2-11-14656/6

Tsiviilasi nr.2-11-14656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-14656 Tsiviilasi MK hagi SAOÜ vastu võlgnevuse 651,38 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 651,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MK (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja nõustaja Tanel Riivits Kostja SAOÜ (reg kood XXX; asukoht XX) Kostja esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid, Kentmanni 8B, Tallinn 10116; e-post: vkpartenerid@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 03.10.2011 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada MK hagi SAOÜ vastu võla nõudes.
3. Välja mõista SAOÜ-lt põhivõlg 639,11 eurot ja viivis 12,27 eurot, kokku 651,38 eurot MK kasuks.
4. Välja mõista SAOÜ-lt menetluskulu 247,82 eurot MK kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 31.03.
5. a esitas hageja kohtule hagi kostjalt 651,38 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt soovis hageja 19.12.
6. a osta sõiduki Dodge Durango, mille kohta kostja esitas hagejale ettemaksu arve summas 10 000 krooni. Hageja tasus arve sularahas, siis allkirjas kostja arve ning andis selle hagejale. Peale raha üleandmist teostas hageja sõiduki tehnilise ülevaatuse, mille käigus ilmnes arvukalt vigu ja teostatav hooldus oleks kujunenud hagejale ebasobivalt kulukaks. Seetõttu taganes hageja tehingust. Kostja lubas ettemaksu tagastada, kuid kostja ei ole seda siiani teinud. Hageja pöördus ka inkassofirma poole, kuid tulutult. Kostja ei ole kordagi saadud ettemaksu ega selle tagastamise keeldumise üle vaielnud. Kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud ja seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 639,11 eurot (10 000 krooni) ja viivised 12,27 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud esitatud arve tasumist, mistõttu tuleb eeldada, et arve on tasumata. Kostja möönab, et poolte vahel olid läbirääkimised sõiduki võõrandamiseks, kuid need ei andnud tulemust, seetõttu jättiski hageja ettemaksuarve tasumata. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNGIL SISULISE ARUTELU KÄIGUS VÄLJENDATUD SEISUKOHAD Hageja on seisukohal, et väljastatud sularahaarvel olev allkiri on kinnitus arve tasumise kohta, kostja on seisukohal, et allkiri arvel näitab arve väljastajat/esitajat. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus arutas asja lihtmenetluses ning kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas ja millisel alusel tasus hageja kostjale 10 000 krooni. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi võib lihtmenetluses olla tõendiks ka menetlusosalise vandeta antud seletus. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja soovis autot osta, kuid enne tehingu sooritamist loobus sellest. Pooled ei vaidle selle üle, et Allan Lääne on kostja töötaja. TsÜS § 121 lg 2 järgi loetakse kostja töötaja tehingud kostja tehinguteks. Kohtule esitatud sularahaarvest nr 00260 nähtub, et kostja on väljastanud hagejale arve summale 10 000, märkides arve aluseks ettemaks sõiduauto Dodge Durango eest. Arvele on alla kirjutanud Allan Lääne. Asja lahendamiseks on vajalik tõlgendada arvel oleva allkirja tähendust. Kohus leiab, et allkirja tuleb tõlgendada selliselt, et see tähendab sularaha kättesaamist. Selline tõlgendamine on kooskõlas poolte poolt vaidlustamata asjaoludega ning hageja seletusega. Pooled ei vaidle selle üle, et müügitehingut ei toimunud, seega kohustust, mille katteks hageja kostjale raha maksis, ei toimunud ning hageja poolt kostjale üle antu tuleb tagastada. Hageja on kohtuväliselt nõudnud kohustuse täitmist ning andnud selleks ka täiendava tähtaja. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustuse täitnud või ta ei ole hagejalt raha saanud. VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 639,11 eurot ja VÕS § 94 alusel intress summas 12,27 eurot perioodi 21.12.2010-28.03.2011 eest, kokku 651,38 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 162 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 127,82 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot, kokku 247,82 eurot. Kohtunik