Obsah (5)

§ 1§ 31§ 9§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 08.veebruar 2012 kell 09.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-63428 Tsiviilasi Tallinna Linna

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata HHK pärandvara ajutise pankrotihalduri Ingrid Proosi töötasuks 1 214,29 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 400,72 eurot, kokku 1 615,08 (üks tuhat kuussada viisteist eurot) 08 senti ning hüvitada Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le vajalike kulutuste katteks 122,05 (ükssada kakskümmend kaks eurot) 05 senti.
3. Välja mõista HHK pärandvara pankrotivarast Ingrid Proosi kasuks halduri tasu kogusummas 1 615,08 eurot ja Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks kulutuste hüvitis summas 122,05 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) esitas 23.12.2011 avalduse HHK pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 03.01.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas HHK pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proos. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ingrid Proos esitas 01.02.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtub, et HHK(sünd. XXX.a) on surnud XXX ja tema viimane elukoht oli Tallinnas XXX. 21.10.2004 on HHK sõlminud Tallinna notar Sirje Ormani büroos MZ`iga ja JZ`iga korteriomandi XXX Tallinnas isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ja korteriomandi müügilepingu. Selle lepinguga oli HHK otsustanud koormata korteriomandi XXX tähtajatu kasutusõigusega iseenda kasuks ning et see jääb tema ainuvaldusesse kuni surmani. Korteri kasutamisega seotud kulud tasub ise. 08.09.2005 lepinguga on HHK 21.10.2004 võõrandatud korteriomandi omandanud tagasi. 21.10.2005 on HHK sõlminud Tallinna notar Sirje Ormani büroos AP iseenda kasutusõigusega koormatud korteriomandi XXX Tallinnas korteriomandi müügilepingu, mille kohaselt AP omandas korteriomandi omandi 21.10.
4. Isikliku kasutusõiguse alusel oli korter HHK faktilises kasutuses kuni tema surmani XXX. Faktiliselt elas ta seal kuni 13.11.2010, mil korteris toimus tulekahju ning ta toimetati Haiglasse, kus ta XXX suri. Korteris põleng oli põhjustatud elektririkkest. Tallinnas Tammsaare tee 100 korteris asuva koduse vallasvara oli annakuna HHKpärandanud testamendiga AV, kes nendest loobus. HHK matused korraldas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus, kuivõrd temal polnud lähisugulasi, kes matuste korraldamise oleks enda kanda võtnud. Pärandvara inventeerija kogutud andmetel olid matusekulud 24 800 krooni. Kogudus võttis sularaha HHK kontodelt. Sularaha väljavõtted on HHK pangakontodelt teostatud koguduse liikme Karini poolt HHK nimel oleva panga magnetkaardiga. Ajal, mil HHK oli Haiglas, oli ta ise kaardi andnud K ja avaldanud selle salajased PIN-koodid. Samal ajal oli HHK andnud 2 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse liikmetele volikirja isiklike tarbeesemete ja riiete enda elukohast äraviimiseks ning korteriomanik AP selgitusel selle volikirja alusel koguduse liikmed HHK eluajal tema asju vaatasid ja midagi ka ära viisid. HHK viimases elukohas Tallinnas XXX on toimunud tulekahju ning kõik säilinud esemed on oluliste tahmakahjustustega. Kuivõrd korter on valdavalt põlenud, siis ruumi puudusel järelejäänud vallasvara inventuuri selles korteris teha ei ole võimalik. Visuaalsel ülevaatusel on ajutine haldur kindlaks teinud, et korteris on vanainimese isiklikud tarbeesemed – riided, voodipesu, tekid, padjad, nõud, jalatsid jms, millised on aga väärtusetud ning lisaks oluliste tahmakahjustustega. Selle varaga kaasnevad tõenäoliselt kulud nende prügimäele toimetamisel, mille suurus ulatub kindlasti 1 500 euroni. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 14.11.2011 pärandvara inventuuri nimekirja kohaselt jäi HHK järele pärandvara 195 113,31 krooni, mis on 12 470,01 eurot, ja milleks on rahalised vahendid pangakontodel AS-is Swedbank. Pärast HHK surma XXX on tema pangakontodelt otsekorralduslepingute alusel tehtud väljamakseid AS-ile S 4,41 eurot, EE AS-ile 8,23 eurot, AS-ile G 35,16 eurot ja XXX KÜ-le 269,71 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kas need maksed on teostatud HHK kasutatud teenuste eest. AS Swedbank 10.01.2012 teatel omab HHK pangakontol nr XXXXXXXXX raha 11 516,62 eurot. Teistes pankades kontod puuduvad. Pärandajal kinnisvara ja muu registrisse kantud vara puudub. Pärandvara inventuuri kohaselt on pärandajal kohustusi kogusummas 16 494,03 euro ulatuses. Ajutine haldur märgib, et kõiki dokumente uurimata ei ole võimalik kohustustele hinnangut anda. Eeltoodust tulenevalt puudub vara pärandaja kõigi kohustuste rahuldamiseks ja pärija, Tallinna linn ei ole nõus oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid rahuldama, mistõttu tuleb välja kuulutada HHK pärandvara pankrot. Pärandvaras on rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Käesoleval ajal puudub alus matusekulude suuruse, 24 800 krooni kahtluse alla seadmiseks. HHK matused korraldas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus pärandaja rahaliste vahendite arvel. Kiriku poolt matuste korraldamist kinnitas AP, kes ka ise matustel viibis. Pärandaja ärasaatmiseks oli kirik korraldanud koguduses peielaua ja ka seal oli AP, kes on HHK hõimlane. Pärandaja matusekulud tuleks ka seaduse kohaselt kanda pärandvara arvelt, mistõttu selliste kulude kandmisega pärandvara võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole toimunud. HHK pärandvara on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1

