KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsue tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-42349 Tsiviilasi OÜ KV Halduskoda hagi J

tja: J.S.; isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx tn x x, xxxxx linn, lep. esindaja Jelena Smorodina, e-post: jelena.smorodina@mail.ee. RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 1lg. 1-2, § 8 lg. 3, § 13 lg. 1 § 15 lg. 1 ja 5, § 18, § 21 lg 2 p 1 ja 5 ning VÕS § 94 ja § 113 lg. 1 ja Ts

ÜS § 68 lg. 2, § 138 lg 1 ja 2 ning kohtu järeldustest kohus OTSUSTAS. Rahuldada OÜ KV Halduskoda hagi J.S.’i võla 1876.83 euro, viivise 1053.46 euro ja edasise viivise nõudes täielikult arvestades nõude suurendamise avaldust ja välja mõista J.S.´ilt võlgnevus seisuga 31.10.2011.a summas 2 578 (kaks tuhat viissada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti KV Halduskoda OÜ kasuks; välja mõista J.S.´ilt viivis seisuga 31.10.2011.a summas 1767 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse) eurot ja 87 senti KV Halduskoda OÜ kasuks; välja mõista J.S.´ilt viivis alates 01.11.2011.a arvestusega 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni KV Halduskoda OÜ kasuks; Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud

tja kanda – alus: TsMS § 162 lg. 1. 1

§ 21

lg 2 p-dest 1 ja 5 võib valitseja kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11 asunud seisukohale, et valitsejal on õigus esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05 asunud seisukohale, et hagi esitamise aluseks saab olla

§ 21

lg 2 p 5 tähenduses korteriomanike üldkoosoleku otsused valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ja selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Käesoleva asi määrati lahendamisele kirjalikus menetluses poolte nõusolekul, mis talletati kohtuistungi protokolli (III kd t. 165) Hageja nõue ja arvamus asja uuel arutamisel KIRJALIK ARVAMUS Esitatud hageja poolt 18.11.11. J.S. vastuse kohta ja NÕUDE SUURENDAMISE AVALDUS 2

tja 28.10.2011.a vastuse (III kd tl 160-164) kohta kirjalikud seisukohad. 2. Kõigepealt hageja märgib, et 27.09.2011.a kohtumäärusega (III kd tl 137) kohus kohustas

tjat esitama hagile vastuse arvestades II astme kohtu seisukohti, mida

tja aga ei teinud. Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas tsiviilasjas 02.09.2011.a määruses (III kd tl 131-134) kahele olulisele seisukohale: 2.1.hagejal esineb õiguslik alus hagiavalduses olevat nõuet esitada – s.o

§ 21

lg 2 p 1 ja 5 alusel; 2.2.hageja esitas tõendi korteriomanike otsuse kohta valitseja nimetamisel. 3. Kuigi Ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja on valitsejaks nimetamise kohta tõendi esitanud, kordab

tja oma 28.10.11 vastuse punktis 1 määruskaebuses esitatud seisukohti (III kd tl 123-124) sisuliselt sõna-sõnalt uuesti, uut ja asjakohast asjaolu juurde lisamata. Hageja ei hakka

tja vastuse punktis 1 esitatu osas oma varasemaid seisukohti kordama, kuna ringkonnakohus on korteriomanike otsuse kohta hageja valitsejaks nimetamisel seisukoha võtnud, vaid rõhutab, et varasemalt tehtud korteriomanike otsus (I kd tl 25-26) ei oma sisulist tähendust, kuna korteriomanikud on nimetanud hageja elamu valitsejaks uuesti 12.02.2009.a korduskoosolekul (I kd tl 88 - 89, 95-96). Nõue

tja vastu on samuti esitatud alates 01.03.2009.a maksetähtajaga 31.01.2009.a arve nr 90492 ja hilisemate arvete tasumata jätmisest tulenevalt. 4. Vastuse punktis 2 on

tja seisukohal, et „Korteriomandite omanike üldkoosolekud on kutsutud kokku ka seaduses kehtestatud korda rikkudes ja on seetõttu kehtetud ka majanduskava kinnitamise osas“.

tja on esitanud väited, et: 4.1.

tja ei käi kunagi koridoris, kus hageja paneb teadetetahvlile ülesse üldkoosolekute kutsed; 4.2.

tja ei kasuta koridoris asuvat postkasti postisaadetiste saamiseks; 4.3.

tjat ei ole kutsutud korteriomanike üldkoosolekutele; 4.4.

tjale ei ole esitatud üldkoosolekute protokolle, mistõttu ei ole

tja teadnud tehtud otsustest ega omanud võimalust neid vaidlustada. 5. Hageja juhib siinkohal kohtu tähelepanu

tja hämamisele. Hageja töötaja M.R. on andnud ütlusi, et „.... trükin protokolli ümber ja saadame selle kahe nädala jooksul välja e-postiga. Kellel e-mail puudub, saadame protokolli paberkandjal ehk paneme selle postkasti “ (I kd tl 159). Kuigi

tja on mitmeid kordi väitnud, et tema ei kasuta koridoris asuvat postkasti postisaadetiste saamiseks kuna temale edastatakse arved posti teel xxx xx-xxx ja on esitanud ka sellekohased tõendid (II kd tl 200-201), on

tja jätnud tähelepanuta, et 13.03.2009.a kirjas on

tja volitatud esindaja kinnitanud 12.02.2009.a koosoleku protokolli saamist (I kd tl 72), millise sai

tja ainult enda postkastis, milline asub xxxx xxxx x trepikojas. Seega on vähemalt ühe üldkoosoleku protokolli kättesaamist

tja kinnitanud, esitamata ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust, miks väidetavalt ei edastatud temale varasemaid ja hilisemaid üldkoosoleku protokolle. Kuna

tja on ise kinnitanud 12.02.2009.a üldkoosoleku protokolli kättesaamist vähemalt enne 13.03.2009.a1, oli

tjal piisavalt aega üldkoosoleku otsust vaidlustada. 12.02.2009.a üldkoosoleku otsuse kättesaamise kinnitus on oluline ka seetõttu, et käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks esitatud 2009.a arved on koostatud lähtuvalt 12.02.2009.a üldkoosolekul kinnitatud 1

§ 15lg 4 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul. 3

tjale anti teada 28.01.2009.a toimuvast korteriomanike üldkoosolekust, teade päevakorraga oli paigutatud trepikoja teadetetahvlile; I kd tl 134-139 – 28.01.2009.a toimunud üldkoosoleku protokoll koos käsikirjaga; I kd tl 88 – 28.01.2009.a üldkoosolekul osalejate nimekiri; I kd tl 86 – kinnitab, et lisaks teadetetahvlile kuhu pandi ülesse teade korduskoosleku toimumise kohta 12.02.2009.a, on otsustusvõimetu 28.01.2009.a üldkoosoleku protokolli saatmisega antud korduskoosolekust teada nendele korteriomanikele, kelle e-posti aadress oli hagejale teada; I kd tl 117-122 – 12.02.2009.a üldkoosoleku protokoll koos käsikirjaga; I kd tl 89 – 12.02.2009.a üldkoosolekul osalejate nimekiri; I kd tl 27 – 2009.a majanduskava 12.02.2009.a korduskoosolekul osalenute allkirjadega). Analoogselt, seadust järgides, on kinnitatud ka 2010.a majanduskava, milline on 2010.a väljastatud arvete koostamise aluseks (I kd tl 92, tl 123-124, tl 90, tl 93, tl 125-131, tl 91). 6.

