lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Puudub vaidlus selles, et kostja on laenulepingu sõlminud ja raha saanud. Puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole laenulepingu järgi raha tagastanud. Hageja arvestustele vastuväiteid ei ole. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist. Seejuures ei oma tähendust E OÜ äriplaani õnnestumine või ebaõnnestumine (t lk 53-92), sest laenulepingu subjektiks on kostja füüsilise isikuna, kes vastutab ka laenukohustuse täitmise eest. E OÜ ei ole pooltevahelise laenusuhte subjektiks. Kohus saab käesolevas vaidluses anda hinnangu vaid 2 pooltevahelisele laenusuhtele. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 12 782,32 eurot ja intressi 12 782,31 eurot ning alates kohtuotsuse tegemise päevast viivise seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kosta kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.