alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. õiguseellane) ja K. O. kostja) 28.12.2006 laenulepingu nr 06-248866-VL (edaspidi leping) summas 100000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 19.01.2011. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 19.kuupäevaks. Alates 19.12.2008 jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 19.12.2008-19.05.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva maksega. 15.06.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud võlgnevust kahel korral, kokku 3000 krooni. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress+7% aastas). Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 19.11.2010 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.12.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 70 258,95 krooni, s.h. põhiosa 57283,27 krooni, intress perioodi 19.12.2008 kuni 15.06.2010 eest 5717,91 krooni ja põhiosa viivis perioodi 19.12.2008 kuni 17.12.2010 eest 7257,77 krooni. Eeltoodust lähtudes ja toetudes
§-le 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule, taotleb hageja kostjalt 4490,37 euro väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (3661,07 eurot) alates 18.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), samuti menetluskuluna hagi esitamisel tasutud hagi esitamisel tasutud riigilõivu 653,08 eurot väljamõistmist. Kostja vastuväited 2
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.7 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1.
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.8-22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 4490,37 eurot, sellest põhiosa 3361,07 eurot , intress perioodi 19.12.2008 kuni 15.06.2010 eest 365,44 eurot ja põhiosa viivis perioodi 19.12.2008 kuni 17.12.2010 eest 463,86 eurot. Lisaks võlale on põhjendatud
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 10218,50 krooni (653,08 eurot). Seega on kohtul võimalik
lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. O. (tsiviilasi nr. 2-10-20919) jäetud
lg 2 p 3 alusel rahuldamata 19.11.2010 (tl.13) ning hagi on kohtusse saadetud 18.12.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 17.12.2010.a. riigilõivu 8500 krooni (maksekorralduse koopia tl.5) ja maksekäsu kiirmenetluses 1718,50 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 10218,50 krooni ehk 653,08 eurot. Vastavalt
lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.