tja väidab, et ta ei käi kunagi koridoris, kuhu hageja paneb teadetahvlile ülesse üldkoosolekute kutsed. Tegemist on järjekordselt demagoogilise väitega. Hageja on esitanud tõendid, et vähemalt üks kord on

tja viibinud üldkoosolekul (I kd tl 87), millise toimumisest sai

tja teada ainult koridoris välja pandud teatest. 28.01.2009.a üldkoosoleku toimumise aeg oli lisaks koridoris välja pandud teadetele märgitud ka korteriomanike arvetele (I kd tl 85), millist käitumist on kinnitanud ka tunnistaja M. R. (I kd tl 158). Hageja on seisukohal, et

tja ei ole korteriomanikuna olnud ise piisavalt aktiivne, osalemaks koosolekutel ning kõik vastuväited on esitatud kohut eksitavalt tegelike asjaolude moonutamise ja varjamise teel eesmärgiga vabaneda kohustuse täitmisest. 7. Vastuse punktis 2 on

tja muuhulgas teinud hagejale etteheite, et hageja on rikkunud

§ 18

(mitte

§ 19

nagu

tja on märkinud) lg 6 sätestatud nõudeid ning üldkoosolekute protokollidele on alla kirjutanud ainult hageja ja tema töötaja. Tunnistaja M.R. on andnud ütlusi, mille kohaselt „koosolekust osavõtjad kirjutavad protokolli mustandile oma allkirja“. Hageja on esitanud kohtule ka tunnistaja ütlusi kinnitavad kirjalikud tõendid (I kd tl 123-131 – protokollid koos käsikirjadega, tl 90-91 – koosolekul osalejate nimekiri, kelle allkirjad on käsikirjalistel protokollidel). Seega on tegemist järjekordse

tja ebakorrektse väitega. 8. Punktis kolm teeb

tja hagejale etteheiteid selle eest, et hageja on peale õigete andmete saamist kohaselt käitunud ning moonutab hageja selgitusi eesmärgiga näidata hagejat ebakompetentse valitsejana. Kuna

tja väide hageja tahtluse või

tja kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata, palub hageja kohut jätta esitatud väited kui ilmselgelt tõendamata ja ebakohased, tähelepanuta. 9. Punktis neli teeb

tja hagejale etteheited selle kohta, et hageja ei ole

tjale haldusteenuse ja heakorra eest ettenähtud tasu parandusarvetes ümberarvestanud kinnistusametist nähtuvate ruutmeetrite järgi st jätnud tasumisele kuuluva summa suurendamata. Hageja poleks iialgi arvanud, et

tja esitab hageja poolt hea tahte märgiks valitsemise (haldusteenus ja heakord) eest ettenähtud tasude arvelt

tja olemasoleva kohustuse mittesuurendamise, kui hageja suva järgi, enda tahtes lähtuva lubamatu käitumisena!!! Siinkohal, hageja märgib, et

tja võib need arvestused ise teha ning puuduoleva summa vabatahtlikult hagejale tasuda, kuid sellisel juhul palub hageja kindlasti selgitusse märkida ka selge viite mille eest tasumine toimub. 10. Vastuseks

tja poolt punktis neli tehtud analüüsile hageja majandustegevuse kohta, hageja märgib, et

tja saab käesoleva tsiviilasja raames esitada põhjendatud vastuväited 4

tja ei ole teinud selget viidet, jääb hagejale täies ulatuses arusaamatuks, millisele dokumendile tuginedes on

tja esitanud punktis neli väite, et „viimati esitatud võlgnevuse arvestuses on veebruari kuu arve näidatud kui tasumata jäetud“. Hageja on esitanud viimase koondarvestuse põhivõlgnevuse kohta seisuga 31.01.2011.a k.a 16.05.2011.a menetlusdokumendiga (III kd tl 67), millisest ei nähtu veebruar 2009, märts 2009 ja mai 2009 arvete tasumata jätmist (nimekirjas puuduvad 28.02.2009.a arve nr 90885 (III kd tl 8), 31.03.2009.a arve nr 91357 (III kd tl 21) ja 31.05.2009.a arve nr 92355 (III kd tl 37)). Hageja on seisukohal, et ilmselgelt vale väide on esitatud ainult kohut eksitada püüdes, milline tegevus on TsMS § 200 lg 2 alusel lubamatu. 12. Parandusarvetes on aluseks võetud mitteeluruumide üldpind 1109,8m² lähtuvalt kinnistusraamatu andmetest, nagu

tja ise on hageja tähelepanu oma 20.04.2011.a menetlusdokumendis kohaselt juhtinud, lisades ka kinnistusosakonna väljavõtted, millistest nähtub elamu üldpind (II kd tl 195-197). Hageja kordab, et esialgselt arvestas hageja elamu üldpinda hooneregistrist nähtuvate andmed alusel, millised lähteandmed andis hagejale halduslepingu sõlmimisel endine korteriomandite omanik OÜ Mecanic. Kuna kinnistusraamatu andmed on korteriomandite reaalosade ja elamu üldpinna suhtes tõesemad, siis tänaseks on hageja vastavad korrektiivid teinud ning

tja vastu esitanud nõude, milline on arvestatud reaalselt nähtuvate andmete alusel. Siinkohal on kohane märkida, et mitteeluruumide üldpinna vahe on niivõrd väike, et parandusarvetes ühiku hind tegelikult ei muutunud (vt I kd tl 166 arve nr 90492 ja III kd lk 7 parandusarve nr 90492 – üldelekter öö 0,32, üldelekter päev 0,45, prügivedu 0,63, kindlustuse osamakse 1,66, III kd tl 8 parandusarve nr 90885 ja III kd tl 9 arve nr 90885 – prügivedu 0,63 jne). Seega on

tja esitanud ainetu tähelepaneku, eksitamaks kohut hageja arvestuste õigsuses. 13. Sama näilik, ainetu ja eksitav on

tja väide parandusarvetes näidatud käibemaksu määra kohta, kuna

tja isegi ei suvatsenud tegelikke arvandmeid kontrollida. Kõikidel arvetel, millised on arvestatud enne

1. juuli 2009.a on käibemaks arvestatud 18%-ga – parandusarve nr 90492 maksustatav käive 1184,79 x 18% = 213,26 (III kd tl 7), parandusarve nr 90885 maksustatav käive 1083,08 x 18% = 194,95 (III kd tl 8), parandusarve nr 91357 maksustatav käive 1076,49 x 18% = 193,77 (III kd tl 21), parandusarve nr 91856 maksustatav käive 1061,58 x 18% = 191,08 (III kd tl 30), parandusarve nr 92335 maksustatav käive 1069,88 x 18% = 192,58 (III kd tl 37) ja parandusarve nr 93293 maksustatav käive 1077,73 x 18% = 193,99 (III kd tl 47). Parandusarvetel tekstis kahel real nähtuv käibemaks 20% on seoses asjaoluga, et tagantjärele parandusarveid trükkides ei ole võimalik kehtivat programmeeritud teksti muuta.
2. 2009.a veebruari parandusarvel (ning teistel parandusarvetel) makse nimetuse järel väljatoodud arvandmed on raamatupidaja poolt käsitsi sisestatud

tja tarbeks, et

tjal oleks kergem kontrollida hageja arvestuskäiku.

tja on järjekordselt toonud esile formaalse eksituse, jättes tähelepanuta, et prügiveo ühiku hind on õige – 696,63 / 1109,8 = 0,63 krooni. 15. Nagu nähtub hageja poolt antud selgitustest, on hageja koostatud parandusarved (III kd tl 7, 8, 21, 30, 37, 47 – 66) vastavuses tegelike arvandmetega ja elamu majandamiseks ostetud 5

tja vastu seisuga 31.01.2011.a k.a summas 1876,83 eurot on täies ulatuses põhjendatud ja asjakohaste dokumentidega tõendatud. 16.

