3-11-887/25

3-11-887 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-887 Haldusasi A. S kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Tartu Vangla 14.01.2011 käskkiri nr 1-4/157; - tühistada Tartu Vangla 16.03.2011 otsus nr 3-30/10-1 kahjunõude rahuldamata jätmise osas; - 21.12.2010 kaebajalt äravõetud asjade tagastamist või - tekitatud kahju hüvitamist. Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2012 Menetlusosalised Kaebaja A. S Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta rahuldamata A. S´i kaebus haldusasjas nr 3-11-
3. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. jaanuaril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et kaebaja on nõus asjas lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 3-11-887 ASJAOLUD 14.01.2011 Tartu Vangla käskkirjaga nr 1-4/157 karistati A. S´i distsiplinaarkorras (tl 15). 09.03.2011 Tartu Vangla vaide otsusega jäeti rahuldamata A. S´i vaie Tartu Vangla 14.01.2011 käskkirjale nr 1-4/157 (tl 13). 16.03.2011 Tartu Vangla otsusega nr 3-30/10-1 jäeti kaebaja 18.01.2011 kahju hüvitamise taotlus rahuldamata (tl 14). 07.04.2011 postitas A. S kaebuse Tartu Vangla haldusaktidele (tl 5-6). 25.04.2011 määrusega lahendati kaebaja poolt esitatu riigilõivust vabastamise taotlus ja võeti A. S´i kaebus menetlusse (tl 19). 20.05.2011 esitas Tartu Vangla vastuväited kaebusele (tl 24-26). 06.10.2011 tegi kohus järelpärimise Harku ja Murru Vanglale ning Tartu Vanglale (tl 38, 40). 14.10.2011 vastas Tartu Vangla kohtunõudele (tl 43). 19.10.2011 vastas Harku ja Murru Vangla kohtunõudele (tl 52). 05.12.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 58-59). 16.12.2011 esitas kaebaja taotluse täiendavate dokumentide asja arutamise juurde võtmiseks (tl 63). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul määrati talle alusetult vanglaametniku eksimuse tõttu distsiplinaarkaristus ning tekitati kaebajale varaline kahju, kui 21.12.2010 läbiotsimise käigus võeti ära vanglas lubatud isiklikud esemed: mustad plätud, roosa seebikarp, sinine kauss, habemelõikur „Fusion“, pruunid kindad. Esemed soetati kaebaja poolt seaduslikult ega olnud omandatud teistelt kinnipeetavatelt. Esemed soetas kaebaja Murru Vanglas teenitud raha eest. Blankett „Tartu Vangla ühtne nimekiri kinni peetava isiku asjadest“ ei kajasta selgitust ega hoiatust selle kohta, et nimekirja kantud asjade nimistu on lõplik ning nimekirja kantud esemed võidakse lugeda keelatud esemeteks. Kaebajale pandi süüks, et nimetatud esemed ei olnud kantud kinnipeetavate asjade üldnimekirja ja ei olnud seetõttu kaebajale lubatud. Asjaolu, et kaebaja kirjutas nimekirjale alla ei tähenda seda, et teised esemed, mida kirja ei pandud, kaebajale ei kuulu. Hiljem selgus kaupluse nimekirja põhjal, et samalaadsed esemed märgitakse üldasjade nimekirja täiendusena üldläbiotsimise käigus. Kaebaja selgitusel ei olnud tal enne vanglasse saabumist võimalik teada vangla kodukorda ning esimese läbiotsimise ajal ei saa kinnipeetavalt nõuda vangla õigusaktide tundmist. Õigusakte tutvustatakse hiljem, kui kinnipeetav on paigutatud vastuvõtuosakonda. Seetõttu ei saa kinnipeetavalt vanglasse saabumisel nõuda, et ta oleks teadlik asjadest mis on talle lubatud või keelatud ning kuidas