← Eesti

3-11-148/100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-11-148 Eesti Plast OÜ kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
  3. oktoobri
  4. a otsuse nr 1-25/274 tühistamiseks ning KIK-i kohustamiseks jätta OÜ Taararing toetuse taotlus rahuldamata või see uuesti läbi vaadata ning KIK-i kohustamiseks tegema otsust, millega nõuda OÜ-lt Taararing toetuse tagastamist (kui Ühtekuuluvusfondi vahenditest on toetus osaliselt või täielikult välja makstud) Eesti Plast OÜ kaebus KIK-i
  5. oktoobri
  6. a otsuse nr 1-25/272 tühistamiseks ning KIK-i kohustamiseks jätta AS-i Bestor Grupp toetuse taotlus rahuldamata või see uuesti läbi vaadata ning KIK-i kohustamiseks tegema otsust, millega nõuda AS-ilt Bestor Grupp toetuse tagastamist (kui Ühtekuuluvusfondi vahenditest on toetus osaliselt või täielikult välja makstud) Kaebuse esitaja – Eesti Plast OÜ, esindaja vandeadvokaat Martin Triipan; Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, esindajad Kaido Floren ja Silver Nittim; Kolmas isik – OÜ Taararing; Kolmas isik – AS Bestor Grupp, esindaja Harry Ots Menetlusosalised Asja läbivaatamine Kohtuistung
  7. novembril
  8. a RESOLUTSIOON
  9. Tagastada SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus
  10. oktoobri
  11. a otsuste nr 125/272 ja nr 1-25/274 terviktekstid (II kd tl 75-80).
  12. Jätta Eesti Plast OÜ kaebused rahuldamata.
  13. Eesti Plast OÜ ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus menetluskulud jätta nende endi kanda.
  14. Mõista Eesti Plast OÜ-lt (registrikood 11729810) välja AS-i Bestor Grupp (registrikood 10433846) kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot. 1

(7)Selgitus: Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
  1. veebruaril
  2. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. OÜ Taararing esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi: KIK) taotluse nr 4-17/1079 projekti „Oru plastjäätmete käitluskeskus“ rahastamiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest. KIK-i
  4. oktoobri
  5. a otsusega nr 1-25/274 rahuldati OÜ Taararing taotlus. Otsuse kohaselt on hindamiskomisjon tuvastanud, et OÜ Taararing vastab keskkonnaministri
  6. augusti
  7. a määruse nr 47 (edaspidi: Meetme määrus) §-le 10 ning taotlus vastab Meetme määruse § 11 ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi: STS) § 15 lg 1 sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 12 lg 8 alusel tunnistati OÜ Taararing taotlejana ja § 12 lg 9 alusel taotlus nõuetele vastavaks. Otsuse kohaselt on maksimaalseks toetuse summaks 4 537 152,50 krooni.
  8. AS Bestor Grupp esitas KIK-ile taotluse nr 4-17/1078 projekti „Plastijäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalidena“ rahastamiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest. KIK-i
  9. oktoobri
  10. a otsusega nr 1-25/272 rahuldati AS-i Bestor Grupp taotlus. Otsuse kohaselt on hindamiskomisjon tuvastanud, et AS Bestor Grupp vastab Meetme määruse §-le 10 ning tema taotlus vastab Meetme määruse § 11 ja STS § 15 lg 1 sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 12 lg 8 alusel tunnitati AS Bestor Grupp taotlejana ja § 12 lg 9 alusel taotlus nõuetele vastavaks. Otsuse kohaselt on maksimaalseks toetuse summaks 21 165 000 krooni.
  11. KIK-i
  12. detsembri 2010 vaideotsustega nr 4-17/1079-18 ja nr 4-17/1078-14 jäeti rahuldamata Eesti Plast OÜ poolt esitatud vaided KIK-i
  13. oktoobri 2010 otsuste nr 1-25/274 ja nr 1-25/272 tühistamiseks motiivil, et Eesti Plast OÜ-l puudub õigus vaide esitamiseks ning kaevatav otsus on õiguspärane.
