KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2982 Haldusasi Teet Reedi, Marge Kimme

§ 14

osas osutab vastustaja sellele, et kaebajad ei ole välja toonud, milliseid põhiseadusega sätestatud miinimumnõudeid on käesoleval juhul rikutud. Vallavalitsus kohtus haridusvõrgu arengukava menetlemise käigus vallaelanikega (17.01.2011) ja vastas nende päringutele. Otsuse eelnõu esitamise järel teavitati sellest valla kõiki elanikke 11.11.2011 ilmunud Otepää Teataja kaudu. Muuhulgas kutsus vallavalitsus õpetajaid ja vallaelanikke vastavalt 14.11.2011 ja 16.11.2011 avalikule koosolekule, kus selgitatakse vallavalitsuse plaane. Seda, et lapsevanemad olid teadlikud koosolekust, nähtub hoolekogu pöördumisest vallavalitsuse poole. Lisaks said vallaelanikud avaldada oma arvamust 14.11.2011 pöördumises vallavalitsuse poole ja osalemise kaudu vallavolikogu 23.11.2011 istungil, kus arutati otsuse eelnõud. Kooli tegevuse lõpetamine aitab vallaeelarve kulusid oluliselt kokku hoida. Kui õpilaste arvu vähenemise tingimustes eksisteerib kaks paralleelset ja ilmse alakoormusega töötavat struktuuri, siis on nende struktuuride käigushoidmine mitte ainult majanduslikult ebaotstarbekas, vaid takistab tugeva struktuuri väljaarendamist. Vastustaja viitab otsuse seletuskirjale, kus on märgitud, et ehkki inimlikult on mõistetav lapsevanemate soov, et lapsel oleks võimalik käia põhikoolis võimalikult kodu lähedal ja väikesel koolil on oma eelised, kaalub valla hinnangul selle üles kuluargument. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