tja väide, et „ummistuste puhul tuleb kindlaks teha selles süüdiolevat isikut ja temale panna ummistusega seotud kulud, kui korteriomanike üldkoosolek ei ole teisiti otsustanud“, ei tugine korteriomanditega elamu kaasomandi eseme valitsemise põhimõtetele.2 Siinkohal hageja märgib, et kanalisatsiooni äravoolu ummistus tekib kanalisatsiooni majavälistes trassides kaevudevahelises torustikus eeldatavalt seoses pinnase vajumisega kus otsest süüdlast ei ole. Avariide likvideerimisega seotud kulutuste jagamisel on hageja lähtunud majanduskavades korteriomanike poolt kinnitatud jaotuse aluselt. 17. Seoses

tja kompromissettepanekuga hageja jääb 16.05.2011.a seisukoha punktis 15 märgitu juurde (III kd tl 4). Hageja rõhutab, et juhul kui

tja soovib vabaneda kaasomandi majandamise kulutustest, tuleb

tjal sellisel juhul teha vastav ettepanek korteriomanike üldkoosolekule3 või vaidlustada kohtus tasumisele kuuluvate majandamise kulutuste suurus (majanduskavad).4 Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda

tjaga, et vastuvõetud üldkoosoleku otsused rikuvad korteriomandiseaduse sätteid, ei ole üldkoosoleku otsus iseenesest tühine5 ning see tuleks kohtus vaidlustada, mida

tja ei ole kuni käesoleva ajani teinud. 18.

tja viide AÕS § 72 lg 5 kohaldamisele käesolevas tsiviilasjas on ebaõige. Korteriomandile kohaldatakse asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes.6 Korteriomandite korral kaasomandi7 valdamine ja kasutamine toimub korteriomandiseaduse 2 peatükis valitsemise all sätestatu alusel, kus analoogne korteriomaniku õigus on sätestatud paragrahvis 15 lõikes 58. 19. Hageja ei nõustu

tja punktis 5 esitatud meelevaldse käsitlusega viivise arvestuse ja nõudmise ebaseaduslikkuse osas.

§ 8

lg 3 kohaselt kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamisel osalenud.

§ 21

lg 1 p 1 kohaselt valitseja on õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid. Korteriomanike kokkulepped on mitmepoolsed 2

§ 15

lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. 3

§13

lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. 4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2011.a lahend 3-2-1-146-10 p 10. 5 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.11.2005.a lahend 3-2-1-132-05 p 11. 6

§ 1lg 1 teine lause.

7

§ 1

lg 2 kohaselt kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

§ 2

lg 2 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. 8

§ 15

lg 5 kohaselt korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtuvalt. 6

tjale nähtav olnud alates 31.03.2009.a arve nr 91357 kättesaamisest (I kd tl 33-51), viivitusintressi suurus oli

tjale nähtav majandamiskavadest (I kd tl 27-30) ning eraldi olid viivitusintress välja toodud ka võlgnevuse meeldetuletustes (I kd tl 52-55). Seega ei ole hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega ning on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.01.2010.a lahendis nr 3-2-1-132-09 esitatud seisukohtadega. 20.

tja väide hageja poolt esitatud arvete põhjendamatuse kohta seoses asjaoluga, et arvete aluseks olevate mitteeluruumide üldpind erines ning seega kõik arved olid valed alates 2006. aastast, ei tee arved põhjendamatuteks. Selline

tjapoolne meelevaldne käsitlus olukorras, kus tehtud ümberarvestuste tulemusena, ajavahemiku 31.01.2009 – 31.01.2011 eest ning seoses hageja poolt hagejale valitsemise eest ettenähtud tasude suurendamata jätmisega, hageja vähendas enda nõuet 3,55 eurot, on vastuolus hea usu põhimõttega10.

tja ei ole arveid tasunud mitte seoses asjaoluga, et

tja kahtles arvetel nähtuvate arvandmete õigsuses, vaid soovist täies ulatuses vabaneda enda kohustuste täitmisest11. 21. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel on

tja esitanud punktis 6 väite, et „hageja nõuab korteriarvete tasumist ca 2,5 aasta eest“. 16.05.2011.a täpsustatud põhivõlgnevus summas 1 876,83 eurot (III kd tl 5) koosneb arvetest, millised on koostatud ajavahemikul 31.01.2009 – 31.01.2011 (III kd tl 67 ja tl 7, 8, 21, 30, 37, 47 – 66). Seega on hageja käesoleva seisukoha koostamise ajahetkeks esitanud nõude 2 aasta eest tasumata arvete tasumise nõudes mitte ca 2,5 aasta eest. 22.

tja nõue täiendava tähtaja andmiseks ei tugine kehtivale seadusandlusele.

tja on jätnud arved enda riisikol tasumata.

tja pidi arvestama sellega, et korteriomandiga kaasnevad kulutused, kuna korteriomandi kaasomandi osas on kulutuste kandmise kohustuslikkus sätestatud

§ 13lg –s 1.

Hageja märgib, et

tja on oma kaasomandiosa eest makse ja kulutusi tasunud hageja ja teiste korteriomanike arvelt, milline käitumine ei ole aga kooskõlas hea usu põhimõttega. 23.

tja tõlgendus VÕS § 88 sätestatu kohta ei ole õige. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega on

tja väide hageja poolt koostatud võlgnevuse ja viiviste valearvestuse kohta järjekordselt ebaõige ning kohut eksitav. 24. Hageja esitab allpool nõude suurendamise avalduse koos dokumentidega, millised tõendavad esitatud arvetes teostatud arvestuste õigsust. Siinkohal hageja selgitab juurde, et 9 TsÜS § 68 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 10 TsÜS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 11

§13

lg 1 esimese lause kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 7

tjale väljastati arve nr 105937 (II kd tl 154). 25. Hageja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas

tja vastu esitatud nõuded on täies ulatuses põhjendatud ning tõendatud asjakohaste dokumentidega ja hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. AVALDUS nõude suurendamiseks Käesoleva menetlusdokumendiga hageja kasutab enda menetlusosalise õigust12 ning suurendab oma nõuet

tja vastu seoses asjaoluga, et

tja ei ole jätkuvalt asunud korteriomanikuna oma kohustusi täitma. Hageja suurendab oma nõuet 701,40 euro võrra ning palub

1. välja mõista J.S.´ilt võlgnevus seisuga 31.10.2011.a summas 2 578 (kaks tuhat viissada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti KV Halduskoda OÜ kasuks13;
2. välja mõista J.S.´ilt viivis seisuga 31.10.2011.a summas 1767 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse) eurot ja 87 senti KV Halduskoda OÜ kasuks14;
3. välja mõista J.S.´ilt viivis alates 01.11.2011.a arvestusega 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni KV Halduskoda OÜ kasuks15;
4. jätta menetluskulud täies ulatuses J.S.´i kanda.

tja vastuväited Vastus 28.10.11 KV Halduskoda hagile esitatud

tja poolt kohtule digitaalselt allkirjastatult 31.10.11 (III kd tl. 159-64). 1.

tja on jätkuvalt seisukohal, et KV Halduskoda OÜ ei ole tõendanud oma kui Pärnu linnas Xxxx xxxx x asuva maja valitseja volitusi. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-13205 on asunud seisukohale, et hagi esitamise aluseks saab olla korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 5 tähenduses korteriomanike üldkoosoleku otsused valitseja nimetamise ja manajduskava kinnitamise kohta. Hagejal aga puudub Xxxx xxxx x korteriomandite omanike vastavasisuline otsus, millele juhtis vastustaja nii kohtu kui ka hageja tähelepanu protsessi algusest. /Hageja märkused, lisaud arvamusele /12 TsMS § 206 lg 1 kohaselt lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist,

tjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud käesolevas seadustikus ettenähtud menetlusõigused. 13 Koondarvestuse maksmata arvete kohta esitab hageja kohtule koos käesoleva menetlusdokumendiga lisas

