MS § 374 võib kohus juhul, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Antud juhul oli taotluse esitamise ajal 27.06.2011 (II kd tl 10) käesolevas haldusasjas kindlaks määratud kohtulahendi teatavaks tegemise aeg. Haldusasjas nr 3-11-1595 saabus kaebus kohtule samal kuupäeval. Niivõrd erinevates menetlusstaadiumides haldusasjade ühine menetlemine ei lihtsusta kaebuste menetlemist ning toob endaga kaasa käesoleva haldusasja menetlemise venimise. Oluline on ka märkida, et vaidlused haldusasjades on seotud erinevate pooltega: käesolevas asjas on kaevatava korralduse vastuvõtnud Vabariigi Valitsus, haldusasjas nr 3-11-1595 on korralduse vastuvõtnud Keskkonnaamet. Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-10-2227 ja nr 3-11-1595 liitmiseks. HMS § 20 1 lg 2 alusel võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kuna kaebaja vaidlustas 27.06.2011 esitatud kaebuses kaevandamisloa ja taotleb haldusasja nr 3-11-1595 kaebuse lahendamist kohtuistungil, soovib kaebaja käesolevas haldusasjas loobuda oma nõusolekust arutada haldusasja kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul ei muuda kaevandamiseks antud loa väljastamine menetluslikku olukorda käesolevas haldusasjas. Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-10-2227 ja nr 3-11-1595 liitmiseks. Olukorras, kus kaebused ei kuulu liitmisele ning käesolevas kaebuses on kohtulahendi tegemise aeg teatavaks tehtud, on otstarbekas lahendada antud kaebus iseseisvalt kirjalikus menetluses. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus kirjalikuks menetluseks antud nõusolekust loobumiseks. Vabariigi Valitsuse 29.07.2010 korraldusega nr 302 otsustati nõustuda OÜ-le V Jägala lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamise loa andmisega maapõueseaduse § 34 lg 2 alusel (tl 62-63). Lähtudes maapõueseaduse § 25 lg 1 tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud juhul tohib kaevandamisluba anda käsitletud paragrahvi lõike 2 6 3-10-2227 alusel Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Tulenevalt eeltoodust annab kaevandamisloa alusel toimuvale tegevusele võimaluse Vabariigi Valitsuse poolt antav nõusolek. Seega mõjutab Vabariigi Valitsuse nõusolek oluliselt kaevandamisloa andmise otsustamist ning seetõttu on see iseseisvalt vaidlustatav. HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebajale ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud.
lg 1 võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemiseks võib esitada isik kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja väidetel tuleb kaebaja põhjendatud huvi eeldada Àrhusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel. MTÜ Ri puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mille osas on tehtud registrisse esmakanne 18.08.2010 (II kd tl 85). Mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Lähtudes eeltoodust on kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud korralduse, mis on vastuvõetud enne ühingul õigusvõime tekkimist. Järelikult ei olnud Vabariigi Valitsusel oma 29.07.2010 korralduse väljastamisel võimalik arvestada MTÜ R küla heakorra seltsi olemasoluga ega seltsi huvidega kaevandamisloa menetluses. Seetõttu ei saanud MTÜ R Vabariigi Valitsuse korralduse vastu võtmise ajal olla ka üldsuse esindajaks. Kaebaja viitab kaebuses üldsuse huvi olemasolu osas seltsi kodulehel asuvale 500 inimese allkirjale, millega kaebuse kohaselt on toetatud korralduse nr 302 vaidlustamist (tl 6 pöördel). Kaebaja poolt osundatud koduleheküljel on märked: “… annan hääle R kaevanduse vastu...“; „… Siin saad anda oma toetuse R ja kogu ümbruskonna elanikele nende elukeskkonda hävitava kaevanduse vastu võitlemisel …“ „… Siin on nimekiri headest inimestest, kes tunnevad, et tuleb astuda kaevandusmagnaatide omavoli vastu R küla looduse hävitamisel...