1. Menetlusse kolmanda isikuna kaasatud Valga maavanem esitas 25.01.2012 Tartu Halduskohtule oma seisukoha käesolevas haldusasjas. Maavanem leiab, et Otepää Vallavolikogu ei järginud oma 23.11.2011.a otsuse nr 1-4-68 „Otepää valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) ega ka valla põhimääruses sätestatud nõudeid õigusaktide vastuvõtmisel. Maavanem osutab sellele, et ei Otepää Vallavolikogu 23.11.
2. a otsusest ega selle seletuskirjast ei nähtu, et vallavalitsus oleks analüüsinud haridusasutuste hetkeolukorda. Seletuskirjas toodud arvud ei näita, kuidas ja millistel alustel sellised arvud saadi. Samuti ei ole järgitud nõuet, et koolide ühendamine peab toimuma järk-järgult. Otsusest ega seletuskirjast ei nähtu, et vastavalt valla haridusvõrgu arengukava rakenduskava punktile T-5.1.2 oleks moodustatud töörühm koolide reorganiseerimisega seotud küsimuste lahendamiseks. Maavanem osutab sellele, et Otepää Vallavolikogu 23.11.
3. a otsus on vastuolus Valga maakonna koolivõrgu arengukavaga aastateks 2009–2013, mis ei näe ette PPK sulgemist. Maavanema hinnangul on Otepää Vallavolikogu järginud kõiki põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevaid nõudeid haridusasutuste ümberkorraldamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebajate kõigi taotluste, põhjenduste ja määruskaebustega ning vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega, leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemiseni. Ringkonnakohus põhjendab seda, võttes kõigepealt seisukoha menetluslikes küsimustes (I), analüüsib seejärel subjektiivse õiguse puutumust (II), käsitleb pöördumatu tagajärje esinemist (III), hindab summaarselt kaebuste eduväljavaateid (IV), identifitseerib puudutatud avalikud huvid ja annab kaalumise teel esialgse hinnangu asjale (V) ning esitab kokkuvõtva järelduse (VI). I
5. Kaebajad on esitanud ringkonnakohtule mitmeid taotlusi. 23.01.2012 esitasid kaebajad kaks määruskaebust. Neist esimese Tartu Halduskohtu 06.01.
6. määruse peale. Selles taotlevad nad: „
7. Peatada enne käesoleva määruskaebuse lahendamist Otepää Vallavolikogu 23.11.2011 otsuse nr 1-4-68 täitmine.
8. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.01.2012 määrus haldusasjas nr 3-11-2982 ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatada Otepää Vallavolikogu 23.11.2011 otsuse nr 1-4-68 täitmine.“ Teine 23.01.2012 esitatud määruskaebus on esitatud Tartu Halduskohtu 16.01.2012 määruse peale. Selles taotlevad nad: „
9. Liita käesolev määruskaebus haldusasjaga, milles menetletakse kaebajate määruskaebust Tartu Halduskohtu 06.01.2012 määrusele haldusasjas nr 3-11-
11. Tühistada Tartu Halduskohtu 16.01.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-2982 ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatada Otepää Vallavolikogu 23.11.2011 otsuse nr 1-4-68 täitmine.“ 30.01.2012 esitasid kaebajad otse Tartu Ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad: „
12. Võtta haldusasja materjalide juurde Otepää Vallavalitsuse 25.01.2012 korraldus nr 2-4-35 „Pühajärve Põhikooli tegevuse ümberkorraldamise kava kinnitamine“ ja korralduse lisaks olev tegevuskava koos täitmise tähtaegadega.
13. Peatada enne käesoleva määruskaebuse lahendamist Otepää Vallavolikogu 23.11.2011 otsuse nr 1-4-68 täitmine.
14. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.01.2012 määrus haldusasjas nr 3-11-2982 ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatada Otepää Vallavolikogu 23.11.2011 otsuse nr 1-4-68 täitmine.“
15. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et Otepää Vallavalitsuse 25.01.
16. a korraldus nr 2-4-35 „Pühajärve Põhikooli tegevuse ümberkorraldamise kava kinnitamine“ ja korralduse lisaks olev tegevuskava koos täitmise tähtaegadega on avalikud dokumendid, mida kohus käesolevat määrust tehes arvestab.
17. Kaebajad on esitanud nii Tartu Halduskohtu 06.01.
18. a määrusele kui ka 16.01.
19. a määrusele määruskaebuse. Kuna sisuliselt on mõlema määruskaebuse puhul tegemist küsimusega, kas peatada esialgse õiguskaitse korras Otepää Vallavolikogu 23.11.
20. a otsuse nr 1-4-68 täitmine, siis käsitleb kohus neid koos. Tegemist on ühe asjaga HKMS § 48 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole vajadust erinevaid kaebusi liita. 6
21. Kaebajad on esitanud taotluse peatada kogu Otepää Vallavolikogu 23.11.
22. a otsuse nr 1-4-68 täitmine. Otepää Vallavolikogu 23.11.
23. a otsusel nr 1-4-68 on 9 punkti, millest PPK-d puudutavad vaid punktid 1–
24. Ringkonnakohus leiab, et taotlused Otepää Vallavolikogu 23.11.
25. a otsuse nr 1-4-68 punktide 6–9 täitmise peatamiseks ei puuduta kaebajate õigusi ja selles osas tuleb jätta määruskaebused rahuldamata.
26. Kaebajad on esitanud kahel korral taotluse peatada enne määruskaebuse lahendamist Otepää Vallavolikogu 23.11.
27. a otsuse nr 1-4-68 täitmine. Tegemist on taotlustega HKMS § 208 lg 2 tähenduses, mille kohaselt kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 208 lg 2 ei ole antud asjas asjakohane. Selle normi eesmärgiks saab selle süstemaatilise asukoha tõttu olla määruskaebusega vaidlustatava kohtumääruse menetlusliku toime peatamine juhul, kui esineb sellega tekitatud tagajärje pöördumatuse oht. Käesolevas määruskaebusmenetluses on aga küsimus selles, kas tuleks peatada peaasjas vaidlustatud haldusakti toime. HKMS § 208 lg 2 kohaldamine esialgse õiguskaitse menetluses HKMS
28. peatüki järgi viiks tarbetu topeltkontrollini, mis on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Seetõttu jätab ringkonnakohus need taotlused rahuldamata. II
29. HKMS § 249 lg 1 ls 1 järgi võib kohus teha kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellest johtuvalt peab kõigepealt olema olemas kaebaja subjektiivne õigus, mis annab kaebajale õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset.
30. Kaebajate arvates rikub Otepää Vallavolikogu 23.11.
31. a otsus nr 1-4-68 nende kui lapsevanemate ja vallaelanike õigust saada oma lastele haridust (

§ 37

) ning õigust heale haldusele (

§ 14

). Vastustaja on seisukohal, et otsusega ei ole rikutud kaebajate õigust saada oma lastele haridust, mistõttu kaebajatel puudub kaebeõigus.

§ 14

osas osutab vastustaja sellele, et kaebajad ei ole välja toonud, milliseid põhiseadusega sätestatud miinimumnõudeid on käesoleval juhul rikutud. Ringkonnakohus leiab, et lastevanematel on subjektiivne õigus, mille kaitseks saab esialgse õiguskaitse taotlust esitada. See õigus tuleneb

§-st 37 koosmõjus

§-ga 14. 23.

§ 37

on viielõikeline, millest käesoleval juhul on asjassepuutuvad esimesed kolm lõiget ja viimane lõige.

§ 37

lg 1 järgi on igaühel õigus haridusele (ls 1), kusjuures õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta (ls 2). Lg 2 ls 1 sätestab riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuse pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi, et teha haridus kättesaadavaks, ning ls 2 annab õiguse avada ja pidada ka erakoole.

§ 37

lg 3 järgi on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel.

§ 37lg 5 sätestab, et hariduse andmine on riigi järelevalve all.