lg 2).

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu ja lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3 Menetluse selles staadiumis ei ole võimalik arvamust vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta esitada. Täiendavat kontrollimist vajab pärandaja kontolt pärast tema surma teostatud maksete õiguspärasus. HHK pärandvara maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Puuduvad tõsikindlad andmed ja tõendid selles, et 13.11.2010 oleks HHK ise tahtlikult või raskest hooletusest põhjustanud aadressil XXX Tallinnas põlengu (tulekahju). Kõik teadaolevad pärandaja võlad on seotud korteriomanikule tekkinud kahjuga korteris toimunud põlengu tõttu. Oluliseks tuleb lugeda isiku kõrget iga ja tervislikku seisukorda. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku volitatud esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja HHK pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (

) §-ga 31 lg 6 alusel Ingrid Proosi.

§ 9

lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandaja pärandvaraks rahalised vahendid pangakontodel kogusummas 11 562,62 eurot ja kohustused kogusummas 16 494,03 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et HHK pärandvara on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. HHK pärandvara maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus leiab, et kuna HHK pärandvara väärtus ei kata olemaolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Tulenevalt eelnevast kuulutab kohus HHK pärandvara pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja 4 arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 214,29 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 400,72 eurot, kokku 1 615,01 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 122,05 eurot. Kohtuistungil vaidles võlgniku esindaja vastu ajutise halduri töötundide arvule, olles arvamusel, et töö oleks saanud ära teha väiksema ajaga ehk 10 tunni ja tasumääraga 64 eurot. Kulude suurusele võlgniku esindaja vastu ei vaielnud. Kohtule esitatud aruande kohaselt on Ingrid Proosil ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulunud 19 tundi, millest registritele ja päringute esitamine –1,0 tundi; annaku saajalt (pärijalt) selgituste saamine ja pärandaja viimase aasta pangakonto väljavõtte ja pärandvara inventuuri aluseks oleva dokumentatsiooniga tutvumine ja analüüs – 3 tundi; pärandaja viimase viie aasta tehingute väljanõudmiseks ja analüüsiks kulunud aeg – 3 tundi; pärandaja viimases elukohas vallasvara ülevaatamiseks ja korteriomandi omaniku selgituste ärakuulamiseks kulunud aeg – 6 tundi; aruande koostamine – 6 tundi. Esitatud tööde kirjelduse põhjal leiab kohus, et ajutise halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud toimingud on vajalikud ja mahukad ning selleks kulunud aeg 19 tundi on põhjendatud ja vastavuses tehtud tööde mahuga. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 214,29 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 400,72 eurot, kogusummas 1 615,08 eurot Ingrid Proosi kasuks ja ajutise halduri tehtud kulutused 122,05 eurot Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks välja mõista pankrotivarast. Viivi Villemson 5