  15. jaanuaril
  16. a esitas Eesti Plast OÜ Tallinna Halduskohtule kaebused KIK-i poolt OÜ-le Taararing ja AS-ile Bestor Grupp toetuse andmise otsuste tühistamiseks ning kohustamiseks teha uued otsused ja väljamakstud toetused tagasi nõuda. Kaebuste väited:
  17. Eesti Plast OÜ tegeleb sorteeritud materjali taaskasutusele võtmisega, opereerides Tallinnas Suur-Sõjamäe 31 asuvat jäätmekäitlustehast. Seega tegutseb kaebaja OÜ-ga Taararing ja AS-iga Bestor Grupp samal turul ehk plastijäätmete jäätmekäitlusturul.
  18. Otsused rikuvad kaebaja õigusi. KIK-ilt ebaseadusliku toetuse saanud ettevõtjad saavad alusetult konkurentsieelise, kuna nende kulud on konkurentidest oluliselt väiksemad põhjusel, et toetuste mõju kandub ka nende igapäevasesse majandustegevusse ja -tulemustesse. Otsused rikuvad Eesti Plast OÜ õigust tegutseda kaubaturul, kus ei tohi olla kõlvatut konkurentsi (KonkS § 50).
  19. Kaevatavate otsuste alusel antav toetus on riigiabi EL õiguse tähenduses. Kaebajal on EL õigusest tulenev kaebeõigus (potentsiaalsele) konkurendile ebaseaduslikult makstud riigiabi tagasinõudmiseks.
  20. Riigiabi on ebaseaduslik, kuna vaidlustatud otsustes puudub EL õigusaktidest tulenev viide Euroopa Komisjoni määruse avaldamismärkele Euroopa Liidu Teatajas ning viide abikava Interneti-aadressile.
  21. Otsused on vastuolus meetme määruse („Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“) § 5 lg 2 p-ga 3 ja OÜ Taararing suhtes tehtud otsus täiendavalt vastuolus Meetme määruse § 11 lg 5 p-ga
  22. Otsustega on toetatud mittetoetuskõlbulikku tegevust ja täidetud pole nõue projekti elluviimiseks vajaliku kinnisasja olemasolu kohta. AS Bestor Grupp ja OÜ Taararing on esitanud KIK-le valeandmeid ja tegelikkuses on toe- 2
(7)tavate projektide elluviimine eesmärgipäraselt äärmiselt vähetõenäoline. Otsuste tegemisel tulnuks kontrollida, kas toetatavad projektid hõlmavad sihtarvuga reguleeritud jäätmete taaskasutamist ning kas toetuse taotlejatele on sellised jäätmed üldse kättesaadavad.
  1. Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata:
  2. Kaevatavad otsused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
  3. Väited viidete puudumise kohta Euroopa Komisjoni avaldamismärkele ja keskkonnaministri määruse Interneti-aadressile on põhjendamatud.
  4. Abi on antud kooskõlas Meetme määrusega.
  5. Kolmandate isikutena menetlusse kaasatud OÜ Taararing ja AS Bestor Grupp paluvad jätta kaebused rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kohus leiab, et kaevatavad otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. I
  7. HKMS § 283 lg-st ja HKMS v.r. § 7 lg-st 1 tuleneb, et Eesti Plast OÜ sai praegusel juhul kohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. See tähendab esiteks, et üldjuhul on välistatud kohtusse pöördumine avalike huvide kaitseks. Teiseks on oluline, et kohtusse pöördumise õigust ei ole juhul, kui kaebajal on pelgalt huvi või soov haldusakti tühistamiseks.
  8. Praeguses asjas on vaidlustatud KIK-i otsused, mille alusel makstakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetusi ettevõtjatele keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Seega makstakse toetusi avalikes huvides. Keeld maksta toetusi Meetme määruses sätestatud tingimusi rikkudes on kohtu arvates ette nähtud avalike huvide kaitseks (maksumaksja raha raiskamise vältimiseks).
  9. Kaebuse esitaja väidab, et toetuste maksmine tema konkurentidele võimaldab viimastel oma kulusid kokku hoida ja saavutada seeläbi konkurentsieelis kaebaja kui vähemalt potentsiaalse konkurendi ees. Kohus leiab, et isegi kui pidada kaebaja väidet õigeks, ei saa sellest järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.