Lisaks põhiseadusele on õigus haridusele sätestatud arvukates rahvusvahelistes dokumentides. Mainides neist olulisimaid, olgu osutatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon – EIÕK)

1. protokolli art-ile 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-ile 14 ning
2. a ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni art-ile
3. Siduvana saab neist käesoleval juhul käsitada vaid EIÕK
4. protokolli art-it
5. 7
6. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kuna hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (

§ 37lg 3), peavad nad saama laste haridusküsimustes olulisel määral kaasa rääkida.

Mida väiksem on laps, seda suurem on vanema otsustusõigus tema haridusküsimustes, ja vastupidi: mida suurem on laps, seda vähem saab lapsevanem otseselt määrata. Et omada mõju, peab see õigus ulatuma ka perekonnaringist väljapoole ning võimaldama sellele tugineda ka avaliku võimu kandjaga suheldes. Ringkonnakohus leiab, et hariduspõhiõigus võib joosta tühja, kui vanemad ei saa haridusküsimustes kaebust esitades kaitsta laste õigust haridusele avaliku võimu tegevuse eest oma nimel samas ulatuses, kui nad saaksid seda teha kaebust oma laste esindajatena esitades. Lastele antava hariduse kui sellise olulisuse tõttu ei tohi subjektiivse õiguse üle otsustamine takerduda vaidlusse puhtformaalse detaili üle. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas tunnustanud vanemate õigust kaevata nende laste õiguse haridusele rikkumise peale (Folgerø jt vs. Norra, 29.06.2007, 15472/02, p 54). Antud juhul oli küsimuse all EIÕK 1. protokolli art 2 ls 2, mille kohaselt peab riik endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites austama vanemate õigust tagada lastele nende endi usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.

§ 37

lg 3 ei kitsenda vanemate otsustava sõna õigust usuliste ja filosoofiliste veendumustega, vaid räägib märksa avaramalt hariduse valikust. Ringkonnakohus on seisukohal, et vanemad võivad käesolevas kaasuses tugineda sellele, et põhiseadus tagab neile otsustava sõna laste hariduse valikul suhtes avaliku võimuga.

1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vanemate õigus otsustavale sõnale oma laste hariduse valikul ei sisalda õigust nõuda ühe kindla kooli püsimajäämist. Näiteks EIK rõhutab EIÕK
2. protokolli art-it 2 interpreteerides õiguse haridusele keskset aspekti, mille kohaselt see tagab õiguse ligipääsule antud ajahetkel olemasolevatesse haridusasutustesse (alates Belgia keelekaasusest, 23.07.1968, 1474/62, põhjenduse p 4; viimati Ali vs. Ühendkuningriik 12.01.2011, 40385/06, p 51). Ei

§ 37ega EIÕK 1.

protokolli art 2 ei anna subjektiivset õigust ühe kindla kooli püsimajäämisele. Siiski tuleneb

§-st 37 kui ühtsest hariduspõhiõigusest subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu, sest vastasel korral jääks õigusest haridusele järele vaid tühi kest ning see võib muutuda paljalt deklaratiivseks õiguseks. 26. Ringkonnakohus leiab, et kaebajad saavad tugineda ka põhiõigusele heale haldusele, mis tuleneb

§-st 14. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asunud seisukohale: „Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et

§st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest.“ (RKPJKo 17.02.2003, 34-1-1-03, p 16.) Käesoleval juhul võib küsimus olla nii selles, kas läbiviidud menetlus tagas kujuteldava menetlusliku miinimumi, kui ka selles, kas vastustaja on läbi viinud piisava menetluse, et tagada kaebajate subjektiivsed õigused nõutaval määral. Menetluslike õiguste rikkumist on pidanud võimalikuks ka Tartu Halduskohus Pikakannu Põhikooli sulgemise kaasuses (Tartu Halduskohtu 09.05.