“; Nimetatud pealkirjadest ei tulene otsest seost/toetust Vabariigi Valitsuse korralduse nr 302 vaidlustamiseks. Koduleheküljelt ei selgu, millisel ajavahemikul on kaebaja poolt viidatud, üle 500 inimese allkirjad andnud, kuna kodulehel nimetatud pealkirjade/allkirjade juures puuduvad kuupäevad ja/või viide ajavahemikule, millal allkirjad on antud. Kaebeõigust saab teostada nende aktide ja toimingute suhtes, mis on antud pärast õigusvõime tekkimist (Riigikohtu halduskolleegium on oma 28. november 2006 otsuse nr 33-1-43-06 p 28). Siinkohal peal kohus vajalikuks märkida, et halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu nr 755 SE III seletuskirja kohaselt tuleks Àrhusi konventsiooni sätete ülevõtmiseks määratleda keskkonnaorganisatsiooni mõiste, milleks võib eelnõu kohaselt olla aasta enne haldusakti või toimingu vaidlustamist tegutsenud keskkonnakaitset edendav mittetulundusühing või sihtasutus, aga ka juriidiliseks isikuks mitteolev isikute ühendus, kui selline ühendus esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka erandlikku olukorda kaebeõiguse laiendamiseks enne ühingu loomist vastuvõetud korraldusele. Kuna kõige intensiivsemalt mõjutab ümbritsevat keskkonda kaevandamine, milleks annab õiguse maavara kaevandamise luba, 7 3-10-2227 saab kaebaja kaevamiseks antava loa vaidlustamisel teostada oma kaebeõigust keskkonnakaitset mõjutavates küsimustes. Keskkonnaamet on 09.06.2011 vastuvõtnud korralduse nr HJR 1-15/11/431, millega andis OÜ-le V maavara kaevandmise loa nr HARM -113 Jägala lubjakivimaardla Jägala lubjakivi mäeeraldisele (II kd tl 31-35). Kaebaja on nimetatud korralduse kaevandamisloa väljastamise kohta vaidlustanud halduskohtus haldusasjas nr 3-11-1595 (tl 12-16). Kaebaja, kaebuse kohaselt, kui üldsuse huve esindava ühingu eesmärki arvestades saaks kaebetähtaja kulgemise alguse määratlemisel võtta arvesse aega, millal üldsus aktist või toimingust teada sai või pidi teada saama. Arvestades menetlusosaliste poolt vaidlusaluse maavara kaevandamiseks läbiviidud menetlust ja selle käigus toimunud avalikke arutelusid ning koostatud aruannete avalikustamist (sealhulgas kaevandamisloa taotluse avalikustamine 01.03.2005; KMH aruande avalike arutelude toimumine 30.05.2005, 08.05.2007, mille toimumisest anti ka avalikult teada; aruelud toimusid J rahvamaja saalis; Ametlikes Teadaannetes anti 24.09.2008 teada KMH aruande heakskiitmisest - tl 6, 62, 84 pöördel-85), olid J elanikud teadlikud kaevandamisega seonduvatest asjaoludest MTÜ R küla heakorra seltsi moodustamisest tunduvalt varem. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kaebajal halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 alusel jätta läbivaatamata. Kuna kaebus jäetakse läbivaatamata, ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele seoses kaevatava korralduse õigusvastasusega.
lg 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja taotleb tema poolt kantud menetlusekulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitas kaebaja 27.06.2011 (II kd tl 18-29). Kuna kaebus jäetakse läbivaatamata, ei kuulu kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. Vastustaja taotleb oma 03.11.2010 vastuses jätta menetluskulud Kuusalu Vallavalitsuse kanda (tl 107).Vastustaja taotlus on arusaamatu, kuna Kuusalu Vallavalitsust menetlusse kaasatud ei ole. Kaasatud on J Vallavalitsus arvamuse andjana ( tl 70). HKMS §-d 92, 93 ei näe ette võimalust menetluskulude kandmiseks arvamuse andja poolt. Eeldatavalt on tegemist vastustaja poolse eksimusega taotluses vastaspoole märkimisel. Kuna vastustaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kolmas isik taotleb jätta menetluskulud kaebaja kanda (tl 86 pöördel).
tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastasel korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtu hinnangul saab menetluskulude taotlust kirjalikus menetluses esitada kuni täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, nende tähtaegselt esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. 14.06.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses ning kohustati menetlusosalisi esitama täiendavaid avaldusi, dokumente ja taotlusi hiljemalt 27.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.