tuleb asjade omamine vormistada. „Tartu Vangla ühtne nimekiri kinni peetava isiku asjadest“ on mõeldud vangla siseseks kasutamiseks ning kinnipeetavale seda ei tutvustata ning kodukorras seda ei leidu. Kinnipeetav võib vangla poest osta seal müüdavaid kaupu ning selleks ei ole vaja vangla direktori luba, kuid nende asjade üldnimekirja märkimata jätmisel loetakse need keelatud esemeteks. Nimetatud asjade kandmine nimekirja toimub kinnipeetava avalduse alusel, kohustust selleks ei ole. Eseme nimekirjast puudumisel eseme leidmist süüteoks lugeda ei saa ning asjad tagastatakse kinnipeetavale, kui tuvastatakse, et eseme omanikuks on kinnipeetav. Tartu Vangla ei ole tõendanud kaebaja süüd ning on moonutanud faktide olemust, ei selgu milles seisnes kaebaja süüline tegevus. Millisel moel, kellelt ja millal kaebaja asjad võõrandas või teistelt kinnipeetavatelt omandas. 2 3-11-887 Kaebaja hinnangul on vastustaja tema suhtes toiminud seadusvastaselt; ületanud diskretsiooni piire, eesmärki ja moonutanud õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 19.12.2011 esitatud avalduses märgib kaebaja, et ei pannud toime 14.10.2010 käskkirjas nr 14/157 kirjeldatud süütegu. 06.07.2010 väljastas Taru Vangla kaebajale hügieenipaki, mis sisaldas muuhulgas raseerimisvahendeid. Kuna vastustaja kinnitusel pööratakse raseerimisteradele suuremat tähelepanu, siis tuleks need kanda kinnipeetava isiklike asjade arvestamise lehele. Seega peab arvestuslehel olema märgitud kaebajale hügieenipaki väljastamine, kuid seda sinna kantud ei ole. Kuna hügieenitarbeid ja raseerimisvahendeid kirja ei panda, siis nende omamine nimekirjas kajastamata, ei ole süütegu, mille eest saaks kinnipeetavat karistada. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Tartu Vangla 14.01.2011 käskkirjaga nr 1-4/157 määrati kaebajale karistuseks noomitus. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omandada teistele isikutele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Kaebaja süütegu seisnes selles, et 21.12.2010 Tallinna Vanglasse etappi minekul eelnenud kaebaja isiklike asjade kontrolli käigus avastati ja võeti ära tema asjade hulgas olevad esemed, mis asjade ühtse nimekirja alusel ei kuulunud talle. Menetluse käigus ei leidnud kinnitust, et äravõetud plätud on kaebaja soetanud ebaseaduslikult ning seetõttu nende omamist distsiplinaarmenetluses ei menetletud. Menetluse käigus leidis tõendamist, et teised asjad ei kuulunud kaebajale, mille eest teda karistati noomitusega. Vastustaja jääb vaidemenetluses tehtud otsuses toodud väidete juurde. Kaebaja taotleb talle enne 21.12.2010 etappi minekut äravõetud asjade näol tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja kahjunõue jäeti rahuldamata, kuna kaebajalt äravõetud esemete temale mittekuulumine oli tõendamist leidnud distsiplinaarmenetluse käigus ning seetõttu ei saanud talle kahju tekkida. Vastustaja jääb varasemalt antud selgituste juurde. Kaebaja poolt kirjeldatud asjaolud Tartu Vanglas sisseostude korraldamise osas ei ole asjasse puutuvad, kuna ühtegi kaebajalt äravõetud eset ei soetanud kaebaja Tartu Vangla kauplusest. Kaebaja väidetel olid kõik äravõetud asjad soetatud Murru Vanglas ning need olid temaga kaasas Tartu Vanglasse paigutamisel 17.06.