1. a otsus haldusasjas nr 3-08-160).
2. Ringkonnakohus asub niisiis seisukohale, et käesoleval juhul on kaebajate subjektiivsed õigused puudutatud. III
3. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärg. HKMS § 249 lg 1 ls 1 lubab esialgset õiguskaitset kohaldada ainult siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seaduse seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud sellega öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all 8 tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.“ (HKMS seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE.)
4. Otepää Vallavolikogu 23.11.
5. a otsuse nr 1-4-68 punktide 1–5 kohaselt tuleb: 1) liita koolieelse lasteasutusena ja põhikoolina tegutseva hallatava asutuse PPK I–III kooliaste hallatava asutusega Otepää Gümnaasium ja lasteaiarühm Pipi hallatava asutusega Otepää Lasteaed; 2) teavitada haridusasutuste ümberkorraldamise ja hallatava asutuse PPK tegevuse lõpetamise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Haridus- ja Teadusministeeriumi, Valga maavanemat, hallatavat asutust PPK, kooli õpilaste ja lasteaialaste vanemaid, kooli õpilasi ja Sangaste Vallavalitsust vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust, so. 31.03.
6. a; 3) Otepää Vallavalitsusel korraldada hallatava asutuse PPK tegevus ümber ajavahemikus 01.07.2012 kuni 31.08.
7. a; 4) hallatava asutuse PPK tegevus lõpetada 31.08.
8. a; 5) tunnistada kehtetuks Otepää Vallavolikogu 16.12.
9. a määrus nr 1-6-21 „Pühajärve põhikooli põhimäärus“ alates 31.08.
10. a. Vallavolikogu otsuse alusel on Otepää Vallavalitsus kinnitanud 25.01.2012 korralduse nr 24-35 punktiga 1 PPK tegevuse ümberkorraldamise ajakava. Nende otsuste realiseerimisel PPK suletakse 31.08.
12. On tõenäoline, et kohtuotsus käesolevas asjas ei jõua jõustuda enne 31.08.
13. Veelgi enam, kooli jätkumise jaoks on oluline kuupäev 31.03.
14. Viis kuud enne järgmise õppeaasta algust peab kooli pidaja teada andma, kui on plaanis kooli uksed sulgeda, avada või plaanitakse mitu kooli omavahel liita. See tuleneb PGS § 63 lg-st 2 ja § 80 lg-st
15. Kui Otepää Vallavolikogu 23.11.
16. a otsuse nr 1-4-68 punkt 2 on jõus 31.03.2012, siis on sisuliselt pöördumatult käivitatud sündmuste ahel, mis tipneb PPK sulgemisega
17. a sügisel.
18. Seadusandja seletuskirja järgi esineb pöördumatu tagajärg, kui selle kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Oletades, et kaebajate kaebused on edukad ja kohus tühistab Otepää Vallavolikogu 23.11.
19. a otsuse nr 1-4-68, kuid PPK on selleks ajaks juba suletud, siis tuleks PPK tegevuse jätkamiseks see uuesti avada. See ei pruugi aga olla enam teostatav, sest õpetajad on endale selleks ajaks tõenäoliselt uue töökoha leidnud, lapsed käivad juba teises koolis jne. Ringkonnakohus tõdeb eelnevale tuginedes, et käesoleval juhul esineb pöördumatu tagajärg HKMS § 249 lg 1 mõttes. IV
20. Järgnevalt hindab ringkonnakohus summaarselt kaebuste eduväljavaateid. HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi hindab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel muu hulgas kaebuse perspektiive. HKMS seletuskirjas on märgitud: „Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebuse perspektiivide hindamisel tuleb selgitada välja, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Kui kaebusest ei nähtu põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust, tuleb kaebus menetluse selles staadiumis lugeda perspektiivituks (RKHKm nr 3-3-1-3-06).“ (HKMS seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE.)
21. Ringkonnakohus rõhutab kõigepealt, et esialgse õiguskaitse menetluses ei anna kohus lõplikku hinnangut PPK sulgemise õiguspärasusele, vaid vaatleb poolte ja kolmanda isiku 9 poolt esitatud asjaolusid ja hinnanguid summaarselt. Lõpliku lahenduse leidmine jääb peaasja menetluse hooleks.
22. PPK sulgemisotsuse aluseks on PGS § 80 lg 1 ls 1, mis sätestab, et kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja. Seda sätet on seadusandja seletuskirjas selgitanud: „Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine on kooli pidaja otsus ning selleks ei ole vaja mingeid täiendavaid aluseid seadusega sätestada. Küll aga tuleb pidada kinni seaduses toodud tingimustest ja tähtaegadest. Ümberkorraldamisest ja tegevuse lõpetamisest tuleb kõiki asjaosalisi õigeaegselt teavitada ja õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, tuleb luua võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.“ (PGS, 412 SE, Komisjoni istungile 23.11.2009 esitatud seletuskiri.) PGS § 80 lg 2 näeb ette võimalikud kooli ümberkorraldamise viisid. PGS § 80 lg 4 sätestab kooli järkjärgulise ümberkorraldamise. Ühtegi sisulist kooli sulgemise tingimust 09.06.2010 vastu võetud uus PGS ei sätesta. PGS § 80 lg 1 ls 1 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt langetatav otsus on üldkorraldus (HMS § 51 lg 2) ning hoolimata sätte imperatiivsest sõnastusest kaalutlusotsus.
23. Munitsipaalkooli asutamine, reorganiseerimine ja sulgemine on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 2 järgi kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otepää Vallavolikogu on KOKS § 22 lg 1 p 34 ja § 35 lg 2 järgi pädev kooli sulgemise otsust tegema. Nende sätete järgi kuulub volikogu (ainu)pädevusse muu hulgas valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine. PPK on Otepää valla munitsipaalkoolina PGS § 1 lg 2 ls 1 järgi valla ametiasutuse hallatav asutus. PGS § 80 lg 8 ls 2 järgi kohaldatakse ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel PGS-is sätestatut.