1. 14 Viivise arvestus kuni 31.10.2011.a esitab hageja kohtule koos käesoleva menetlusdokumendiga lisas
2. 15 TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 8

tja vahelistesse suhetesse ja on lõppenud enne korteriomandite müümist praegustele omanikele. Hageja väide, et eelnimetatud Haldusleping on heaks kiidetud korteriomanike, sh J.S.i poolt, on täiesti vale ega vasta tõele. J.S. sai Pärnu linnas Xxxx xxxx x-X XX korteriomandi omanikuks alles 12.12.2006 ja sellest lepingust loomulikult ei teadnud midagi ega pidanud teadma, kuna korteriomandi ostu-müügilepingus ka ei olnud sellest lepingust sõnagi. Hageja viide korteriarvete vastustaja poolsele tasumisele ei tõenda nn halduslepingu heakskiitmist, kuna algusest on

tja kogu aeg küsinud hageja käest, mille alusel ta valitseb maja, millele hageja on kogu aeg vastanud, et korteriomanike otsuse alusel, kuid

tja nõudmistele ei ole kordagi sellist otsust näidanud. 2007.aastal oli

tja sunnitud pöörduma vandeadvokaat Priit Tartu poole, kes mitu korda püüdis selgitada välja Pärnus Xxxx xxxx x asuva maja valitsemisega seotud küsimusi, kuid tulemusteta. Seetõttu lõpetaski hageja alates 2009.aasta jaanuarist korteriarvete tasumist. 13.03.2009 kirjas (

tja 13.12.2010 vastuse Lisa 1) on

tja esindaja palunud hagejal teatada, mille alusel osutab hageja haldusteenusi Pärnus Xxxx xxxx x asuvas majas, kuid jälle hageja jättis seda vastuseta. Seega ei ole J.S. kunagi kiitnud maja määruskaebuse esitaja poolset haldamist heaks. Oma väidete tõendamiseks esitas vastustaja kohtule Pärnu linnas Xxxx xxxx x-X XX korteriomandi ostu-müügi leping (28.06.2011 apellatsioonkaebusele vastuse Lisa 1), millest võiks näha, et eelnimetatud lepingus ei ole sõnagi nn Halduslepingu või müüdava korteriomandi hageja haldamise kohta. 2. Korteriomandite omanike üldkoosolekud on kutsutud kokku ka seadusega kehtestatud korda rikkudes ja seetõttu on ka kehtetud ka majanduskava kinnitamise osas. Korteriomandiseaduse (edaspidi ka

) § 18 lg 4 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitatakse korteriomanikke kirjalikult. Teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ja koosoleku päevakord ning muud üldkoosolekuga seotud tähtsad asjaolud. Üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt nädal. Kiireloomulise asja puhul ei pea nimetatud tähtaega järgima. Hageja aga paneb kutsed üldkoosolekule tema sõnade järgi seina peale koridooris, kus

tja kunagi ei käi. Hageja on algusest teadlik sellest, et

tja ei ela Xxxx xxxx x aadressil ega kasuta postkasti postisaadetiste saamiseks. Seetõttu saadab hageja korteriarveid

tja aadressile xxx xx-xxx xxxxx linnas. See asjaolu on juba piisavalt tõendatud hageja poolt kohtule esitatud arvetega, millidest võiks näha, et arvete saaja ehk

tja aadressiks on xxx xxxxx xxxxx, kuhu saadetakse

tjale igakuised korteriarved. 9

tjat 2009.-2011.aastatel toimunud üldkoosolekutest. Seega on tõendamist leidnud

tja väide, et tema ei ole kutsutud korteriomanike üldkoosolekutele, mis on lubamatu.

§ 19lg 6 kohaselt üldkoosoleku otsused protokollitakse.

Protokollile kirjutavad alla valitseja ja üks korteriomanik. Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda. Hageja ka siin on riikunud seadusega kehtestatud regleid. Nagu nähtub hageja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku protokollidest, nendele on alla kirjutanud ainult valitseja ja tema töötaja. Hageja ka ei esita

tjale üldkoosolekute protokollid, mistõttu ei ole

tja teadnud tehtud otsusest ega omanud võimalust neid vaidlustada. 3. Hageja ei täida majavalitseja kohustusi korralikult. Hageja ise kinnitas, et tema on valesti arvestanud üldvee, ampritasu, üldelektri, elektrikäidu, prügiveo-, remondi-, kütte-, heakorra kulud ja kindlustusmaksed, see tähendab, et kõik kommunaalteenused on valesti jagatud korteriomanike vahel ja seda hageja tegevuse algusest (s.o. alates 2006.aastast!). Peale selle hageja ei eita, et halduskulud on tema küsinud ka valesti, lähtudes korteriomandite pinna ebaõigest suurusest. Seega hageja suhtub majavalitseja kohustustesse väga lohakalt ja seda pika aja jooksul, mida on

tja ammu oletanud. Ainult käesoleva protsessi käigus, kui hageja esitaski kahe aasta arvestusi selgus välja, et

tja kahtlused olid täiesti põhjendatud. Hageja selgitab kohtule, et tema eksimus korteriomandite arvu kohta arvestuse koostamisel tekkis asjaolust, et korteriomandid x xx ja x xx ning x x ja x x on korteriomanike poolt kokku ehitatud. Siinkohal peab

tja vajalikuks märkida, et arvestuse vale koostamine ei ole tingitud hageja eksimusest korteriomandite arvu kohta, vaid tema seda tegi tahtlikult ja enamuse korteriomanikest, sh

tja kahjuks. Nagu nähtud kohtule hageja poolt esitatud majanduskavadest 2009.a. ja 2010.a. (p.1.

1. – 24.01.2010 hagiavalduse Lisa 3) oli hageja teadlik sellest, et kortereid majas on mitte 40, vaid
2. Seega on hageja mitte enda eksimuse tõttu, vaid tahtlikult viis korteriomanike eksitusse kommunaalkulude jagamisega seotud küsimustes.
3. Tutvudes kohtule hageja poolt esitatud nn parandusarvetega, jääb

tja oma arvamuse juurde, et hageja on suvaliselt, enda tahest lähtudes koostab igakuiseid arveid ja seda väga lohakalt. Muidu ei saa kuidagi loogiliselt selgitada seda, et arve koostamisel võtab hageja aluseks mõni kord kinnistusraamatu andmed hagejale kuuluva mitteeluruumi pinna kohta (185,8 m² - näiteks üldelektri, elektrikäidu, prügiveo ja kindlustuse osas), mõni kord aga – teised ebatõesed numbrid (näiteks haldusteenuste ja heakorra osas – 185 m²). Jälle tekib mulje, et hageja seda kõik otsustab ühepoolselt, mis on täiesti lubamatu. Peale selle jääb

tjale arusaamatuks, kuidas võiks nõuda korteriomanikelt rohkem, kui on teenuste osutajatele hageja poolt tasutud. 2009-2011 majale Xxxx xxxx x teenuste osutajate poolt esitatud arved on tänaseks ajaks tasutud ja jagatud (valesti, kuid juba jagatud täies ulatuses) korteriomanike vahel. Nüüd, lähtudes

tja mitteeluruumi pinna tegelikust suurusest 10

tjalt üldelektri, elektrikäidu, prügiveo ja kindlustuse eest rohkem, kuid varem arvestatud (lähtudes pinnast 185 m²).

tja andmetel teistele korteriomanikele parandusarved ei ole tehtud. Seega jääb

tjale arusaamatuks, kuhu läheb ületasutud raha parandusarvete

tja poolse tasumise korral. Tõenäoliselt tegemist on hageja alusetu rikastumisega, millega

tja ei saa nõustuda. Hageja on mitu korda väitnud (viimane kord – oma lõplikus seisukohas 16.05.2011), et

tja on tasunud 2009.a. veebruari ja mai kuude arved, kuid viimati esitatud võlgnevuse arvestuses on veebruari kuu arve näidatud kui tasumata jäetud. Seega hageja poolt kohtule esitatud

tja võlgnevuse arvestus on jälle vale. Kõikides parandusarvetes on võetud aluseks mitteeluruumide üldpind 1109,8 m², kuid nende aluseks olevas mitteeluruumide nimekirjas on toodud mitteeluruumide üldpinnaks 1114,70 m². Peale selle isegi parandusarvetes on ka enne 01.07.2009 näidatud käibemaksu määr 20%, vaatamata sellele, et käibemaks eeltoodut määras hakkas kehtima alles 01.juulist 2009.a. 2009.a. veebruari arve aluseks olevast prügiveo arvest nähtub, et prügiveohinnaks on 1392,71 krooni (ilma km) kahe maja kohta (ÕP2/ÕP4, mis