  10. STS § 3 lg 3 alusel kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ vahendite jagamine ei toimu diskrimineerivalt. Ka kaebajal on õigus toetust taotleda ja konkureerida võrdsetel alustel teiste ettevõtjatega. Kui ta ei ole taotlust esitanud, on see tema enda valik. Seetõttu ei riku kaevatavad otsused kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele.
  11. Kohus möönab, et toetuste maksmine kui riigiabi võib teatud määral mõjutada olukorda jäätmekäitlusturul. Konkurentsisituatsiooni mõjutavad turul väga erinevad tegurid kogumis ja vastastikuses seoses. Nii ettevõtjate endi kui avaliku võimu tegevus mõjutab suuremal või vähemal ning otsesel või kaudsemal määral konkurentsiolukorda turul üldiselt ja iga ettevõtja puhul eraldi. Avaliku võimu tegevusest võib esile tuua regulatiivsed meetmed, tegevus või tegevusetus konkurentidele lubade, toetuste jms andmisel, tegevus või tegevusetus järelevalve teostamisel, sunni rakendamisel ja süütegude menetlemisel, samuti mistahes muu avalik-õiguslikus suhtes sooritatud toiming, mis vähendab 3
(7)või suurendab konkurendi tegutsemisvõimalusi ja kulusid ja seeläbi tema võimet pakkuda konkurentidest odavamat ja paremat teenust ehk saada konkurentsieelist.
  1. Eelnev ei tähenda, et ettevõtjal on õigus kohtus vaidlustada mistahes avaliku võimu väidetavalt objektiivselt õigusvastane tegevus tema konkurendi suhtes, mis kaebaja arvates parandab konkurendi olukorda ja seeläbi halvendab kaebaja olukorda. Seos kaebaja õiguslikult kaitstud positsioonide ja konkurendi suhtes toimetatava avaliku võimu tegevuse vahel jääb üldjuhul siiski liiga mittevahetuks, kaugeks ja oletuslikuks, et küündida isiklike subjektiivsete õiguste riiveni.
  2. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas
  3. novembri
  4. a otsuses nr 3-3-1-54-05, et kaebeõigus riigieelarveliste vahendite jaotamise otsuste peale on erandlik. Selline õigus võib tekkida juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Haldusväline isik võib omandada kaebeõiguse halduse selliste toimingute ja aktide suhtes ka siis, kui tema taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid. Käesoleval juhul pole kaebaja taotlust tagasi lükatud viitega konkurentide taotluste rahuldamisele. Samuti puudub seaduses erisäte kaebeõiguse olemasolu kohta struktuuritoetuste jaotamise otsuste peale. Kohtu arvates oleks seadusandjal mõistlik selline õigus kehtestada, kuid kohus ei saa seadusandja asemel contra legem otsustada, et subjektiivsete õiguste rikkumine kaebuse lubatavuse eeldusena tuleks otstarbekuse kaalutlustel kõrvale jätta.
  5. Kohtu arvates on kaebeõiguse olemasolu põhistamisel ilmselgelt põhjendamatu tugineda kõlvatu konkurentsi sätetele. Nõustuda tuleb vastustajaga, et kõlvatu konkurentsi normid reguleerivad üksnes kahe konkurendi vahelise käitumise aluseid ja tsiviilõiguslikke suhteid. Struktuuritoetuste taotlemist ei saa pidada kuidagi kõlvatutuks oma konkurentide suhtes. Selliste toetuste taotlemine ja menetlemine toimub avalikes huvides ja seaduses ettenähtud alustel ja korras, mille õiguspärasuse üle otsustab haldusorgan. Lisaks vastustaja argumentidele peab kohus vajalikuks viidata, et seadusandja on teadlikult välistanud Konkurentsiameti järelevalvepädevuse seoses kõlvatu konkurentsi vaidlustega, mis kinnitab antud teema mitteseotust konkurentsiõigusega tavapärases käsitluses. Teise turuosalise poolt kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks saab pöörduda tsiviilkohtusse (KonkS § 53). II
  6. ELTL art 107 lg 1 sätestab, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Sama artikli lõigetes 2 ja 3 määratletakse siseturuga kokkusobiv riigiabi, kusjuures siseturuga kokkusobivaks tunnistamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil.
