3-11-2747/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2747 Otsuse kuupäev 30.01.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Kolesnikov`i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kööki suured sõelad Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.02.

1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
2. 25.11.
3. a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt pöördus J. Kolesnikov vangla poole, et vangla lubaks saata maksikirjades sõelu või tooks ise kööki suured sõelad toiduainete pesemiseks. Kaebaja esitas 30.09.
4. a vanglale avalduse, milles soovis eeluuritavate eluhoone
5. sektsiooni kööki muretseda sõelad. Finants- ja majandusosakonna juhataja 12.10.
6. a vastusega V1156311 jäeti soovitud toiming sooritamata, kuna sõel ei ole toiduvalmistamiseks hädavajalik ese.
7. 18.10.
8. a esitas kaebaja vaide finants- ja majandusosakonna juhataja 12.10.
9. a vastuse kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Tartu Vangla 21.11.
10. a vaideotsusega E5578-1 rahuldamata. 1
11. Tartu Halduskohtu 16.12.
12. a kohtumäärusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus osaliselt, s.o osas, milles Juri Kolesnikov taotles Tartu Vangla kohustamist lubada maksikirjades saata sõelu. Kaebajal oli selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Haldusasjas 3-11-2747 menetletavaks nõudeks jäi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kööki suured sõelad. Kaebuse põhjendused
13. Kaebaja soovib, et igas sektsioonis oleksid köökides suured sõelad, sest vanglas kuhjatakse kõik toit (makaronid või kartul, kaste, salat) ühte kaussi ja mõned kastmed ja salatid peab läbi pesema, sest need on teravad, soolased või hapud jne. Kuna vanglas ei anta eraldi dieettoitu maohaavanditega inimestele, siis peab toitu läbi pesema ja uuesti üles soojendama või valmistama kogu söögi uuesti. Toidu läbi pesemine on raske, kui ei ole sõela. J. Kolesnikov palub tunnistada vangla tegevuse inimvastaseks ja õigusvastaseks ja taotleb vangla kohustamist paigutada kööki suured sõelad. Vastustaja vastuväited
14. Tartu Vangla on oma 02.01.
15. a vastuses kaebusele seisukohal, et Juri Kolesnikovi poolt esitatud kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja jääb vaideotsuses märgitud seisukohtade juurde. Riigikohus on oma 07.12.
16. a otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kehtiv õigus ei näe ette köögitarvikute loetelu, mille olemasolu köögis peab vangla tagama. Seetõttu ei tulene vanglale kehtivast õigusest kohustust võimaldada ja tagada sõelte kasutamine elusektsiooni köögis ning halduskohus ei saa ka kohustada vanglat sellist toimingut sooritama.
17. Kaebaja viitab kaebuses, et osades elusektsioonides on sõelad olemas. Vastustaja märgib, et see ei anna kaebajale alust nõuda igasse elusektsiooni sõela väljastamist viidates Riigikohtu 26.05.
18. a seisukohtadele otsuses 3-3-1-20-
19. Sõelte kasutamine köögis ei ole ka kinnipeetavatele vangistuseadusega või muude õigusaktidega tagatud subjektiivne õigus, mida vangla peaks kõikidele tagama võrdses mahus.
20. Kaebaja väited tema tervislikust seisundist tuleneva vajaduse kohta toitu „läbi pesta“ ei ole vastustaja hinnangul asjakohased, kuna haavandtõve ravijuhises ei ole ette nähtud eraldi toidu andmist ning haiguse ägenemise korral ravitakse seda ravimitega. Haavandtõbi on üsna sageli esinev kroonilise kuluga haigus, mida ei ole võimalik ennetada. Samuti pole kaebaja hinnangul õiguskirjandusele ja Riigikohtu praktikale viidates antud asjas tegemist inimväärikuse alandamisega.