tja arvates tähendab xxxx xxxx x/Xxxx xxxx x), mis kahega jagatuna annab 696,36 ühe maja kohta, kuid veebruari kuu arves (16.05.2011 seisukoha Lisa 2-2) on aluseks võetud summa 696,69 krooni. Seega hageja isegi kohtumenetluse käigus ei suuda korralikult täida majahalduri kohustusi, mistõttu isegi parandatud arvetes on hulgaliselt palju vigu. Sama arve ummistuse reaga summas 20,46 krooni plus km ei saa

tja ka nõustuda, kuna ummistuse puhul tuleb kindlaks teha selles süüdiolevat isikut ja temale panna ummistusega seotud kulud, kui korteriomanike üldkoosolek ei ole teistiti otsustanud. Üldkoosoleku otsus selles osas ning ka teiste avariide liikvideerimisega seotud kulude jagamise osas korteriomanike vahel puudub, seega puudub seaduslik alus majahalduri poolt nende kulude jagamiseks korteriomanike vahel, lähtudes korterite arvust. Sama kehtib 2009.a. oktoobri kuus arve kanalisatsiooni ummistuse rea kohta summas 15,67 krooni plus km (hageja 16.05.2011 lõpliku seisukoha Lisa 2-10). Arvestades sellega, et tegemist mitte suure kortermajaga, mille haldamine on väga koormav ja/või segane majahalduri jaoks, leiab

tja, et hageja poolne asjaajamine on käesoleva ajani täiesti korrast ära, mistõttu nii lohakalt täidetud haldusteenuse eest haldustasu 666 krooni kuus

tjalt nõudmine on täiesti alusetu. Eeltoodud asjaoludel võiks

tja nõus maksma hagejale mitte rohkem kui pool sellest summast, s.o. perioodi eest 2009.a. jaanuar - juuni (6 kuud) summas 1904,70 krooni, lähtudes järgmisest arvestusest: 3 x 185 x 18% : 2 x 6 kuud = 1904,70; perioodi eest 01.07.2009 – 31.01.2011 (19 kuud), lähtudes järgmisest arvestusest: 3 x 185 x 20% : 2 x 19 kuud = 6327 krooni, kokku 8231,70 krooni.

tja tunnistab ka kindlustusmaksete tasumise kohustuse summas 615,93 krooni 2009.aasta eest (hageja 16.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 2-1 ja 2-7) ja 399,46 krooni 2010.aasta eest (hageja 16.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 2-13 ja 2-19), kokku 1015,39 krooni. 11

tja tasunud hagejale 4017,82 krooni (hageja 16.05.2011 lõpliku seisukoha Lisa 5),

tja lõplikuks võlgnevuseks võiks olla 5229,27 krooni ehk 334,21 eurot (8231,70 + 1015,39 – 4017,82 = 5229,27 : 15,6466 = 334,21).

tja ei saa hageja kaudu järgmised kommunaalteenuseid: veevarustuse ja kanalisatsiooni ning prügiveoteenuseid, kuna prügiveokonteiner asub hoone teiselt poolt, üldelektri, mis kasutakse trepikodades, hagejal aga on eraldi valgustamata sissekäik, lume- ja heakorrakoteenust, millest hageja on teadlik. Hageja viide korteriomanike üldkoosoleku otsustele on sel juhul täiesti alusetu, kuna need otsused on tehtud kokkutsumise korra rikkudes ja seega on kehtetud. Peale selle on see seadusega vastuolus. Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seetõttu

tjale mitteosutatavate teenuste eest tasu nõudmine on täiesti alusetu. Peale selle on see hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. 5.

tja on ka arvamusel, et hageja poolne

tjalt viiviste nõudmine on ka ebaseaduslik. Nõudes viiviste tasumist viitab hageja võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 113 lg-le 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivisenõue pidi olema

tjale ettenähtav talle tasumiseks esitatud arvetest, lepingutes kokkulepitud viivitusintressist ja

tjale esitatud viivisenõuetest ning ei saa seetõttu olla vastuolus hea usu põhimõttega. Samale seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-13209. Siinkohal pean vajalikuks märkida, et hageja ja

tja vahel puudub kokkulepe korteriarvete mittetähtajaegse tasumise korral viiviste 0,15% tasumise osas. Seetõttu hagejal puudub seaduslik alus viiviste 0,15% määras

tjalt väljanõudmiseks. Peale selle hagejal puudub alus ka viiviste muus määras

tjalt väljanõudmiseks, kuna seadusega on ette nähtud viiviste tasumine rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seega eeldatakse, et rahaline kohustus peaks olema ning see ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul, kui kõik korteriarved on valed alates 2006.aastast, korteriomanikel ei tekki põhjendamatu arvete tasumise kohustus. Parandatud arved on esitatud kohtule alles 16.05.2011 ja seda vastuseks

tja põhjendatud märkustele. 6. Arvestades ka sellega, et hageja nõuab

tjalt korteriarvete tasumist ca 2,5 aasta eest, siis tuleb anda

tjale mõistliku aega põhjendatud summade tasumiseks ja alles peale selle tähtaja möödumist nõuda

tjalt viivist tasumisega viivitamise puhul ja seda VÕS § 94 sätestatud intressimääras. 12

tja vahel puudub kokkulepe selle kohta, mida tuleb arvestada maha

tja võlgnevusest esimeses järjekorras, mida – teises järjekorras ja edaspidi. Seetõttu leiab

tja, et arvete tasumisel, näiteks 15.06.2009 summas 1465,57 krooni ei tohi arvestada maha sellest summast viivist 201,62 krooni ja kogu summa peaks minema põhivõlgnevuse kustutamiseks VÕS § 88 mõttes. Seega hageja poolt koostatud võlgnevuse ja viiviste arvestus on vale ega saa olla aluseks

tja võlgnevuse arvutamiseks ja selle

tjalt väljamõistmiseks. 7. Juhul kui kohus otsustab mõista

tjalt hageja kasuks välja mingi võlgnevuse ja/või viivist, palub

tja kohtul arvestada selle asjaoluga, et tema on töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on lasteraha 76,61 euro kuus (

tja 20.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 1-3).

tja ülalpidamisel on kaks alaealist last (

tja 20.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 4-5) ja võlgnevuse ning viiviste väljamõistmise korral sattub

tja pere väga raskesse majandusliku olukorda.

tjale kuuluv korteriomand asukohaga Xxxx xxxx x-X XX on remontimata jäetud ja seetõttu selle turuväärtus on kahtlemata väga madal ja selle müük ei parane tekkinud situatsiooni. Arvestades eeltoodut palub

tja kohtul võlgnevuse väljamõistva otsuse korral ajatada võlgnevuse tasumine selliselt, et ühes kuus ei pea

tja tasuma rohkem kui 50 eurot. Lõplik seisukoht 03.01.12 /

tja on ekslikult kirjutanud 2011/ KV Halduskoda OÜ-u hagis J.S.`i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes (III kd tl. 236-240) Tutvudes hageja 18.11.2011 kirjaliku arvamusega soovib

tja teatada kohtule, et põhimõtteliselt jääb oma 28.10.2011 vastuses toodud vastuväidete juurde. Lisaks soovib

tja rõhutada järgmist. 1.

tja ei ole nõus hageja väitega, et Tallinna Ringkonnakohus asus 02.09.2011 määruses seisukohale, et hagejal esineb õiguslik alus hagiavalduses olevat nõuet esitada ja et hageja nagu oleks esitanud tõendi korteriomanike otsuse kohta valitseja nimetamisel. Tegelikult ringkonnakohus asus seisukohale, et valitseja võib kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et kui maakohus leidis, et hagejal tuleb esitada täiendavad tõendid selle asjaolu tõendamiseks, et tal esineb õiguslik alus hagiavalduses olevat nõuet esitada, siis tuli selleks määrata tähtaeg vajaliku tõendi esitamiseks. Eelnimetatud tõendid on vajalikud selleks, et otsustada hageja esindusõiguse olemasolu üle. Käesoleva ajani ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi täiendavat tõendi enda maja valitsejaks nimetamise kohta. Hageja viide 12.02.2009 üldkoosoleku otsusele on täielikult alusetu, kuna nendes ei ole ühtegi sõna hagejat maja valitsejaks nimetamise kohta. Seega hageja ei ole maja kehtiv valitseja ja seetõttu temal ei ole õigust esitada

tjale nõudeid korteriomanike nimel. 13

tjal oli võimalus korteriomanike otsuseid vaidlustada seadusega kehtestatud tähtajal. Analoogselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-ga 2, mille kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda, loetakse korteriomanike üldkoosoleku otsus tühiseks, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud ja selle tuvastamiseks ei ole vaja esitada eraldi hagi.