  7. Kui abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamine jääb komisjoni ainupädevuse piiridesse, alludes Euroopa Kohtu kontrollile, siis siseriiklike kohtute ülesanne on kaitsta abisaaja konkurentide (ka potentsiaalsete) õigusi. Siseriiklike normide kohta, mis käsitlevad kaebuse esitamise õigust ja kaebaja õigust esitada kaebus, on Euroopa Kohtu praktikas leitud, et ühenduse õiguse kohaselt ei tohiks need normid rikkuda õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ühenduse õiguskorras sätestatud õiguste teostamisel (vt kaasus C-174/02, Streekgewest p 18). Samas otsuses leiti, et asjaolu, kas abimeetmega kaasnenud konkurentsi kahjustamine on õigustatud isikut mõjutanud või mitte, hindamaks tema huvi esitada hagi, ei puutu asjasse, oluline on kaebaja puutumus abi andmisega – praegusel juhul tegutsemine (vähemalt potentsiaalse) konkurendiga samal kaubaturul. Asjakohane ei ole KIK-i võrdlus Saksa Ülemkohtu
  8. veebruari
  9. a otsusega asjas nr I ZR 136/09 (Flughafen Frankfurt- 4
(7)Hahn), kuna selles asjas oli tegemist kaebajale kahju hüvitamise nõudega, mitte EL-ile abi tagastamise nõudega.
  1. Euroopa Kohtu kujundatud praktika kaebeõigusest konkurendile ebaseaduslikult makstud riigiabi tühistamise ja tagasinõudmise kohta on kohaldatav juhtumitel, kui riigiabi andmiseks polnud Euroopa Komisjoni luba või oli luba õigusvastane. Arvestades kaebeõiguse eesmärki on põhjendatud seda laiendada ka juhtudele, kus riigiabi andmiseks on küll Euroopa Komisjoni luba üldise grupierandi määruse alusel, kuid abi andmisel rikutakse teisi EL-i riigiabi reegleid. EL õigusest tulenev kaebeõigus ei saa siiski laieneda juhtumitele, mil riigiabi on küll antud kooskõlas EL reeglitega, kuid eksitud on siseriiklike normide vastu. EL õigusest tulenev konkurendi kaebeõigus on oma olemuse tõttu mõeldud kaitsma EL õiguskorda, aidates kaasa üheaegselt nii EL-i finantshuvide kaitsele kui turgudel konkurentsiolukorra parandamisele.
  2. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole rikutud EL riigiabi reegleid.
  3. Kohus nõustub vastustaja väitega, et abikava terviktekst ning abikava alusel antav üksikabi on nõuetekohaselt avaldatud ning nendes sisalduvad nõutavad viitandmed. Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) art 3 vabastab teatud tingimusel teatamiskohustusest abikava ja selle raames antava üksikabi. Ühe tingimuse kohaselt peab kavas olema selgesõnaliselt viidatud üldisele grupierandi määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta. Määruse nr 800/2008 art 9 sätestatud läbipaistvus-kohustuse raames tuleb abi andmise otsuses mh viidata abimeetme terviktekstile Internetis.
  4. Kaebaja väide, et KIK-i otsused ei vasta üldise grupierandi määruse art 3 lõikes 2 ja art 9 lõikes 3 esitatud nõudele, ei anna alust pidada abi andmist ebaseaduslikuks.
  5. Vaidlustatud üksikabi andmise otsused sisaldavad viiteid abikava terviktekstile (keskkonnaministri määrus nr 47), Euroopa Komisjoni registreeringule ja grupierandi määruse asjakohastele II peatüki sätetele. Abikava terviktekst oli ja on avaldatud Internetis Riigi Teataja Lisa elektroonilises väljaandes.
