piirang peab olema mõistlik ja eesmärgipärane. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vanglas kinnipeetavatele kaupluse vahendusel raadio ja teleri soetamise võimalused on piisavad tagamaks kinnipeetavatele nende vaba aja sisustamise ning kuna kinnipeetavatele on lubatud saata vanglasse fotosid oma perest, lähedastest ning tuttavatest, tagatud on perekondlike sidemete säilimiseks nii pikaajalised kui ka lühiajalised kokkusaamised, telefoni kasutamise ning kirjavahetuse võimalus ning seega ei ole kaebaja õigusi rikutud sellega, kui ta ei saa soetada vangla kaupluse vahendusel DVD-mängijat, mille vahendusel soovib vaadata pilte. Samas juhib vastustaja tähelepanu sellele, et käesoleval hetkel on kaebajal võimalus kambris vaba aja veetmiseks kasutada isiklikku CD magnetofoni, PS-2 Sony mängukonsooli ning telerit. Veel peab vastustaja vajalikuks märkida, et kaebaja poolt kaebusele lisatud peaspetsialist üksuse juhi Argo Laugi seisukoht, millel on Tartu Vangla direktori ülesandeid täitva Rait Kivimetsa lubav resolutsioon, ei tõenda kaebaja väidet, et direktori otsustusel ja loal on võimalik kinnipeetaval soetada kaupluse sortimenti mittekuuluvaid asju, kuna nimetatud luba on antud kaebaja osas Tartu Vangla direktori 05.03.
24. a käskkirja nr 1-3/29 p-s 28 sätestatust kõrvalekaldumiseks, st temale tehti erand ning lubati saada kirja teel asju, mis on kinnipeetavale kirjaga saatmiseks keelatud. Kaebuses puuduvad vastustaja arvates põhjendused, kuidas või millega rikub kaebaja õigusi või piirab vabadusi Tartu Vangla direktori 27.07.
25. a vaideotsus E5
26. Vaideotsus iseseisvalt ei tekita kaebajale õigusi ega sea kohustusi. Kaebaja ei ole ka märkinud, et vaideotsuse tegemisel oleks rikutud menetlusnorme, mistõttu on vastustaja seisukohal, et selle tühistamiseks puudub alus. Riigikohus on oma 25.05.
27. a otsuses nr 3-3-1-23-99 märkinud, et kui vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea halduskohus kontrollima haldusakti seaduslikkust. Kohtu põhjendused ja otsus
28. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud kohustamis- ja tühistamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Samas on kohus seisukohal, et kaebaja taotluse lahendamisel on riivatud kaebaja õigusi, kuid õiguste riive tagajärjeks ei ole kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ega alusetu kaebaja vabaduste piiramine, mis annaks aluse kaebuse rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lõike 3 punktist 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 tuleneb, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte laieneb ka toimigu sooritamise kohustamiseks esitatavale kaebusele. Vastustaja on kaebaja 21.06.
29. a taotluse (tlk 6) menetlusel teinud kaks viga. 1) Inspektor- kontaktisik Kerli Rajaste on toetanud 21.06.
30. a kaebaja taotlust DVDmängija ja scart juhtme soetamiseks enne, kui ta oli vangla kauplusest välja selgitanud, kas toode on kaupluses saadaval. Vastav kohustus tuleneb ametnikule Tartu Vangla kodukorra 3 punktist 13.6 esimesest kahest lausest, mis sätestavad, et kinni peetaval isikul on üldjuhul võimalus osta kaupluse sortimendi ning keelatud esemete nimekirja mitte kuuluvaid esemeid, sh vaba aja veetmise vahendeid, kui neid esemeid pakuvad vangla lepingupartnerid. Selleks pöördub kinni peetav isik inspektor-kontaktisiku poole, kes uurib kauplusest vajaliku kauba soetamise võimalikkust ja edastab saadud informatsiooni kinni peetavale isikule. Samas on kohus seisukohal, et inspektor-kontaktisiku poolt kaebaja taotluse toetamisest, ei tulenenud kaebajale õigust ega õigustatud ootust DVD-mängija saamiseks, sest taotluse lahendamine ei sõltu inspektor-kontaktisiku otsustusest, vaid sellest, kas kauba soetamine on kaupluse vahendusel võimalik. Seega on tegemist majanduslikku mitte õiguslikku laadi tingimusega, milleks mh võib olla see, kas kauplusel on majanduslikult mõttekas taotletavat eset kaupluse sortimenti võtta vmt asjaolud. 2) Vaideotsuses (tlk 9) on vastustaja esitanud kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta kaks motiivi. Esiteks, kuna vangla kaupluse lepingupartnerid ei paku seadet, mida kaebaja soovis osta, siis oli vangla kaupluse keeldumine õiguspärane. Teiseks, ei ole kaebaja vanglateenistuse ametnikele esitanud Tartu Vangla kodukorra punktis 13.6 viidatud taotlust esemete soetamiseks kodukorra Lisa 11 toodud blanketil. Nagu käesoleva kohtulahendi eelmises alajaotises sai osundatud, on kaebaja taotluse sisuliseks rahuldamata jätmise põhjuseks asjaolu, et vangla lepingupartnerid ei paku kaebaja poolt taotletud DVD-mängijat. Seega on taotlus jäetud rahuldamata õigustatult ehk teisisõnu õiguslikul alusel (kodukorra p 13.
31. esimene lause). Vaidemenetluses on vastustaja leidnud, et kaebaja 21.06.
32. a taotlus ei ole esitatud kodukorra Lisa 11 toodud blanketil. Asjas kogutud tõenditele tuginedes kohus selle seisukohaga nõustuda ei saa. Kaebaja poolt kohtule esitatud taotluse (tlk 6) koopia vastab kodukorra Lisale 11 (http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50162/Tartu+Vangla+kodukor d.pdf, 16.12.
33. a). Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt originaaldokumendi väljanõudmist ega ole vaguskoopia suhtes esitanud ka võltsimise vastuväidet. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kaebaja on järginud kodukorras sätestatud nõudmisi ja käitunud õiguspäraselt. Kohus on aga seisukohal, et tulenevalt RVastS § 3 lõike 3 punktist 1 ja HMS §-st 58 ei anna need kaks asjaolu alust vaideotsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata, kuna kohus ei näe asjas kogutud tõendite pinnalt võimalust, et vastustaja saaks antud asjaoludel kaebaja taotluse suhtes teha teistsuguse (vastupidise) otsuse.
34. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust taotluse rahuldamiseks, kuna VangS § 31 kohaselt on kaebajal õigus jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Raadio ja televiisori kambris vaatamise võimalus sõltub sama paragrahvi teises lõikes nimetatud asjaolude suhtes tehtavast kaalutlusotsusest, milles hinnatakse kooskõla vangla sisekorraeeskirja ja teiste kinnipeetavate huvidega. Kuna kaebaja taotlus ei ole jäetud rahuldamata VangS § 31 lõike 2 alusel, siis ei saa ka sellest normist tuleneda kaebaja õiguste rikkumist. Kohus on seisukohal, et ka kaebaja poolt välja toodud muud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, kuna käesoleval juhul on vastustaja kohtu hinnangul lähtunud ainult kaubatundja 28.06.
35. a resolutsioonist kaebaja taotlusel (tlk 6), mille kohaselt ei ole soovitud kaubad saadaval kaupluse vahendusel. Vastupidiste järelduste tegemiseks kohtule tõendeid esitatud ei ole. 4
36. Neil asjaoludel ja HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5