← Eesti

3-11-2524/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2524 Otsuse kuupäev 27. jaanuar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi MTÜ Liivaküla Küla Selts kaebus Põllumajanduse

§ 44lg 1).

Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud käskkirjaga (tlk 25-26) ei ole tõendatud (RVastS § 3 lõige 1).

  1. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud haldusakt on sisuliselt motiveerimata ja ei ole kontrollitav. Kehtivast õigusest ei tulene vastustajale kohustust kontrollida hindamistulemusi sisuliselt ega saata hindamistulemusi kolmandale isikule kontrollimiseks. Halduskohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul on vastustaja diskretsioon sisuliselt redutseeritud nullini. Nõuetele vastavaid maaelu arengu toetuse taotlusi hindab teiste hulgas vastavate hindamiskriteeriumide alusel PRIA või maavanem (ELÜPS § 60 lg 1). Osundatud hindamise regulatsioonile on ELÜPS § 60 lg 2 sätestatud erand, mille kohaselt on käesoleval juhul hinnatud taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist, mille kohta on koostatud hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestus. Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuste Lääne- 3 Viru komisjoni 14.04.
  2. a ettepanekuga (tlk 51-58) on tõendatud, et kaebajale antud hindepunktide summa on 530, millega ta oli paremusjärjestuses
  3. kohal (tlk 56). PM 22.12.
  4. a määruse nr 120 § 15 lg 4 kohaselt suunati komisjoni ettepanek kinnitamisele maavanemale. Lääne-Viru maavanema 19.04.
  5. a korraldusega nr 71 (tlk 48-51) kinnitati hindamiskomisjoni ettepanek. Seega oli hindamiskomisjoni ettepanek ja maavanema korraldus PRIA poolt makstava toetuse saamise eelduseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et PRIA poolt toetuse määramine otsustatakse haldusaktiga. Halduskohus on seisukohal, et maavanema korraldus on vaidlusaluse käskkirja suhtes eelhaldusaktiks, kuna sellega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). Seega ei olnud vastustaja vaidemenetluses kohustatud ega õigustatud hindamistulemusi kaebaja suhtes uuesti läbi vaatama ega olnud kohustatud saatma hindamistulemusi ka kolmandatele isikutele uuesti läbivaatamiseks, kuna kaebaja poolt ei ole kaebuses välja toodud selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla hindamiskomisjoni ettepaneku ja maavanema eelhaldusakti õiguspärasuse. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud ja kontrollitav. Kaebaja poolt osundatud RKHK 27.02.
  6. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-93-006 p 15 on leitud, et selles vaidluses tuli haldusaktis üldise põhjendamiskohustuse kõrval ära näidata:
  7. paremusjärjestus;
  8. analüüsi tulemusel määratud punktide summa;
  9. koht paremusjärjestuses. Sellisel juhul oleks taotlejal olnud võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist. Käesoleval juhul vastab vaidlustatud käskkiri koostoimes komisjoni ettepaneku ja eelhaldusaktiga ning PRIA kodulehel avaldatud andmetega Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohale, kuna sisaldab halduskolleegiumi poolt oluliseks peetud kõiki asjaolusid. Nimelt on käskkirja motivatsioonis toodud ära maakonna taotluste rahastamise eelarve, selgitatud, et raha jagus paremusjärjestuse põhjal 18 taotlusele, millest viimane sai komisjonilt 593 punkti. Eelhaldusaktis ja komisjoni ettepanekus on aga ära toodud kaebaja taotlusele analüüsi alusel määratud punktide summa

(530)ja ka tema koht paremusjärjestuses
(19).
  1. Halduskohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tal ei võimaldatud haldusmenetluses tutvuda hindamiskomisjoni poolt antud hinnete ja materjalidega, kuna vastustaja ja eelhaldusakti andja ei võimaldanud seda. Kaebaja väide on paljasõnaline, nagu õigustatult märgib vastustaja. Taolise väite saaks halduskohus lugeda põhjendatuks, kui kaebaja suudaks väite tõendada eelkõige kas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, aga ka muude tõenditega. Kuna aga kaebaja ei ole väite tõendamiseks üldse tõendeid esitanud, siis ei saa vaidlustatud haldusakt tühistamisele kuuluda sellel alusel menetlusnõuete eiramise tõttu. Kaebaja puhul on tegemist juriidilise isikuga, kes on kaebuse ja lisatud tõendite kohaselt haldusmenetlustes osalenud ka varasemalt, mille tõttu ei saa kaebajale väidete elementaarne tõendamiskohustus olla võõras.
  2. Vaidlustatud käskkiri ei ole vastuolus meetme eesmärkidega, kuna objektiivsest õigusest tuleneb vastustajale eelkõige kohustus järgida maakonna taotlustele eraldatud eelarvet ning maavanema arvamust kavandatava investeeringuobjekti toetuse eesmärkidega sobivuse ning maapiirkonna arenguvajadustele vastavuse kohta. Objektiivne õigus ei anna alust PRIA-le käesoleval juhul arvestada tema varasemate otsustustega. Halduskohus ei saa aga hinnata eraldivõetuna komisjoni ettepaneku ja maavanema eelhaldusakti otstarbekust. Haldusmenetluses ei ole eiratud menetlus ja vorminõudeid 4 määras, mis annaks seetõttu aluse käskkirja tühistamiseks (HMS § 58), kuna tõendatud ei ole, et ärakuulamisõiguse riive oleks mõjutanud vastustaja otsustust sisuliselt.
  3. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata (

§-de 5 lg 1 p 1, 158 lg 1 ls 1). 16. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (

§ 108

lg 1 ls 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (

§ 109lg 1 viimane lause), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.