Kohus on seisukohal, et vangla on õigesti käsitlenud kaebaja esialgset pöördumist märgukirjana ning vastanud 24.08.2010 „Märgukirjale vastamine“ kirjadega nr. V1-9438-1ja V1-9437-1. Samas on viidatud Vangla Sisekorraeeskirja § 60 lg 1, milles on loetletud esemed, mida ei tohi olla kartseris kaasas; kartseris on lubatud seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätik, tualettpaber ja naiskinnipeetavatele hügieenisidemed Kohtuistungil kinnitab vangla esindaja, et kui kaebaja oleks kartseris kammi taotlenud, oleks see talla antud.
lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.
lg 1 p 3 sätestab, et vaidemenetluse korras võib taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.
Vangla on õigesti märkinud, et Tartu Vangla ei andnud V. J. kartserikambrisse paigutamisel välja ühtegi haldusakti ega teinud omal algatusel kaalutulusõiguse alusel ühtegi haldusmenetluse toimingut, millega oleks piiratud või muudetud V. J. kartserisse paigutamisel või seal viibimise ajal seadusandlike aktidega antud õigusi lubatud esemete kasutamise osas. Seega puudus sisuliselt haldusakt ja haldusmenetluse toiming, mida on V. J. märkinud vaide esitamise õigusliku alusena ning mida vaidega on võimalik vaidlustada. Vaide esitamise aluseks ei ole mitte vaide blanketi olemasolu ning sellele kirjutamise võimalus vaid asjaolu, et isiku õigusi on rikutud. Vaie ei ole ka toimingu sooritamise taotlemisel haldusmenetlust algatavaks dokumendiks. Kuna kaebaja soovis vanglalt sisuliselt toimingu sooritamist, mida ta varasemalt taotlenud ei olnud, siis ei olnud kaebaja vanglale esitatud pöördumiste näol tegemist vaietega.
lg 1 sätestab, et kui toiminguga rikutakse või piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist ja HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb toimingu põhjendamise nõue esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist.
lg 1 p 1 kohaselt algab menetlus toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Kui V. J. leidis, et tema ei saanud kartserisse esemeid, mida ta pidas enda arvates lubatuks, siis tulnuks kaebajal esitada vanglale esmalt vastavasisuline pöördumine ning taotlema tema arvates lubatud esemete kambrisse andmist. Sellest keeldumise korral oleks kaebajal tekkinud õigus esitada vangla otsustuse peale vaie. Kokkuvõttes on vangla kaebaja pöördumised lahendanud, olles käsitlenud kaebaja pöördumisi märgukirjadena ning ei ole seega rikkunud kaebaja subjektiivseid ega Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Eeltoodu alusel on vastustaja toimingud õiguspärased kaebaja 10.08.2010 esitatud pöördumiste läbivaatamisel ja märgukirjadena käsitlemisel, mistõttu jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.