6. Kinnipeetava asjade ühtne nimekiri on oluline ka kinnipeetava jaoks, sest nimekirja aluselt on kinnipeetaval õigus taotleda kambrisse laos olevaid asju. Kuna kaebaja on lisanud Tartu Vanglasse saabudes koostatud asjade ühtse nimekirja, oli kaebajal võimalus kohaselt kontrollida, kas kõik asjad on kantud nimekirja ning vajadusel paluda teha parandused. Arusaamatu on, mida kaebaja peab nn äratarvitatavateks asjadeks, mida vangla praktika kohaselt nimekirja ei kanta. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatavate haldusaktide tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Lähtudes HKMS § 6 lg 1 p 2 on õigus nõuda toimingu sooritamist. HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel tekitatud kahju hüvitamist. Kaebus on esitatud 07.04.2011 vastustaja 14.01.2011, 16.03.2011 haldusaktidele. Esitatud materjalide kohaselt on 14.01.2011 haldusakti osas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 09.03.2011 vaideotsusega rahuldamata (tl 13). Kaebaja poolt 18.01.2011 esitatud kahjunõue jäeti 16.03.2011 otsusega rahuldamata. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1, lg 2 ja lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 3 3-11-887 Kaebajale määrati 14.01.2011 käskkirjaga nr 1-4/157 karistus Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1; 7.2.6 nõuete rikkumise eest (tl 15). Vaidlustatud käskkirja ja distsiplinaarmenetluste protokolli kohaselt seisnes kaebaja õiguserikkumine selles, et ta hoidis enda juures temale mittekuuluvad esemeid (tl 16). Vangistusseaduse §15 lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra justiitsminister oma määrusega. Justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 57 on kirjeldatud, millised kinnipeetavale vanglas lubatud asjad; sisekorra eeskirjade § 641 on toodud vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu; sisekorra eeskirja § 63 sätestab alused vanglas lubamatute asjadega toimimiseks. Tartu Vangla kodukord täpsustab kodukorra p. 1.1 kohaselt vangistusseaduses, justiitsministri 30.11.2000.a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ja muudes õigusaktides sätestatut. Kodukorra p 7 on toodud kinni peetava isiku kohustused ja keelud. Punkt 7.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud: täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja - teenistujate seaduslikele korraldustele; p 7.2.
8. alusel on kinni peetavatel isikutel keelatud: võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Distsiplinaarmenetluses on tuvastatud, et kaebaja kilekotist leiti läbiotsimise käigus 21.12.2010 talle mittekuuluvaid esemeid. Seega ei ole käesoleval juhul kaebajalt äravõetud esemed vanglas keelatud ega lubamatud, vaid tegemist oli asjadega, mis ei olnud kaebajale lubatud põhjusel, et äravõetud esemete puhul ei olnud tegemist kaebaja vanglasse saabumisel kaasavõetud asjadega ega ka vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklike asjadega. Kinnipeetavatel on VSE § 57 lg 1 kohaselt lubatud vanglas omada vaid vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased kaebaja kaebuses toodud hinnangud seoses keelatud esemetega ja vangla kaupluse vahendusel soetatud esemete lubatavusega. Tulenevalt eeltoodust on oluline tuvastada, kas kaebajal oli õigus hoida enda juures vaidlusaluseid esemeid. Kaebaja selgituste kohaselt võeti temalt läbiotsimise käigus ära talle lubatud isiklikud esemed: mustad plätud, roosa seebikarp, sinine kauss, habemelõikur, pruunid kindad (tl 5). Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja asjade nimekirjas oli ainult üks sini/roheline seebialus; habemeraseerijat ei ole nimekirja kantud; arvestades pesukausi ja plastmasskausi olulist silmaga nähtavat erinevust mahutavuse osas ei saa nimekirja kandmisel nende nimetusi segi ajada; kirja teel saadud mustad kindad on ka käesoleval ajal kaebaja kaasas Tallinna Vanglas, pruune kindaid ei ole nimekirja kantud. Distsiplinaarmenetluses ei olnud võimalik kindlaks teha plätude ebaseaduslikku soetamist (tl 16 viimane lõik, tl 17 esimene lõik). Kaebaja väidetel soetas ta äravõetud asjad Murru Vanglas teenitud raha eest, kuid saabudes Tartu Vanglasse 03.12.2008, jäeti osad asjad kirja panemata ja anti kinnipeetavale kätte. Kohus tegi järelepärimise Harku ja Murru Vanglasse. Saabunud vastuse kohaselt paigutati kaebaja Murru Vanglast Tartu Vanglasse 17.06.2008 ning samal päeval on Murru Vangla saatnud Taru Vanglasse ühe kinnise koti, mis sisaldas etapeerimise päeval vangla laos olnud esemeid. Esemed, mis olid kinnipeetaval kambris ja mis ta ise pakkis ning teave nende asjade kohta kajastub kinnipeetava isiku isiklike esemete kaardil, mis liigub temaga kaasa. Kõikidest kaasas olnud esemetest koostab uue nimekirja sihtvangla (tl 52, 55-56). 