KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.
- a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-71743 Tsiviilasi AH hagi LN vastu ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasja hind 12 342,94 eurot Hageja: AH(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja esindajad: Kunnar Korsten ja Ants Kuningas (A. Kuningas ja partnerid OÜ, Lossi 9, Kuressaare 93816, e-post: kunnar.korsten@gmail.com; info@partnerid.ee); Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: LN(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB TM Hiob OÜ; Tondi 1-306, 11313 Tallinn, e-post: tiinamare@hot.ee ). Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik 04.11.2012 RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Jagada AH hagi LN ühisvarana OÜ-lt A saadud dividendid 386 250 krooni.
- Välja mõista LN AH kasuks hüvitis 12 342,94 eurot (kaksteist tuhat kolmsada nelikümmend kaks eurot ja 94 senti). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD AH esitas 30.12.2009.a. Harju Maakohtule hagi LN vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagavalduse kohaselt sõlmiti XXX.a. hageja ja kostja vahel abielu, mis lahutati XXX.a. Tallinna 1
(3)Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abielulahutuse akt nr XXX. Lahutamise ajal pooled ühisvara ei jaganud. Hageja on teadlik, et poolte abielu ajal soetati ühisvara arvel OÜ A (registrikood XXX) osa, mis moodustab 50% nimetatud äriühingu osakapitalist. Muu ühisvara kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja möönab, et pool OÜ A osast on kostja poolt omandatud peale abielusuhete lõppemist, mistõttu viidatud osa ei kuulu ühisvara koosseisu ja sellele osale varast ei ole hagi suunatud. Kostja on OÜ-lt A saanud dividendidena 772 500 krooni. Ühisvara moodustab sellest summast 50% ehk 386 250 krooni, mis on 24 685,87 eurot. Hageja palub ühisvarana jagada saadud dividendid summas 772 500 krooni, millest hageja palub välja mõista ¼ ehk 193 125 krooni. Hageja selgitas, et kuna vara koosseisu kuulub üksnes 51% OÜ A osast, siis tulenevalt ühisvararegulatsioonist on tal õigus poolele poolest dividendist, s.t 193 125 kroonile. Kostja seisukohad Kostja on seisukohal, et kuivõrd poolte abielu lahutati XXX.a., lõppes sellest ajast alates ka AHja LN´e varasuhe. Kui üldse ühisvara jagamine mingil kujul kõne alla tuleb, oleks võimalik jagada OÜ A 50% osa väärtust (20 000 krooni) seisuga XXX.a. Peale XXX.a. abielu lahutamist on poolte vahel varasuhted eeltoodu põhjal lõppenud. Kostja selgitab, et hagis toodud ühisvara ei ole olemas ja selle jagamise viis hagis toodul viisil on võimatu. Kostja jäi oma arvamuse juurde, et kohus ei saa käesolevat vaidlust lahendada vana perekonnaseaduse alusel. Ringkonnakohus on selgitanud lahendis 2-10-22554, et PKS § 210 lg 2 alusel ei saa teha järeldust, et uue perekonnaseaduse kehtivuse ajal toimuva vaidluse suhtes tuleks kohaldada kuni 30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseadust. Kui tuleb lahendada tulevikku suunatud küsimus st millised varalised õigused ja kohustused abikaasadel teineteise suhtes tekivad, tuleb vaidlus lahendada kehtiva materiaalõiguse alusel. Seda ei muuda ka see, et vaidlus tekkis ja kohtumenetlus algas eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmiti XXX.a. abielu, mis lahutati XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abielulahutuse akt nr XXX. Lahutamise ajal pooled ühisvara ei jaganud. Poolte abielu ajal soetati ühisvara arvel OÜ A (registrikood XXX) osa, mis moodustas 50% nimetatud äriühingu osakapitalist. Pärast abielu lahutamist omandas kostja kolmandalt isikult täiendavalt ülejäänud 50 % osadest. Kostja on perioodil 13.07.2007-01.04.2009 OÜ-lt A saanud dividendidena 772 500 krooni, millest hageja palub välja mõista ¼ ehk 193 125 krooni. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kehtiva perekonnaseaduse § 211 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Riigikohus selgitas kohtuasjas 3-2-1-36-11, et enne 1. juulit 2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Seega tuleb enne 01.07.2010 omandatud õigusele kohaldada vana PKS-i. Vana PKS § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. TsÜS § 62 lg 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised 2
(3)(kasutuseelised). Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-2-2-08, et PKS § 14 lg 1 ja TsÜS § 66 järgi saab abikaasade ühisvaraks pidada ka ühisvara arvel tekkinud võla tagasinõude õigust. Kohtu arvates tuleneb analoogiliselt PKS §-st 14 lg 1 ja TsÜS §-st 62 lg-st 1, et ühisvaraks oleva äriühingu osa tõttu omandatud dividendid on abikaasade ühisvaraks ka siis, kui dividendide saamise ajal on abielu lõppenud. Kuivõrd hagi on esitatud vana PKS kehtivuse ajal (31.12.2009), kuulub ka jagamisele kohaldamisele vana PKS. Vana PKS § 18 lg 5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Vastavalt vana PKS § 19 lg 1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Kohus on tuvastanud, et kostja on OÜ-lt A saanud dividendidena 772 500 krooni, millest 386 250 krooni moodustab poolte ühisvara. Kohus jagab ühisvara võrdselt. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele 193 125 krooni ehk 12 342,94 eurot. Kohus märgib, et põhjendatud ei ole tõlgendus, mille kohaselt uue PKS järgi ühisvara koosseisu määramisel ei kuuluks omandatud dividendid PKS § 35 kohaselt ühisvarasse. PKS § 35 ja vana PKS § 14 õiguslik toime on sama, st pärast abielu lõppemist omandatud vara ei kuulu ühisvarasse. See ei välista kummalgi juhul järeldust, et kuna TsÜS kohaselt kuulub õigusvili asja omanikule, siis muutub ka õigusvili ühisvaraks. Seega ei oleks antud juhul hüvitise suuruse seisukohast vahet, kas ühisvara koosseisu määrataks uue või vana PKS järgi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtuasjas 3-2-1-12-07 p-s 13 selgitas Riigikohus, et siinkohal peab kolleegium vajalikuks märkida, et ühisvara jagamise menetluses kantud kohtukulude jaotamisel enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 järgi ei ole õige jagada kohtukulusid poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 60 lg 1 viimase lause järgi võib kohus jätta kohtukulu kummagi poole enda kanda, kui hagi rahuldatakse osaliselt. Kolleegium peab ka ühisvara jagamisel põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, sest eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides. Kui ühisvara jagamisel lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja millises ulatuses hagi rahuldati, oleks õigusabikulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne teist abikaasat. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)