24. PGS § 80 lg 1 ls 1 alusel langetatav otsus on niisiis kaalutlusotsus ning ei saa välistada, et volikogul on seda tehes ka teatud ulatuses kontrollivaba hindamisruum. Et otsuse langetab demokraatlikult vahetult legitimeeritud vallavolikogu, siis kannab selle poliitiline enamus valimisperioodil tehtud otsuste eest ka poliitilist vastutust. Demokraatia põhireegliks on enamusreegel, mille kohaselt otsustab organi pädevuses olevaid küsimusi valijaskonna poolt valitud enamus. Käesoleval juhul on niisiis pädev organ teinud talle seadusega ülesandeks tehtud otsuse lähtudes poliitilisest jõudude vahekorrast volikogus. Riigikohtu üldkogu on märkinud, „et kohalik omavalitsusüksus on põhiseaduse järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu kohaliku omavalitsuse põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus.“ (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 27.) Kooli sulgemise otsus puudutab koolis õppivate õpilaste ja nende vanemate õigusi, olles seega kohaliku omavalitsuse põhiõigusi riivav tegevus. Seaduslikkuse põhimõte eeldab põhiõigusi riivava tegevuse puhul lisaks seadusliku aluse olemasolule haldusakti andmisel ka kõigi pädevus-, menetlus- ja vormistamisreeglite järgimist. Käesoleval juhul ei ole kahtlust pädevus- ega vormistamisnõuete täitmise osas Otepää vallavolikogu poolt. Menetlusnõuetele tuleb aga pöörata kõrgendatud tähelepanu, kuna haridusõigus on olulise kaaluga põhiõigus. Järelikult tuleb summaarselt kontrollida, kas Otepää Vallavolikogu 23.11.
25. a otsusele nr 1-4-68 eelnenud menetlus oli õiguspärane.
26. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Valga maavanem on esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt ei järginud Otepää Vallavolikogu oma 23.11.
27. a otsuse nr 1-4-68 vastuvõtmisel KOKS-is ega ka valla põhimääruses sätestatud nõudeid. KOKS § 8 lg 1 p 6 kohaselt sätestatakse valla või linna põhimääruses valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, 10 avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. Otepää valla põhimääruse § 22 lg 4 sätestab, et volikogu esimees suunab esitatud eelnõu läbivaatamiseks volikogu komisjonidele viie tööpäeva jooksul arvates selle registreerimisest valla kantseleis, vajadusel määrates juhtivkomisjoni. Põhimääruse § 22 lg 6 kohaselt on eelnõu läbivaatamiseks komisjonil aega kaks nädalat. Põhimääruse § 22 lg 9 kohaselt koostab volikogu esimees istungieelse menetluse läbinud ning kehtestatud korras ettevalmistatud eelnõudest ja arupärimistest istungi päevakorra eelnõu. Põhimääruse § 24 lg 14 kohaselt volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. KOKS § 44 lg 5 järgi arutab volikogu istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Valga maavanem juhib oma vastuses tähelepanu sellele, et vallavolikogu 23.11.
28. a istungi protokollist ei nähtu, et haridusvõrgu ümberkujundamise eelnõud oleks haridus-, kultuuri- ja spordikomisjonis arutatud ning volikogu istungil ei tehtud komisjoni poolt ka kaasettekannet. Seega ei ole välistatud, et menetlus volikogus viidi läbi selleks ette nähtud menetlusreegleid rikkudes.
29. KOKS § 37 lg 1 laused 1–4 sätestavad, et vallal ja linnal peab olema arengukava. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. KOKS § 37 lg 5 ls 2 p 2 sätestab, et täiendavalt võib arengukava koostada valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks. Otepää vald on lisaks valla arengukavale kehtestanud valdkonnapõhise arengukavana ka Haridusvõrgustiku arengukava 2011–2016, mille p T-5.1.
30. näeb ette: „Vallavalitsus analüüsib igal aastal hetkeolukorda ning korraldab vajadusel haridusasutuste võrgu ümber, ühendades järk-järgult ning vastavalt kooli astuvate õpilaste arvule Pühajärve Põhikooli Otepää Gümnaasiumiga.“ Valga maavanem on osutanud sellele, et vaidlustatud otsusest ega seletuskirjast ei nähtu, et vallavalitsus on analüüsinud haridusasutuste hetkeolukorda. Seletuskirjas toodud arvud, ei näita, kuidas ja millistel alustel sellised arvud saadi. Samuti ei ole järgitud nõuet, et koolide ühendamine oleks toimunud järk-järgult. Arengukava ei ole õigusakt, vaid formaalselt võttes üksnes soovitusliku iseloomuga dokument. Kuid arengukava võib kohati olla ka siduv. Omavalitsusüksuse arengukava on seotud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvestrateegiaga (KOKS § 37 lg 2, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 2 p 2, § 20 lg 1, vrd sama seaduse § 59 lg 3) ning mõjutab omavalitsusüksuse aastaeelarve koostamist (KOKS § 37 lg 2, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 21 lg 1, § 22 lg 2 p 2). Oma mõjult sarnaneb arengukava halduseeskirjale, mis annab juhtnööre kaalutlusotsuste langetamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha kohaselt on halduseeskiri haldusesisene akt, „mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. […] Samas ei välista akti halduseeskirjadena kvalifitseerimine, et sätestatu avaldab mõju ka haldusevälistele isikutele nende suhetes avaliku võimuga. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena.“ (RKHKo 16.01.2008, 3-3-1-81-07, p 13.) Otepää valla Haridusvõrgustiku arengukavas 2011–2016 on sisuliselt võetud eesmärgiks kahe Otepää valla kooli ühendamine, kuid samas langetatud otsus, et see peab toimuma järk-järgult. 11 Selline erinevate huvide vaheline kompromiss võib omada tugevamat kaalu. See tuleb välja selgitada peaasja menetluse raames.
31. Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka sellele, et Otepää Vallavolikogu 23.11.
32. a otsuse nr 1-4-68 menetlus viidi volikogus läbi kiirendatud korras: otsuse eelnõu esitamisest kuni selle vastuvõtmiseni kulus 16 päeva. PPK lapsevanemate seisukohtade ärakuulamist enne vallavolikogu otsust ei toimunud. Otsuse eelnõu läbis volikogu menetluse sisuliselt muutmatul kujul. Infokoosolekud PPK lastevanematele toimusid vastustaja kinnitusel 13.12.2011 ja 14.12.