4 3-11-887 Samal kuupäeval on Tartu Vangla koostanud kaebajal kaasas olnud asjade kohta ühtse nimekirja kinnipeetava isiku asjadest. Ebaõige on kaebaja väide selle kohta, et nimetatud nimekiri on mõeldud üksnes vanglaametnikele vanglasiseseks kasutamiseks, kuna lähtudes § 57 lg 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos neid asju, mis tal olid kaasas vanglasse saabumisel ning seetõttu on kaebajal talle kuuluvate asjade osas oma õiguste realiseerimiseks oluline, et vanglasse saabumisel oleks asjade nimekiri täpne. Võrreldes Murru Vangla laost saadetud esemete nimekirja samal kuupäeval koostatud Tartu Vangla esemete nimekirjaga, nähtub, et Tartu Vangla poolt on nimekirja kantud ka kinnipeetava enda poolt pakitud esemed. Asjaolu, et nimekirja on kantud loetelu on õige, kinnitas kaebaja oma allkirjaga. Antud juhul ei andnud kaebaja allkirja läbiotsimise õigsuse kohta, vaid kinnitas oma allkirjaga, et tema asjade kohta koostatud nimekirjas toodud loetelu on õige (tl 9, 9 pöördel, 52, 56). Kaebaja väited selle kohta, et osad asjad jäeti Tartu Vanglasse saabumisel kirja panemata ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Menetluses on kindlaks tehtud, et Tartu Vanglas märgitakse alates aprillist 2008 nimekirja kõik seebikarbid ja habemeraseerijad (tl 16). Nimetatud asjaolu kinnitab nimekirja blankett, kuhu on esemete nimetusena trükitult kantud nii seebikarp kui habemelõikur (tl 9). Lisaks trükitud esemete nimetusele on nimekirja võimalik täiendada käsikirjas nimistuga, mida on ka antud juhul tehtud (tl 9 pöördel). Ka juhul, kui eeldada, et kaebaja ei teadnud Tartu Vanglasse saabudes antud vangla kodukorda, on alusetud kaebaja väited selle kohta, et ta ei teadnud vangistusseaduse, vangla sisekorra eeskirjades sätestatud nõudeid. Kaebaja puhul ei olnud Tartu Vanglasse saabumisel tegemist esimese vanglaga, kuhu kaebaja vastu võeti. Kaebuse kohaselt on kaebaja viibinud vanglas 14 aastat ning Tartu Vanglasse toodi kaebaja üle Murru Vanglast. Arvestades seda, et vangistusseaduse § 14 lg 2 alusel kohtub kinnipeetav hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi ning kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta, oli kaebaja enne Tartu Vanglasse saabumist teadlik vangistusseaduse, vangla sisekorra eeskirjades sätestatud nõuetest. Tulenevalt eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et Tartu Vanglasse saabumisel jäid osad temaga kaasas olnud asjad nimekirja kandmata. Seega ei olnud kaebajal õigust hoida enda juures vaidlusaluseid esemeid ning kaebaja pani toime 14.01.2011 käskkirjas nr 1-4/157 kirjeldatud õiguserikkumise. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei kuulu 14.01.2011 käskkirja nr 1-4/157 tühistamisnõue rahuldamisele. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud vaidlusaluste asjade kuulumine kaebajale ning kohtule esitatud tõendite kohaselt on 21.12.2010 äravõetud esemed 15.05.2011 akti kohaselt hävitatud (tl 45, 46, 48, 49 pöördel) tuleb jätta rahuldamata kaebaja nõue asjade tagastamiseks. Arvestades seda, et kaebajale ei saanud temale mittekuuluvate esemete äravõtmisega (ja hilisema hävitamisega) kahju tekkida, ei kuulu rahuldamisele kaebaja kahjuhüvitamiseks esitatud nõue. Lähtudes eeltoodust puudub alus Tartu Vangla 16.03.2011 otsuse nr 3-30/10-1 tühistamiseks kahjunõude rahuldamata jätmise osas. Kaebaja poolt 19.12.2011 esitatud dokumendid on seotud kaebaja 29.09.2010 Tartu Vanglale esitatud taotlusega hügieenipaki väljastamiseks (tl 64-66). Kuna käesolevas asjas on vaidluse all kaebajale kuuluvad esemed seisuga 07.06.2008, ei oma asjas tähendust kaebaja poolt hilisemalt soetatud esemete osas tehtud kanded. 5 3-11-887 Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Annika Vendik kohtunik 6