tja ei pea vajalikuks vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, kuna need on tühised algusest, sest üldkoosoleku kokkutsumisel on hageja oluliselt rikkunud seadusega sätestatud korda ja seda kohus võib tuvastada ka antud juhul, eraldi vastavasisulise haginõude esitamata. Korteriomandiseaduse (edaspidi ka

) § 18 lg 4 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitatakse korteriomanikke kirjalikult. Teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ja koosoleku päevakord ning muud üldkoosolekuga seotud tähtsad asjaolud. Üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt nädal. Kiireloomulise asja puhul ei pea nimetatud tähtaega järgima. Hageja suvaliselt ja täiesti ühepoolselt otsustanud teavitada korteriomanikke üldkoosolekute toimumisest koridori seina peale pandud kuulutustega, mis ei ole seadusega kooskõlas. Hageja ei ole teavitanud

tjat 2009.-2011.aastatel toimunud üldkoosolekutest, mis on üldkoosoleku kokkukutsumie korra oluline rikkumine, mistõttu üldkoosolekutel vastuvõetud otsused on tühised algusest, sh majanduskava ja seega haldustasu ja viiviste määra kinnitamise ning majanduskulude korteriomanike vahel jagamise osas. Hageja poolset üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist (st üldkoosolekutest korteriomanikele mitteteatamine) tõendab muu hulgas ka see asjaolu, et üldkoosolekutel ei ole kunagi kvoorumi ja 42-st korteriomanikest nendes osaleb 4-8 korteriomanikke. Seega jätab hageja täitmata majahalduri peamist kohustust ja seda oma tegevuse või täpsem öeldes tegevusetuse algusest. See asjaolu, et

tja on üks kord osalenud üldkoosolekul, ei tõenda hageja poolset teatamiskohustuse täitmist, kuna üldkoosolekust sai

tja teada juhuslikult, maja naabri käest.

tja ei ole kunagi keeldunud enda kui korteriomaniku kohustuste täitmisest, kuid leiab, et enne haldustasu nõudmist tuleb korralikult osutada temale ja teistele korteriomanikele haldusteenuseid, mida senini ei ole hageja osutanud. 3. Hageja selgitused enda poolt raamatupidamises tehtud vigade põhjenduse kohta (arvamuse p-d 9,11,12, 13,14,15) on naeruväärsed ja näitavad ainult hageja ebakompetentsust maja haldamisel, seda enam, et käesoleva ajani peab hageja maja raamatupidamst ebakorrektselt. Seega hageja on valesti arvestanud ja senini arvestab üldvee, ampritasu, üldelektri, elektrikäidu, prügiveo-, remondi-, kütte-, heakorra kulud ja kindlustusmaksed, see tähendab, et kõik kommunaalteenused on valesti jagatud korteriomanike vahel ja seda hageja tegevuse algusest 14

tja 28.10.2011 vastuses hagile toodud hageja vead raamatupidamises (p.2-3) leidsid tõendamist ja

tja ei soovi neid käesolevas seisukohas korrata. 4. Hageja väidab, et avariide likvideerimisega seotud kulutuste jagamisel on hageja lähtunud majanduskavades korteriomanike poolt kinnitatud jaotuse aluselt, kuid ei ole viidanud majanduskava punktile või reale.

tja arvates majanduskavades ei ole aga ühtegi sõna avariide likvideerimise kohta. Üldkoosoleku otsused selles osas ka puuduvad, seega puudub seaduslik alus majahalduri poolt nende kulude jagamiseks korteriomanike vahel, lähtudes korterite arvust, seda enam, et algusest arvestab hageja korteri arvuna mitte 42, vaid 40 korterit.

1. Hageja leiab, et asjaõigusseaduse kohaldamine antud juhul on ebaõige. Seejuures väidab hageja, et korteriomandile kohaldatakse asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes. Korteriomandite korral kaasomandi valdamine ja kasutamine toimub korteriomandiseaduses 2 peatükis valitsemise all sätestatu alusel, kus analoogne korteriomaniku õigus on sätestatud paragrahvis 15 lõikes
2. Hageja aga jätab tähelepanuta asjaolu, et majas puuduvad nii kehtiv valitseja kui ka kehtivad korteriomanike otsused kommunaalteenuste jagamise osas, mistõttu tulebki kohaldada antud juhul asjaõigusseaduse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seetõttu

tjalt mitteosutatavate teenuste eest tasu nõudmine on täiesti alusetu. Peale selle on see hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega vastuolus.

tja rõhutab veel kord, et tema ei saa hageja kaudu järgmised kommunaalteenuseid: veevarustuse ja kanalisatsiooni ning prügiveoteenuseid, kuna prügiveokonteiner asub hoone teiselt poolt, üldelektri, mis kasutakse trepikodades, hagejal aga on eraldi valgustamata sissekäik, lume- ja heakorrakoteenust, millest hageja on teadlik, mistõttu hageja käitumine

tja suhtes on täiesti pahatahtlik ja kasupüüdlik. 6. Viiviste nõudmise osas jääb

tja 28.10.2011 vastuses hagile toodud vastuväidete juurde ja rõhutab veel kord, et nii korteriomanike kehtivad otsused kui ka pooltevaheline kokkulepe selles osas puuduvad. Seetõttu hagejal puudub seaduslik alus viiviste 0,15% määras

tjalt väljanõudmiseks. Peale selle hagejal puudub alus ka viiviste muus määras

tjalt väljanõudmiseks, kuna seadusega on ette nähtud viiviste tasumine rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seega eeldatakse, et rahaline kohustus peaks olema ning see ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul, kui kõik korteriarved on valed alates 2006.aastast, korteriomanikel ei tekki vale andmetega arvete tasumise kohustus. Parandatud arved on esitatud kohtule alles 15

tja põhjendatud märkustele. Arvestades sellega võiks

tja nõustuda viiviste tasumisega alates 16.06.2011 ja seda VÕS § 94 sätestatud intressimääras. Seetõttu peab

tja ebaõigseks tema poolt tasutud summadest (15.06.2009 1465,57 krooni ja 07.09.2009 2 552,25 krooni, kokku 4017,82 krooni) arvestada maha viivist. 7.

