KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- jaanuaril 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-39567 Tsiviilasi AV hagi GV vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1935.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AV (ik XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja KV(ik XXX, elukoht XXX); Kostja GV (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista GV elatis tema alaealise lapse AV, 01.09.2007.a., ülalpidamiseks 147.(ükssada nelikümmend seitse) eurot kuus alates 01.07.2011.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- GV on kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma KV arvelduskontole XXXXXXXXX Swedbankis iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „AV elatusraha“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- GV ja KV kooselust sündis 01.09.2007.a. tütar AV.
- KV ja GV kooselu kestis kuni 2011.a. juunikuuni, mil KV lahkus koos tütrega poolte ühisest elukohast elamast. Hagejate nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 24.08.2011.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub AV oma seadusliku esindaja kaudu välja mõista kostjalt 215.- eurot kuus elatist alates 2011.a. juulikuust, sest alates sellest ajast kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud ei ole.
- Hageja sõnul kulub tema ülalpidamiseks kuus 430.- eurot ning kulutused koosnevad toidurahast 96.- eurot, riiete ja jalanõude ostmise kulust 45.- eurot, tervishoiukulust 39.- eurot, kulutustest logopeedi abile 56.- eurot (8 korda kuus a`7.- eurot), hügieenitarvete kulust 26.eurot, kulutustest suvepuhkuse veetmisele 40.- eurot, lasteaiatasust 65.- eurot, intellektuaalse arengu kuludest 25.- eurot ja kulutustest eluasemele 38.- eurot.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena AV sünnitunnistuse, hageja ja tema seadusliku esindaja elukohatõendid XXX teatise, et KV töötab hotellis tähtajalise töölepinguga ja AS S ning KV vahel sõlmitud töölepingu, AV haigusloo kirjelduse, KV pangakonto väljavõtte Swedbankist, Maardu Linnavalitsuse arved AV lasteaiatasu suuruse kohta, KP AS arve GV resipaketi ostmise eest T , OÜ PN M tõendi AVl esinevast lampjalgsusest ja ortopeediliste jalanõude vajadusest, ECE OÜ ortopeediliste abivahendite hinnakirja, AS EE arved MV, EE AS arved KV ja T AS arved KV. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta ei ole oma lapse ülalpidamiseks raha pärast 2011.a. juunikuud andnud, kuid leiab, et hageja nõue välja mõista temalt elatist 215.- eurot kuus ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et 430.- eurot kuus on põhjendamatult suur kulu lapse kohta kuus. Samas ei märgi kostja kui suur on tema arvates põhjendatud lapse ülalpidamiskulu kuus. Lk 2
(5)- Kostja palub elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et ta elab XXX, kus on suur tööpuudus, millest tulenevalt on ta sunnitud töötama OÜ-s V autojuhina, kus tema netopalga suuruseks on 279,59 eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et kostja elab 2-toalises korteris, kus kommunaalmaksete suuruseks kuus on 90.- eurot, mille tasumise järel jääb talle kätte 189.- eurot, palub kostja temalt elatist välja mõista mitte rohkem kui miinimummääras ehk 139,01 eurot kuus.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalse tõendina oma palgatõendi OÜ-st V Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma tütrele AVle on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väidetel ei ole kostja andud raha oma alaealise tütre ülalpidamiseks alates 2011.a. juulikuust, mil hageja koos emaga perekonna ühisest elukohast elamast lahkus. Kostja nimetatut vaidlustanud ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on rikkunud enne hagi esitamist oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt elatise välja mõista summas 215.- eurot. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-37-11 p-s 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma Lk 3