33. Suurema kui 50 menetlusosalisega haldusmenetluse puhul võib menetluse vastavalt HMS § 40 lg 3 punktile 5 läbi viia ilma menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Selle normi järgi on asjaosaliste ärakuulamise läbiviimine või sellest loobumine menetluse läbiviija kaalutlusotsus, mis peab nagu iga kaalutlusotsus olema langetatud kaalutlusvigadeta. Peaasja menetluses on vajalik selgitada, kas PPK lapsevanemate ärakuulamata jätmine on nende laste hariduse valiku üle otsustamise õiguse valguses põhjendatud. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Nõuet, et ärakuulamine peab toimuma enne haldusakti andmist, on Riigikohus mitmel korral rõhutanud (vrd RKHKo 10.12.2010, 3-3-1-72-10, p 16; 20.04.2011, 3-3-1-9410, p 20). Ringkonnakohus tuletab meelde Riigikohtu seisukohta, mille „järgi eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused […] Kolleegium on varasemas praktikas osutanud ärakuulamisõiguse tähtsust rõhutades ka Euroopa Liidu õigusele, mille kohaselt tunnustatakse õigust heale haldusele, sh ärakuulamisõigust, ning mis on Euroopa Kohtu arvates Euroopa Liidu üldise õiguspõhimõtte […] Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes […]“ (RKHKo 10.12.2010, 3-3-1-72-10, p 17.) Riigikohtu senise praktika kohaselt on koormava haldusakti andmisel ärakuulamisõiguse tagamata jätmine käsitatav sedavõrd olulise rikkumisena, mis toob endaga kaasa haldusakti õigusvastasuse (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 20). Vastustaja on osutanud sellele, et vallavalitsus kohtus enne Otepää Vallavolikogu 23.11.
34. a otsuse tegemist vallaelanikega 17.01.2011, kui menetleti haridusvõrgu arengukava. Seda ei saa pidada piisavaks, sest selle tulemusel püstitati arengukavas eesmärgiks kahe kooli järk-järguline ühendamine. Eelnevat arvestades tuleb peaasja menetluses välja selgitada, kas PPK lapsevanemate ärakuulamata jätmine enne Otepää Vallavolikogu 23.11.
35. a otsust oli õiguspärane või mitte.
36. Vastustaja on seisukohal, et Otepää Vallavolikogu 23.11.
37. a otsus on halduse siseakt, mille menetlemisele ei esitata samu nõudeid, mis organisatsioonist väljapoole suunatud haldusaktile. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Siseaktina võib küll käsitleda valla ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri kinnitamist (vrd RKHKo 14.05.2007, 3-3-1-16-07, p 10), kuid sellise asutuse lõpetamise otsusel on vähemalt kaudne välismõju. Siseaktiga saab tegu olla üksnes siis, kui akt ei ole suunatud ühegi isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, 12 muutmisele või lõpetamisele HMS § 51 lg 1 mõttes. Kooli sulgemise otsus puudutab otseselt seal õppivaid lapsi, kes peavad hakkama käima teises koolis, ning ka lapsevanemaid, kes peavad igapäevase laste koolitee logistika ümber korraldama. Otepää Vallavolikogu 23.11.
38. a otsus riivab, nagu juba selgitatud, lapsevanemate subjektiivseid õigusi. Järelikult ei saa olla tegu halduse siseaktiga.
39. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna Otepää Vallavolikogu 23.11.
40. a otsus nr 1-4-68 on kaalutlusotsus, siis ei ole välistatud, et menetluse veatul läbiviimisel oleks võinud PPK-d puudutav otsus olla teistsugune. Näiteks on mõeldav, et pärast kõikide asjaolude kaalumist võib volikogu pidada paremaks kooli järk-järgulist sulgemist või algkooli jätmist Sihvale või hoopis PPK tervikuna allesjätmist. Riigikohus on öelnud: „Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.“ (RKHKo 16.01.2008, 3-3-1-81-07, p 20.) Sellest lähtuvalt ei ole välistatud, et võimalikud menetlusvead võisid mõjutada ka volikogu sisulist otsust.
41. Eelnevast tulenevalt ei ole välistatud, et esitatud kaebused on edukad. V
42. Esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks käesolevas asjas on vajalik kaaluda vastanduvaid huvisid. HKMS § 249 lg 1 ls 1 järgi võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaalukausile tuleb niisiis asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt kaebajate õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus.
43. Käesoleval juhul on võimalik identifitseerida kolm avalikku huvi. Kõigepealt on vastustaja rõhutanud, et PPK sulgemine hoiab kokku kulusid. Teiseks on vastustaja väitnud, et kahe Otepää valla kooli ühendamine tagab parema hariduse kvaliteedi. Kolmanda avaliku huvina tuleb arvestada seda, et 26.01.2012 võttis Otepää vallavolikogu vastu
44. aasta eelarve, mis lähtub Otepää Vallavolikogu 23.11.
45. a otsuse nr 1-4-68 kehtivusest. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla seda, et PPK ühendamine Otepää Gümnaasiumiga aitab säästa kulusid. On kaheldav, kas teise valla õpilase õppimist valla koolis on legitiimne käsitleda kahjuna. Kuid tõenäoline on, et ühte kooli üleval pidada on odavam kui kahte. Tegemist on kahtlemata avaliku huviga korraldada vallaelu võimalikult väheste vahenditega. Omavalitsuse finantsressursside mõistlik kasutamine teenib lõppastmes kõigi kohaliku omavalitsuse elanike huve. Ringkonnakohus ei pea praeguses menetluse staadiumis tõendatuks, et kahe kooli ühendamine tagab lastele parema hariduse kvaliteedi. Ringkonnakohus möönab, et see võib nii olla, kuid üks suur kool ei taga veel iseenesest paremat hariduse kvaliteeti kui kaks väiksemat. Parema hariduse kvaliteedi põhjendamine vajaks põhjalikumat analüüsi nii hariduse kvaliteedi lahtimõtestamisel kui ka selle hindamisel. 13 Avaliku huvina tuleb seevastu arvestada esialgse õiguskaitse mõju vastuvõetud valla eelarvele. See tugevdab esmalt mainitud avalikku huvi säästa kulusid, kuid on käsitatav ka iseseisva huvina vastuvõetud vallaeelarve kui juriidilise fakti tõttu.
46. Teisele kaalukausile tuleb asetada kaebajate õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus. Ringkonnakohus on seisukohal, et Otepää Vallavolikogu 23.11.
47. a otsus riivab kaebajate põhiseadusega tagatud õigusi otsustada oma laste hariduse üle (