tja ei ole nõus haginõude suurendamisega 701,40 eurot võrra, kuna leiab, et perioodi eest veebruar 2011 – september 2011 korteriarvete kogu summas 701,40 eurot esitamine on põhjendamatu ja seda alljärgnevatel põhjustel. Nagu nähtub hageja 18.11.2011 kirjalikule arvamusele lisatud korteriarvetest, hageja jälle esitas 2011.aasta veebruari eest erinevad arved sama numbriga, kuid erineva summadega. Arve nr 110975 2011 veebruari eest on esitatud summas 98,60 eurot (parandusarve nr 110975 2011 veebruari eest summas 98,63 eurot ja edaspidi klambrides – parandusarve numbrid), millides veemõõtja vahe 0,31 (0,30) eurot, ampritasu 0,55 (0,52) eurot, üldelekter öö 0,38 (0,36) eurot, üldelekter päev 0,58 (0,55) eurot, elektrikäit 1,35(1,29) eurot, prügivedu 7,89 (7,96) eurot, kindlustus osamakse 16,27 (16,41) eurot. Antud asjaoludel jääb

tjale täielikult arusaamatuks, kuidas jagatakse kommunaalkulud korteriomanike vahel ja mis andmed on õiged ja mis – mitte. Nagu nähtub hageja 18.11.2011 kirjalikule arvamusele lisatud Veolia Keskkonnateenused AS-i arvetest, need kõik kajastavad mitte Xxxx xxxx x, vaid xxxx xxxx x prügiveo teenuseid ja seetõttu ei või olla aluseks Xxxx xxxx x korteriomanikelt väljanõudmiseks. Nagu nähtub hageja 18.11.2011 kirjalikule arvamusele lisatud Ergo Kindlustuspoliisist ja Kindlustuspakkumusest kindlustusmaksed kogu summas 541 eurot puudutavad hoonetesse xxxxxxx x, Xxxx xxxx x, hoonetesse ja rajatistesse xxxxx xx ja xxxxx xx xxxxx linnas. Kuidas hageja jagab kindlustusmakseid korteriomanike ja majaomanike vahel jääb hageja poolt täielikult selgitamata ja seetõttu

tjale arusaamatuks. Nagu nähtub hageja 18.11.2011 kirjalikule arvamusele lisatud majanduskavast 2011.aastale ning korterite pinna koondarvestusest, kuni aprilli lõppuni korterite kogupind oli 1114,70 m², kuid alates 01.maist 2011 – 1109,80 m². Arvestades ka sellega, et ruutmeetrist arvestatakse prügiveo-, remondi-, kütte-, heakorra ja kindlustusmaksed, võiks teha loomuliku järelduse, et hageja on jälle valesti jaganud kommunaalteenuseid korteriomanike vahel kas kuni 01.maini 2011 või alates 01.maist 2011. Seetõttu on

tja jätkuvalt seisukohal, et hageja isegi ei tule toime majahalduri tööga ega või seetõttu nõuda haldustasu iseenda poolt kehtestatud ulatuses. 8. Kuid menetluse ökonoomika põhimõttest lähtudes ning edasiste vaidluste lahendamiseks võiks

tja nõustuda maksma hagejale ½ nõutud haldustasust, s.o. perioodi eest 2009.a. jaanuar - juuni (6 kuud) summas 1904,70 krooni, lähtudes järgmisest arvestusest: 3 x 185 x 18% : 2 x 6 kuud = 1904,70; perioodi eest 01.07.2009 – 31.01.2011 (19 kuud) summas 6327 krooni, lähtudes järgmisest arvestusest: 3 x 185 x 20% : 2 x 19 kuud = 6327 krooni, kokku 8231,70 krooni ehk 526,10 eurot, perioodi eest 01.01.2011 – 30.09.2011 (9 kuud) summas 190,81 eurot, lähtudes järgmisest arvestusest 0,191 x 185 x 20% : 2 x 9 kuud = 190,81 eurot, kogu hagetava perioodi eest 716,91 eurot. 16

tja tunnistab ka kindlustusmaksete tasumise kohustuse summas 615,93 krooni 2009.aasta eest (hageja 16.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 2-1 ja 2-7) ja 399,46 krooni 2010.aasta eest (hageja 16.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 2-13 ja 2-19), kokku 1015,39 krooni ehk 64,90 eurot. Arvestades ka sellega, et hagetavas perioodis on

tja tasunud hagejale 4017,82 krooni ehk 256,79 eurot (hageja 16.05.2011 lõpliku seisukoha Lisa 5),

tja lõplikuks

tja võlgnevuseks võiks olla 525,02 eurot (716,91 + 64,90 – 256,79 = 525,02). Sel juhul palub

tja kohtul arvestada selle asjaoluga, et tema oli pikema aja jooksul töötu ja tema ainsaks sissetulekuks oli lasteraha 76,61 euro kuus (

tja 20.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 1-3).

tja ülalpidamisel on kaks alaealist last (

tja 20.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 4-5) ja võlgnevuse võimaliku väljamõistmise korral sattub

tja pere väga raskesse majandusliku olukorda.

tjale kuuluv korteriomand asukohaga Xxxx xxxx x-X XX on remontimata jäetud ja seetõttu selle turuväärtus on kahtlemata väga madal ja selle müük ei parane tekkinud situatsiooni. Arvestades eeltoodut palub

tja kohtul võlgnevuse väljamõistva otsuse korral ajatada võlgnevuse tasumine selliselt, et ühes kuus ei pea

tja tasuma rohkem kui 50 eurot. Kohtu järeldused Väljamõistetud summa tasumine

tja poolt hagejale osade kaupa.

tja esitas järgmise taotluse. Juhul kui kohus otsustab mõista

tjalt hageja kasuks välja mingi võlgnevuse ja/või viivist, palub

tja kohtul arvestada selle asjaoluga, et tema on töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on lasteraha 76,61 euro kuus (

tja 20.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 1-3).

tja ülalpidamisel on kaks alaealist last (

tja 20.05.2011 lõpliku seisukoha Lisad 4-5) ja võlgnevuse ning viiviste väljamõistmise korral sattub

tja pere väga raskesse majandusliku olukorda.

tjale kuuluv korteriomand asukohaga Xxxx xxxx x-X XX on remontimata jäetud ja seetõttu selle turuväärtus on kahtlemata väga madal ja selle müük ei parane tekkinud situatsiooni. Arvestades eeltoodut palub

tja kohtul võlgnevuse väljamõistva otsuse korral ajatada võlgnevuse tasumine selliselt, et ühes kuus ei pea

tja tasuma rohkem kui 50 eurot. Kohus, arvestades

tja varalist olukorda lähtuvalt

tja omandis oleva eluruumi suurusest (üldpinda üle 100 m2) asukohta (asub linnasüdames) leiab, et

tja peab lahendama kohtuotsuse täitmise korra kokkuleppel hagejaga või muul viisil (osade eluruumide väljaüürimine või muul viisil), ka ei ole

tjalt välja mõistetav summa liig suur ja võlgnevus on tekkinud

tja käitumise tõttu, kes kasutades oma eluruumi ei suutnud hagejaga koostöös kindlaks teha oma võlgnevuse suurust, vaid sundis hagejat oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. 17

tja põhimõtteliselt nõude vastu ei vaidle, kuid omaksvõtuna või hagi tunnistamisena seda käsitleda ei saa. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, kohtu põhjendused, hinnang menetlusosaliste väidetele. Kohus lähtub asja lahendamisel

tja vastusest hagiavaldusele ja

tja lõplikest seisukohtadest. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lõikes 8. Osundatud lõike lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või

tja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seega peab maakohtu otsus sisaldama järeldusi selle kohta, millised nõuded on esitatud, millised on nende nõuete alused (faktilised asjaolud, millega nõudeid põhjendatakse) ning millised nõuded ja millisel põhjendusel kohus rahuldab. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsus peab sisaldama faktilisi asjaolusid, millised kohus tuvastas, hinnangud tõenditele, nende analüüsis. Otsuses peab nähtuma ka kohtupoolne hinnangut menetlusosaliste väidetele ja põhjendused, miks kohus nende väidetega ei nõustu. Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kogutud tõendeid järeldab, et hageja hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele /rahuldamata jäänud osas. Rahuldamisel kuulub ka nõude suurendamise avaldus, mida vastavalt seadusele ja kohtupraktikale ei käsitleta hagimuutmisena – TsMS § 376 lg. 4 p. 2. Hagi on tõendatud toimikutes I-III kogutud kirjalike tõenditega, arvete ja lepingutega.

tja hagile esitatud vastuväidete analüüs ja kohtu järeldused.