(5)ülalpidamiskulusid. Samas arvestab kohus asjaoluga, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada vaja ei ole. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, samuti riideid ja jalanõusid, mis tulenevalt lapse kiirest kasvamisest vajavad sagedast uuendamist, on üldtuntud asjaolud, mida tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et hageja väide, et lapse toidurahaks kulub kuus 96.- eurot ja tema vajalike riietega ja jalanõudega varustamiseks kulub 45.- eurot kuus, ei ole ülepaisutatud, vaid põhjendatud kulu, arvestades toidukorvi maksumust Maardu ja/või Tallinna linnas ning jaekaupade hindu kaubandusvõrgus. Üldtuntud kulu hulka saab arvestada ka kulutused hügieenitarvete ostmisele, kuid kohtu arvates on piisav summa selleks otstarbeks 10.- eurot kuus, arvestades sellega, et laps on alles 4-aastane. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud OÜ PNM tõend tõendab, et AV on lampjalgsus ja ta vajab ortopeedilisi jalanõusid ( t/l 33) Nimetatut kinnitab ka hageja haigusloo kirjeldus, mille on koostanud traumatoloog-ortopeed LV (t/l 13). Arvestades ECE OÜ ortopeediliste abivahendite hinnakirja, mis tõendab kui palju laste ortopeedilised jalanõud maksvad, kuid ka seda, et uusi jalanõusid ei ole vaja osta igakuiselt, peab kohus põhjendatuks kulutada nimetatud kuluartiklile 20.- eurot kuus arvestades sellega, et ilmselgelt on vaja osta nii sisekui ka välisjalatseid ja, et lapse jalg kasvab kiiresti. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendid tõendamaks asjaolu, et AV vajab logopeedilist abi ja, et ta külastab logopeedi, mistõttu nimetatud kulu kohus elatise väljamõistmisel kostjalt arvesse võtta ei saa. Hageja poolt kohtule esitatud Maardu Linnavalitsuse arved tõendavad, et AV käib lasteaias. Arvestades arvetel märgitud summade suurust 54,34 eurot ja 52,87 eurot (t/l 31), peab kohus põhjendatud kuluks hageja lasteaiatasu eest tasumisele 53.- eurot kuus. Kohus nõustub, et AV ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka mõistlikke kulutusi kultuuriürituste külastamisele (kino, teater, muuseum, loomaaed, tsirkus vmt), samuti suvepuhkuse veetmisele, sest need laiendavad lapse silmaringi ja arendavad teda. Samas ei saa asuda seisukohal, et laps peab kindlasti igal aastal käima välismaal puhkamas, millest tulenevalt peab kohus põhjendatuks arvestada nimetatud kulutusteks kokku summat 50.- eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvad kindlasti ka eluasemekulud, sest ka 4- aastane laps tarvitab elektrienergiat ja vett, samuti tekitab prügi, mille äraveo eest tuleb tasuda, jne, tuleb hageja eluasemekulude suuruseks kuus arvestada 20.- eurot. Elektrienergia eest makstava tasu suurust tõendavad AS EE arved MV. Kuna nimetatud arvetest nähtuvalt elab aadressil XXX lisaks hagejale ja tema emale veel inimesi (vähemalt MV), tuleb arvetele märgitud summad jagada kõigi seal elavate isikute arvuga. Samas ei tõenda KV esitatud arved EE AS-st ja ja T AS-st alaealise kulutusi, sest on ebatõenäoline, et 4-aastasel lapsel on kulutused mobiiltelefoni kasutamisele või, et ta kasutab muid telekommunikatsiooniteenuseid. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud AV eluasemekuluks 20.- eurot kuus. Kõige eeltoodu alusel on AV põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 294.- eurot. 12. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei Lk 4
(5)vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20). Kuna kostjal ei ole käesoleval ajal teisi isikuid, kelle ülalpidamiskohustus kostjal lisaks hagejale on, ta suuteline kandma poole oma alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulust nagu hageja temalt nõuabki. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 147.- eurot kuus elatusraha. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et vastavalt OÜ V äriregistri kaardile (t/l 25) on äriühingu juhatuse liikmeteks kostja ise ja ilmselt tema ema V V. Ka on kostja äriühingu ainuosanikuks. Eeltoodust tulenevalt on kostjal ilmselgelt suures osas ka endal otsustusõigus kui palju palka ta endale oma äriühingus töötamise eest maksab, mistõttu tema väited raskest majanduslikust olukorrast ja suutmatusest tasuda elatist mitte rohkem kui miinimummäära on asjakohatud ja põhjendamatud. Kostja suhteliselt head majanduslikku seisu tõendab ka KP OÜ arve talle, mille kohaselt pidi ta
- maiks 2011.a. tasuma kahe täiskasvanu ja ühe lapse Türgi reisi eest kokku 2476,25 eurot (t/l 32).
- Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtusse esitamist ning kohus tegi kindlaks, et kostja ei ole alates
- juulist 2011.a. oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist andnud, on elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostjalt alates 01.07.2011.a. põhjendatud ja kooskõlas PkS § 108 sätestatuga. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Pooled ei ole käesolevas kohtuvaidluses kandnud ka kohtuväliseid kulusid. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 215.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 1935.- eurot (9 x 215). Kohtunik: Lk 5
(5)