§ 37

lg 3) ja õigust heale haldusele (

§ 14). Õiguste rikkumise tõenäosus sõltub peaasja menetluse eduväljavaadetest.

Neid ei saa, nagu eelnevalt märgitud, olematuks pidada. Õiguste rikkumise raskus sõltub nii sellest, kui oluline on haridusõigus isiku eneseteostuse jaoks, kui ka sellest, kui tõsiselt riivab kooli asukoha muutus kaebajate subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus peab, nagu juba märgitud, haridusõigust oluliseks põhiõiguseks. Vastustaja poolt 13.01.2012 Otepää Teatajas avaldatud selgituste kohaselt võimaldatakse kõigil PPK õpilastel jätkata haridusteed Otepää Gümnaasiumis. Otepää Gümnaasiumi ja PPK vahekaugus on väidetavalt 7 km, mis ei takista lastel õigeks ajaks kooli jõuda, kuna Otepää vallas on toimiv tasuta koolibussiliiklus. Samuti asub Otepää gümnaasiumi juures 40 kohaga õpilaskodu, kus valla lapsed saavad tasuta elada. Ringkonnakohus on seisukohal, et teise kooli üleviidavate õpilaste sunnitud koolikeskkonna muutus ning igapäevase koolitee logistika muutus riivavad laste ja nende vanemate õigusi ning seda riivet ei saa pidada väheintensiivseks.