tja väide, et Tallinna Ringkonnakohus asus 02.09.2011 määruses seisukohale, et hagejal esineb õiguslik alus hagiavalduses olevat nõuet esitada ja et hageja nagu oleks esitanud tõendi korteriomanike otsuse kohta valitseja nimetamisel. Tegelikult ringkonnakohus asus seisukohale, et valitseja võib kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et kui maakohus leidis, et hagejal tuleb esitada täiendavad tõendid selle asjaolu tõendamiseks, et tal esineb õiguslik alus hagiavalduses olevat 18

tja väita, et ringkonnakohus oleks tuvastanud hageja nõude- ja esindusõiguse puudumise. Kohus järeldab eeltoodud tuvastatud asjaoludele tuginedes, et

tja vastavasisuline väide on väär. Vastupidi, ringkonnakohus leidis, et hageja on esitanud vastavad tõendid - Kolleegium leiab, et hageja esitas tõendi korteriomanike otsuse kohta valitseja nimetamisel.

tja vastuväide hagile, et hageja selgitused enda poolt raamatupidamises tehtud vigade põhjenduse kohta (arvamuse p-d 9,11,12, 13,14,15) on naeruväärsed ja näitavad ainult hageja ebakompetentsust maja haldamisel, seda enam, et käesoleva ajani peab hageja maja raamatupidamist ebakorrektselt. Kohtu järeldused antud väite kohta. Kohus järeldab, et nõude suurus on hageja poolt vaieldamatult kindlaks tehtud ja tõendatud.

tja poolt osundatu on hageja poolt parandatud. Parandusarvetes on aluseks võetud mitteeluruumide üldpind 1109,8m² lähtuvalt kinnistusraamatu andmetest, nagu

tja ise on hageja tähelepanu oma 20.04.2011.a menetlusdokumendis kohaselt juhtinud, lisades ka kinnistusosakonna väljavõtted, millistest nähtub elamu üldpind (II kd tl 195-197). Hageja kordab, et esialgselt arvestas hageja elamu üldpinda hooneregistrist nähtuvate andmed alusel, millised lähteandmed andis hagejale halduslepingu sõlmimisel endine korteriomandite omanik OÜ Mecanic. Kuna kinnistusraamatu andmed on korteriomandite reaalosade ja elamu üldpinna suhtes tõesemad, siis tänaseks on hageja vastavad korrektiivid teinud ning

tja vastu esitanud nõude, milline on arvestatud reaalselt nähtuvate andmete alusel. Siinkohal on kohane märkida, et mitteeluruumide üldpinna vahe on niivõrd väike, et parandusarvetes ühiku hind tegelikult ei muutunud (vt I kd tl 166 arve nr 90492 ja III kd lk 7 parandusarve nr 90492 – üldelekter öö 0,32, üldelekter päev 0,45, prügivedu 0,63, kindlustuse osamakse 1,66, III kd tl 8 parandusarve nr 90885 ja III kd tl 9 arve nr 90885 – prügivedu 0,63 jne). Seega on

tja esitanud ainetu tähelepaneku, eksitamaks kohut hageja arvestuste õigsuses. 19

tja väide parandusarvetes näidatud käibemaksu määra kohta on väär, kuna

tja pole tegelikke arvandmeid kontrollinud. Kõikidel arvetel, millised on arvestatud enne 01. juuli 2009.a on käibemaks arvestatud 18%-ga – parandusarve nr 90492 maksustatav käive 1184,79 x 18% = 213,26 (III kd tl 7), parandusarve nr 90885 maksustatav käive 1083,08 x 18% = 194,95 (III kd tl 8), parandusarve nr 91357 maksustatav käive 1076,49 x 18% = 193,77 (III kd tl 21), parandusarve nr 91856 maksustatav käive 1061,58 x 18% = 191,08 (III kd tl 30), parandusarve nr 92335 maksustatav käive 1069,88 x 18% = 192,58 (III kd tl 37) ja parandusarve nr 93293 maksustatav käive 1077,73 x 18% = 193,99 (III kd tl 47). Parandusarvetel tekstis kahel real nähtuv käibemaks 20% on seoses asjaoluga, et tagantjärele parandusarveid trükkides ei ole võimalik kehtivat programmeeritud teksti muuta. Hageja poolt 2009.a veebruari parandusarvel (ning teistel parandusarvetel) makse nimetuse järel väljatoodud arvandmed on raamatupidaja poolt käsitsi sisestatud

tja tarbeks, et

tjal oleks kergem kontrollida hageja arvestuskäiku.

tja on järjekordselt toonud esile formaalse eksituse, jättes tähelepanuta, et prügiveo ühiku hind on õige – 696,63 / 1109,8 = 0,63 krooni. Nagu nähtub hageja poolt antud selgitustest, on hageja koostatud parandusarved (III kd tl 7, 8, 21, 30, 37, 47 – 66) vastavuses tegelike arvandmetega ja elamu majandamiseks ostetud teenuste eest väljastatud arvetega (I kd tl 167-178, tl 182, tl 192-200, tl 202-214, tl 216-224,tl 226-235; II kd 2-188; III kd tl 10-20, tl 23-28, tl 32-36, tl 39-46) ning kooskõlas korteriomanike poolt üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavadega (I kd tl 27-30). Seega hageja nõue

tja vastu seisuga 31.01.2011.a k.a summas 1876,83 eurot on täies ulatuses põhjendatud ja asjakohaste dokumentidega tõendatud.

tja väide, et „ummistuste puhul tuleb kindlaks teha selles süüdiolevat isikut ja temale panna ummistusega seotud kulud, kui korteriomanike üldkoosolek ei ole teisiti otsustanud“, ei tugine korteriomanditega elamu kaasomandi eseme valitsemise põhimõtetele. Siinkohal hageja märgib, et kanalisatsiooni äravoolu ummistus tekib kanalisatsiooni majavälistes trassides kaevudevahelises torustikus eeldatavalt seoses pinnase vajumisega kus otsest süüdlast ei ole. Seega nähtub, et avariide likvideerimisega seotud kulutuste jagamisel on hageja lähtunud majanduskavades korteriomanike poolt kinnitatud jaotuse aluselt. Kohus leiab, et

tja viide AÕS § 72 lg 5 kohaldamisele käesolevas tsiviilasjas on ebaõige. Korteriomandile kohaldatakse asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes. Korteriomandite korral kaasomandi valdamine ja kasutamine toimub korteriomandiseaduse 2 peatükis valitsemise all sätestatu alusel, kus analoogne korteriomaniku õigus on sätestatud paragrahvis 15 lõikes 516. Kohus ei nõustu

tja punktis 5 esitatud käsitlusega viivise arvestuse ja nõudmise ebaseaduslikkuse osas.

§ 8

lg 3 kohaselt kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamisel osalenud.

§ 21lg 1 p 1 kohaselt . 20

tjale nähtav olnud alates 31.03.2009.a arve nr 91357 kättesaamisest (I kd tl 33-51), viivitusintressi suurus oli

tjale nähtav majandamiskavadest (I kd tl 27-30) ning eraldi olid viivitusintress välja toodud ka võlgnevuse meeldetuletustes (I kd tl 52-55). Seega ei ole hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega ning on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.01.2010.a lahendis nr 3-2-1-132-09 esitatud seisukohtadega.

tja väide hageja poolt esitatud arvete põhjendamatuse kohta seoses asjaoluga, et arvete aluseks olevate mitteeluruumide üldpind erines ning seega kõik arved olid valed alates 2006. aastast, ei tee arved põhjendamatuteks. Selline

tja poolne käsitlus olukorras, kus tehtud ümberarvestuste tulemusena, ajavahemiku 31.01.2009 – 31.01.2011 eest ning seoses hageja poolt hagejale valitsemise eest ettenähtud tasude suurendamata jätmisega, hageja vähendas enda nõuet 3,55 eurot, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu arvates asja olemusest on jäänud mulje, et ostja ei ole arveid tasunud mitte seoses asjaoluga, et

tja kahtles arvetel nähtuvate arvandmete õigsuses, vaid soovist täies ulatuses vabaneda enda kohustuste täitmisest.

tja tõlgendus VÕS § 88 sätestatu kohta ei ole õige. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega on

tja väide hageja poolt koostatud võlgnevuse ja viiviste valearvestuse kohta järjekordselt ebaõige ning kohut eksitav. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§13

lg 1 esimese lause kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Rein Pokk Kohtunik 21