Obsah (4)

§ 24§ 92§ 23§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2234 Haldusasi OÜ BLRT Marketex kaebus Rahandusministeeriumi 05.0

) § 24 lg 1 p 4 alusel seoses asjaoluga, et kaebusega taotletav eesmärk on saavutatud. Ühtlasi palus kohus menetlusosalistel esitada menetluskulude väljamõistmise soovi korral taotlus menetluskulude väljamõistmiseks koos kuludokumentidega

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.10.2011 kohtumäärusega Reval Shipbuilding OÜ määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 23.09.2011 määruse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta.
2. 19.10.2011 seisukohas ei nõustunud Rahandusministeerium menetluse lõpetamisega

§ 24

lg 1 p 4 alusel ja menetluskulude väljamõistmisega

§ 92lg 5 alusel vastustajalt.

Rahandusministeeriumi 05.09.2011 vastuskirja nr 12.2-5/10779 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine muutus põhjendamatuks alates 06.09.2011, kuna 06.09.2011 uuendas Rahandusministeerium järelevalvemenetluse samas asjas (seoses uute asjaolude ilmnemisega). Uue järelevalvemenetluse alustamine samas asjas võimaldas eeldada, et Rahandusministeeriumi seisukoht kõrvaldamise aluse küsimuses võib muutuda. Kaebaja taotles halduskohtult Rahandusministeeriumi kohustamist järelevalvemeetme rakendamise kaalutlusvigadeta otsustamiseks. Riigihangete seadus (RHS) ei sätesta riikliku järelevalve teostajale menetlustähtaegu, mille jooksul tuleb Rahandusministeeriumil otsustada otsuste 2 vastuvõtmine riiklikus järelevalvemenetluses. Olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet väljastas Veeteede Ametile tõendi maksuvõlgade ajatamise kohta alles 26.09.2011 ja Veeteede Amet kõrvaldas pakkuja hankemenetlusest 07.10.2011 (ajavahemiku sisse jäi kooskõlastuse taotlemise aeg), ei ole Veeteede Amet rikkunud RHS-i ning kõrvaldas pakkuja, kellel esines hankemenetlusest kõrvaldamise alus, mõistliku tähtaja jooksul. Rahandusministeeriumi otsuse või ettekirjutuse tegemise vajalikuks eelduseks on aga RHS-i rikkumine hankija poolt. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 12.10.2011 otsus nr 12.2-5/10779 ei ole haldusakt, mille väljaandmist, ega toiming, mille sooritamist kaebuse esitaja taotles, mistõttu ei ole täidetud

§ 24lg 1 p 4 kohaldamise eeldused.

Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud välja mõista kaebajalt, kuna kaebaja esitas kohtule nõuded, mille rahuldamise eeldused ei olnud täidetud. 11. 20.10.2011 seisukohas nõustus kaebaja menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel ning esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.

12. 20.10.2011 seisukohas nõustus OÜ Reval Shipbuilding menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel ning palus välja mõista menetluskulud summas 1151,28 eurot.

1. 27.10.2011 tagastas Tallinna Ringkonnakohus kohtutoimiku Tallinna Halduskohtule. Kohtu seisukoht
2. Kohus, analüüsinud kaebust Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2011 kohtumääruses toodud põhjenduste valguses, leiab, et käesoleval juhul esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

§ 23

lg 3 p 1 alusel.

§ 23

lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.

1. 14.09.2011 kohtule saabunud kaebuses palus OÜ BLRT Marketex tuvastada Rahandusministeeriumi 05.09.2011 vastuskirja õigusvastasus või alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et Rahandusministeeriumi 05.09.2011 vastuskirja näol on tegemist haldusaktiga, siis see tühistada. Ühtlasi palus kaebaja kohtul kohustada, et Rahandusministeerium kui järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise hankemenetluses viitenumbriga 122880 aset leidnud seaduserikkumise osas ning järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta enne 19.09.
2. Juhul kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, siis kohustada, et Rahandusministeerium kui järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise hankemenetluse viitenumbriga 122880 aset leidnud seaduserikkumise osas ning järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta esimesel võimalusel.
3. Tallinna Ringkonnakohus leidis 18.10.2011 kohtumääruse p-s 22 järgnevat: „Järelevalvemenetluse oli vastustaja algatanud ning selle nõude rahuldamise eeldus – toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2001 otsuse nr 3-3-1-2-01 p 1) – ei olnud täidetud. Õiguspärase järelevalvemeetme kohaldamise nõude rahuldamise eeldus – meetme rakendamata jätmine kaebuse esitamise ajal oli õigusvastane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 otsuse nr 3-3-1-56-08 p-d 21-22) - ei olnud samuti täidetud. RHS §-d 107-109, mis riikliku järelevalve menetlust reguleerivad, ei näe ette Rahandusministeeriumile tähtaega järelevalvemeetme kohaldamise otsustamisel. Arvestades, et Rahandusministeeriumile laekus 3 teave, mille alusel ta menetlust uuendas, 06.09.2011, ei saa meetme kohaldamise üle otsustamiseks kulunud aega kuni kaebuse esitamiseni pidada ebamõistlikult pikaks. Arvestada tuleb sellega, et küsimus maksuvõla tähendusest hankemenetluses ei olnud ilmselge. Seetõttu ei ole vajalik määruskaebuse lahendamiseks ka hinnata, kas riikliku järelevalve menetlus hankemenetluse üle on suunatud ka hankemenetluses mitteosaleva isiku (kuivõrd kaebaja kaebuse esitamise ajal hankemenetluses enam ei osalenud tema pakkumise tagasilükkamise tõttu) õigushüve kaitsele. Kaebusel eduväljavaated puudusid.“
4. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.06.2010 määruse nr 3-3-1-20-10 p-s 10 leidnud, et

ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on

§ 11

lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada

§ 11lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka

§ 23lg 3 p 1 tõlgendamisel.

18. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2011 kohtumääruses tuvastatust ning võttes arvesse, et Rahandusministeerium uuendas menetluse 06.09.2011 (kaebus kohtule saabus pärast menetluse uuendamise algust 14.09.2011); Veeteede Amet lõpetas „Jääklassiga parvlaevade soetamine“ viitenumber 122880 hankemenetluse Veeteede Ameti peadirektori 07.10.2011 käskkirjaga nr 26-RH ning Rahandusministeerium lõpetas 12.10.2011 riikliku järelevalve selles küsimuses, on kaebus perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Kaebus kohtule oli ennatlik. 19.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 92

lg 7 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. 20.10.2011 esitas OÜ Reval Shipbuilding kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse nende hüvitamiseks summas 1151,28 eurot (käibemaksuta). Kohus, tutvunud OÜ Advokaadibüroo Laus & Partnerid arvete ja arvete spetsiifikaga ning maksekorralduste väljatrükkidega, on seisukohal, et menetluskulude kandmine kolmanda isiku poolt on tõendatud ning menetluskulud põhjendatud. Seega tuleb kolmanda isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata ilmselge perspektiivituse tõttu, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Maret Altnurme Kohtunik 4