1. Pöördumatuks tagajärjeks on käesoleval juhul PPK sulgemine, mis oleks tõenäoliselt lõplik ka siis, kui peaasja menetluses tehakse kindlaks Otepää Vallavolikogu 23.11.
2. a otsuse nr 1-4-68 õigusvastasus ja see tühistatakse. Nagu eespool märgitud, ei saa välistada, et vallavolikogu otsus osutub õigusvastaseks. Sellise tagajärje saabumisel on praeguses menetlusstaadiumis koguni arvestatav tõenäosus.
4. aasta eelarve võimalik ümbertegemine piirab kohaliku omavalitsuse volikogu tegevusvälja käesoleval aastal ja juhul, kui PPK tegevuse jätkamiseks käesoleval aastal on tarvis võtta laenu, ka järgnevatel aastatel. Samas on vallavolikogu eelarve koostamisel KOKS § 37 lg 2 ls 2 järgi kohustatud arvestama kehtiva arengukavaga. Arengukava näeb aga ette vaid kahe Otepää valla kooli järk-järgulise ühendamise. Seega peab Otepää Vallavolikogu leidma vajadusel ressursi PPK jätkamiseks hoolimata sellest, et jooksva aasta eelarve on juba kinnitatud. Ringkonnakohus rõhutab, et otsus omavalitsuse eelarvevahendite suunamisest haridus- või mõnesse muusse samuti sotsiaalselt olulisse sfääri on pelgalt poliitiline otsustus, millesse kohtul puudub sekkumisõigus. Seda tulenevalt põhimõttest, et kohus ei saa ega tohi hinnata avaliku võimu tegevuse otstarbekust ning prioriteete tulenevalt oma subjektiivsetest tõekspidamistest ning väärtushinnangutest.
5. Munitsipaalkooli kaotamise otsus on kohaliku omavalitsuse autonoomia valdkonda kuuluv otsus (vt RKHKo 18.06.2002, 3-3-1-37-02, p 9). Kooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum ning

§ 37

lõiked 2 ja 3 ei anna lapsevanemale subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist, või keelata munitsipaalkooli tegevuse lõpetamist. Silmas tuleb pidada ka seda, et uue PGS-i regulatsioon annab omavalitsustele varasemast laialdasema autonoomia koolivõrgu kujundamise küsimustes, jättes omavalitsusjuhtidele muuhulgas võimaluse soovi korral üleval pidada just sellist hulka õppeasutusi, mida kohapeal vajalikuks peetakse. 14 Sellest ei saa aga järeldada, et kooli tegevuse lõpetamisel ei peaks kohalik omavalitsus kaaluma erinevaid huve ja otsuse mõju nii hariduse kättesaadavusele, kvaliteedile kui ka teistele põhiõigustele. Omavalitsuste autonoomia ei ole piiramatu. Põhiõiguste tagamine on muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse kohustus (

§ 14) ning ka omavalitsused on seotud põhiseaduslikult esitatud nõuetega.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on märkinud: „Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (

§ 3

lõige 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest.“ (RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p 46.)

1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb esialgse õiguskaitse andmisel otsustavaks pidada läbiviidud menetluse puudulikkust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on märkinud: „Menetlus peab olema suunatud isiku õiguste kaitsele, vastasel korral võib isikul osutuda võimatuks oma õigusi realiseerida.“ (RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 28.) Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale: „Õigus korraldusele ja menetlusele sisaldab endas õigust riigi normatiivsele ja faktilisele tegevusele, et isik saaks end kaitsta ja turvaliselt tunda.“ (RKÜKo 16.05.2008, 3-1-1-86-07, p 23.) Sellega on Riigikohus rõhutanud läbiviidava menetluse olulisust isiku õiguste kaitse seisukohalt. Võimalikud menetluslikud minetused mõjutaksid HMS § 58 järgi ka Otepää Vallavolikogu 23.11.
2. a otsuse kui PGS § 80 lg 1 ls 1 alusel tehtud kaalutlusotsuse õiguspärasust. Otepää Vallavolikogu ei pruugi esialgsel hinnangul olla menetlusnõudeid piisaval määral järginud. Õiguspärase menetluse tulemusena võib selguda näiteks, et koolid tuleb ühendada järk-järgult või et Sihvale peab jääma lasteaed koos algkooliga või et PPK tuleb alles jätta. Kohtuvõim ei saa anda heakskiitu halduspraktikale, kus haldusotsusest olulisel määral puudutatud isikutele ei ole võimaldatud mõistlikus ulatuses oma seisukohtade esitamist või mis ei põhine piisavalt põhjendatud analüüsil. Kui ringkonnakohus esialgset õiguskaitset ei annaks, siis legitimeeriks kohus sellega halduse teerullitaktikat tulevikus. Et ringkonnakohus seda põhiseadusest ja seadustest lähtudes teha ei saa, tuleb käesoleval juhul kohaldada esialgset õiguskaitset. VI
3. Kaebajad on taotlenud Otepää Vallavolikogu 23.11.
4. a otsuse nr 1-4-68 täitmise peatamist. Nagu eelnevalt märgitud, jätab kohus taotlused rahuldamata otsuse punktide 6–9 osas, sest PPK-d puudutavad otseselt üksnes punktid 1–
5. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et käesoleval juhtumil tuleb peatada nii Otepää Vallavolikogu 23.11.
6. a otsuse nr 1-4-68 punktide 1–5 kehtivus kui ka täitmine. Vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 1 võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Esialgset õiguskaitset võib kohus HKMS § 249 lg 1 ls 1 järgi kohaldada kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel. Kui peatada üksnes täitmine, siis tekiks õigusselgusetu olukord, sest kehtivat õigusakti tuleb järgida.
7. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et tulenevalt HKMS § 249 lg-st 4 kehtivad esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Einar Vene Agu Timmi 15 Madis Ernits