  6. Ehkki määruse nr 800/2008 art 9 nõuab formaalselt tõesti viidet abikava terviktekstini viivale Interneti-aadressile, tuleb sätte eesmärgi mõistmiseks lugeda seda koos määruse põhjenduse 5 lausega 2, mis sätestab „Läbipaistvuse tagamiseks ja järelevalve tõhustamiseks tuleks käesoleva määruse alusel üksikabi andmisel selgesõnaliselt viidata II peatüki asjakohastele sättele ja liikmesriigi õigusaktile, mille alusel üksikabi antakse.“ ning põhjendusega 33, mille kohaselt „Asjaomane liikmesriik peaks avaldama Internetis niisuguse abimeetme täieliku teksti.“ ja „Liikmesriigid peaksid tagama abimeetme teksti kättesaadavuse Internetis terve abimeetme kehtivuse ajal.“ Sätete eesmärgiks on see, et huvitatud isik ei peaks otsima abikava paberkandjal ametlikust väljaandest, vaid see oleks igal ajal hõlpsalt kättesaadav lihtotsinguga Internetist. Kuna Eestis avaldataksegi õigusaktid, sh abikava olevad määrused ainult Internetis vastavalt seaduses sätestatud korrale, on läbipaistvuskohustuse eesmärk sellega täiel määral täidetud. Igaüks leiab mistahes ajahetkel keskkonnaministri määruse Riigi Teatajast, vajamata selleks täiendavalt otsingu hõlbustamiseks selgitavat viidet. Praktiliselt ongi ilmselt hõlpsam otsida määrust Riigi Teataja kodulehelt märksõna- või kuupäevaotsinguga, mitte selliselt, et otsingumootorisse trükitakse ümber pikk Interneti-aadress. Kohtu arvates ei ole Euroopa õiguse mõtteks tuua sellises olukorras kaasa riigiabi ebaseaduslikuks tunnistamise, sest selleks puuduks igasugune sisuline vajadus ja õigustus. 5
(7)
  1. Sama formaalne ja põhjendamatu on etteheide üldise grupierandi määruse art 3 lõikes 2 toodud nõude rikkumise kohta, mille kohaselt peab abi andmise otsuses sisalduma viide üldise grupierandi määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Vastava nõude eesmärk on täidetud sellega, et vaidlustatud otsuses viidatakse abikavale, mis sisaldab üldise grupierandi määruse korrektset avaldamismärget. Asjaolu, et avaldamismärge otsustes endis ei sisaldu, ei too kaasa huvitatud isikute õiguste rikkumist, kuna neile on vastav teade kättesaadav viidatud ametliku dokumendi abil. Vaevalt et tänapäeval keegi vajab Euroopa Liidu Teataja paberväljaannet EL õigusakti sisuga tutvumiseks, viide on ilmselt eeskätt vajalik veendumaks, et määrus pole formaalselt kehtetu avaldamisnõuete rikkumise tõttu.
  2. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei uuri kohus vaidlustatud otsuste sisulist õiguspärasust. Sel põhjusel pole kohtutoimikusse tarvis võtta ka otsuste ärisaladusi sisaldavaid terviktekste ning need tuleb vastustajale tagastada. III
  3. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kaebused jätta rahuldamata ja kaebaja kohtukulud jätta tema enda kanda.
  4. Vastustaja taotles
  5. juuni
  6. a menetluskulude väljamõistmist summas 2506 eurot ja 57 senti ning esitas ka menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (kd I tl 233-238). Vastustaja taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks jääb HKMS § 285 lg 1 ja HKMS v.r. § 92 lg 10 ja § 93 lg 5 alusel rahuldamata, kuna välise õigusabi tellimine ei olnud põhjendatud. Ehkki etteheiteid pole osutatud õigusabi kvaliteedile, tuleb lähtuda põhimõttest, et haldusorgani, s.h KIK-i ametnikud peavad olema suutelised oma haldusakte kohtus ise kaitsma (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. novembri
  8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-10). Et ametnikud on võimelised asjatundlikult analüüsima ka KIK-i otsuste peale kaebamise õigust, kinnitavad KIK-i
  9. detsembri
  10. a vaideotsused nr 4-17/1079-18 ja nr 4-17/1078-14, milles on seda teemat käsitletud. KIK-i põhikirja järgi on tema eesmärgiks finantseerida keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ja keskkonnakahjustuste heastamisele suunatud projekte. Vastustaja ülesandeks on täita muuhulgas keskkonnatasude seadusest ja struktuuritoetuse rakendusüksuse tulenevat haldusülesandeid. Seega on finantseerimisotsuste raames tekkivate riigiabi küsimuste lahendamine samuti vastustaja põhitegevuseks. Kuigi riigiabi osas puudub Eestis ulatuslik kohtupraktika, ei saa selliste kohtuasjade menetlemisest tekkivat kulu panna haldusorgani enda vähese kogemuse või pädevate töötajate puudumise tõttu kaebaja kanda. Haldusorgan peab tagama, et tal oleks vajalik kompetents enda põhiülesannete raames enda esindamiseks ilma välist õigusabi kasutamata. Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja õigusabikulu tema enda kanda.