21. Vastustaja hinnangul puudub kaebajal asjas põhjendatud huvi ja kaebusest ei nähtu, kuidas aitab kaasa õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitsele. Vastustaja on seisukohal, et võimaliku hilisema kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb see põhjendatud huvina kõrvale jätta. Arvestades, et vanglal sõelte andmise kohustus puudub, siis ei ole sellest keeldumise näol tegemist ka õigusvastase toiminguga, mis välistab vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise taotlemise riigivastutuse seaduse § 7 ja § 9 lg 1 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla 2 seisukohal, et Juri Kolesnikovi kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna tal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohtu põhjendused ja otsus
22. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja on kinnipeetav, kes kannab vanglakaristust kui süüdimõistetu. VangS § 47 lg 1 kohaselt kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Kaebaja ei vaidle vastu toitlustamise korrapärasusele Tartu Vanglas.
23. Kaebajale ei ole meditsiiniosakonna poolt näidustatud vangla poolt antava söögi (toiduainete) „läbi pesemist“ seetõttu, et söögid oleksid teravad, soolased, hapud jne. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist paigutada kööki suured sõelad toidu „läbi pesemiseks“, sest teistes elusektsioonides on need olemas. Vastustaja kinnitas, et need sõelad ei ole vangla poolt väljastatud ja vanglal ei ole kohustust tagada avatud sektsioonide köökides sõelte olemasolu. Kohus leiab, et ei ole alust kohustada vastustajat sooritama toimingut – paigutama kööki sõelu, kuna sõel ei ole toiduvalmistamiseks hädavajalik ese. Kehtiv õigus ei näe ette köögitarvikute loetelu, mille olemasolu köögis peab vangla tagama. VangS, VSkE ega Tartu Vangla kodukord ei näe ette, et sõelte olemasolu elusektsiooni köögis oleks kohustuslik ja seega halduskohus ei saa ka vastustajat selleks kohustada. Igal kinnipeetaval võivad olla toidu osas erinevad maitsed ja harjumused, kuid see ei tähenda, et vangla oleks kohustatud seetõttu muretsema köögitarvikuid. Riigikohus on oma 07.12.
24. a otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt RVastS § lõikest 1, ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.
25. Isegi kui mõne sektsiooni köögis on sõelad, ei anna see kaebajale alust nõuda elusektsiooni, kus ta viibib, sõela väljastamist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda sõela paigutamist kööki ja vangla ei pea tagama kõigile kinnipeetavatele köögis sõelte kasutamist võrdses mahus. Riigikohus on 26.05.
26. a kohtuotsuses asjas 3-3-1-20-08 asunud seiskohale, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesuguseid kinnipidamistingimusi. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sõelte kasutamine köögis ei ole kinnipeetavatele õigusaktidega tagatud subjektiivne õigus, mida vangla peaks kõikidele tagama võrdses mahus. Kohus leiab, et mitte ükski materiaalõiguse norm ei kohusta vanglat sõela kööki paigutama ja seega ei ole alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja asub vanglas, kus on piiratud loendamatuid teisi õigusi ja vangla köögis sõela mittetagamist ei saa käsitleda inimvastasena või inimväärikuse mitte austamisena. Inimväärikuse alandamiseks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme ja seda selles asjas ei ole tuvastatud.
27. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema tervislikust seisundist lähtuvalt oleks talle näidustatud toidu „läbi pesemine“. Vastustaja teatas, et asjakohased ei ole kaebaja väited, et tervise pärast vajab ta 3 toidu „läbi pesemist“. Kaebaja märgib, et Murru ja Maardu Vanglas olid kasutuses sõelad ja Tartu Vanglas võiksid need samuti olla, sest vanglas ei anta eraldi dieettoitu ega maohaavandi puhul näidustatud toitu. Kaebaja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et talle on seoses terviserikkega näidustatud toidu „läbi pesemine“. Igas vanglas on oma kodukord ja tingimused ning need ei pea kõigis vanglates olema ühesugused. Kohus ei ole tuvastanud, et sõela andmisest keeldumine oleks õigusvastane toiming ja seega on kaebus põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 4