  11. Kolmandad isikud vaidlesid kaebusele vastu ja seega on võimalik nende menetluskulu kaebajalt HKMS § 285 lg 1 ja HKMS v.r. § 92 lg 7 alusel välja mõista. OÜ Taararing ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. AS Bestor Grupp esitas kohtuistungil maksekorralduse, millest nähtub et AS Bestor Grupp on Õigusabibüroo Harry Ots AS-ile tasunud 3600 eurot. Selgitusena on märgitud „A.35 õigusabi teenused haldusasjas nr.3-11-148“. Kohtuistungi protokolli kohaselt esitas esindaja kohtukulude taotluse ja selgitas, et kuigi vastus on lühike, on kolmas isik pidanud tutvuma kõigi materjalidega. Samuti viitas ta, et haldusasja number menetluskulude kandmise lehel näha. HKMS v. r. § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ning nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtul tuleb välja selgitada, kas nimetatud dokumentide esitamine kohtule oli vajalik ja kas need on ka esitatud. Riigikohus on
  12. mai
  13. a otsuses nr 3-3-1-17-11 leidnud, et menetluskulude nimekirjas riigilõivu märkimata jätmine ei takista halduskohtus tasutud riigilõivu arves- 6
(7)tamist menetluskuluna. Kohus leiab selle seisukoha alusel, et menetluskulude väljamõistmist ei takista see, kui isikul ongi tekkinud vaid üht liiki menetluskulu, mille väljamõistmist ta taotleb, kuid mille kohta ta täiendavalt n.ö nimekirja ei esita, sest sellisel juhul puuduks nimekirjal esitamisel mõte. Esitatud maksekorraldusest on tuvastatav, et kolmas isik taotleb vaid õigusabikulu välja mõistmist. Kuludokumentidena peetakse üldjuhul silmas arveid ehk algdokumente, mis tõendavad majandustehingu toimumist. Siiski on Riigikohus korduvalt leidnud, et menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega (maksekorraldus, kviitung jne), kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud (vt
  1. märts
  2. a otsus nr 3-3-1-94-08,
  3. detsembri
  4. a otsus nr 3-3-1-55-00). Seega tuleb Riigikohtu tõlgenduse kohaselt pidada kuludokumendiks tõendit, millest nähtub kulu kandmine. Vastava tõendi on kolmas isik maksekorraldusena esitanud. HKMS v.r. § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuigi kaebaja ei ole esitanud detailset aja- ja kuluaruannet, ei takista see kohtupraktika kohaselt töö ajamahukuse ja põhjendatuse hindamist, vaid kulu põhjendatust saab arvestada osutatud õigusteenuse mahu ja asja keerukuse astme põhjal (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus nr 3-08-2297,
  7. detsembri
  8. a otsus nr 3-09-2969,
  9. veebruari
  10. a otsus nr 3-05-310). Kohus nõustub nimetatud seisukohaga ja leiab, et aja- ja kuluaruannet esitamata jättes saab kohus hinnata tegelikku töömahtu üksnes lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud materjalide alusel. AS-i Bestor Grupp esindaja on esitanud vaid ühe kirjaliku seisukoha
  11. juunil
  12. a kahel lehel (kd II tl 208), milles leitakse, et kaebus on põhjendamatu ja nõustutakse vastustaja argumentidega. Ka istungil esitatud seisukohad polnud mahukad ega uudsed (kd II tl 66). Seega vaatamata asja keerukusele ja mahule ei nähtu toimiku materjalidest mingil moel esindaja poolt õigusabi osutamist ulatuses, mis eeldaks õigusabikulude väljamõistmist summas 3600 eurot. Istungil osalemise ja esitatud seisukohtade mahtu ja kvaliteeti hinnates peab kohus põhjendatuks mõista välja menetluskulu summas 150 eurot. Villem Lapimaa 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.