TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2245 Otsuse kuupäev 24.01.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (ei lubata iga päev käia spordisaalis, trenažöörisaalis ja kasutada kange ning rööpaid) Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 23.02.
- a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 16.09.
- a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise (ei lubata iga päev käia spordisaalis, trenažöörisaalis ja kasutada kange ning rööpaid) ja Tartu Vangla kohustamise nõudes (anda kaebajale võimalus iga päev käia trenažöörisaalis ja kasutada kange ning rööpaid). Tartu Halduskohtu 16.11.
- a kohtumäärusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus osaliselt HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, sest kaebajal oli kohustamisnõuetes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Haldusasjas 3-11-2245 menetletavaks nõudeks jäi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (ei lubata iga päev käia spordisaalis, trenažöörisaalis ja kasutada kange ning rööpaid). 16.11.
- a kohtumäärus on jõustunud 06.12.
- a. 28.11.
- a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt pöördus J. Kolesnikov Tartu Vangla poole, et tal lubataks käia iga päev spordisaalis ja et talle antaks seal hantleid ja teisi vahendeid. Kõikidele oma kaebustele, taotlustele ja vaietele sai kaebaja eitavad vastused. J. Kolesnikov palub:1) et tunnistaks õigusvastaseks ja inimvastaseks, et tal ei lubata vanglas käia iga päev spordisaalis; 2) et ei lubata käia trenažöörisaalis iga päev; 3) et ei lubata kasutada kange ja rööpaid ( kaebaja sõnastus); 4) et ei lubata kasutada kange ja rööpaid iga päev ( kaebaja sõnastus). Kaebaja märgib oma põhjendatud huviks selle, et ta soovib peale kohtuotsuse tegemist süüdlaste vastutusele võtmist ja kahju hüvitamist, sest vangla süü tõttu oli temalt võetud võimalus igapäevaselt tegeleda talle terviseseisundi tõttu vajaliku kehakultuuriga. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et J. Kolesnikovi kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et J. Kolesnikovil puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kinnipeetavatele ei tulene õigusandlikest aktidest õigust nõuda vanglaametnike karistamist, samuti ei puuduta ametnike võimalik karistamine J. Kolesnikovi subjektiivseid õigusi. Seega ei aita selline põhjendatud huvi J. Kolesnikovi tema eesmärkide saavutamisel. Teise põhjendatud huvina on J .Kolesnikov märkinud kahju hüvitamise taotlemist. J. Kolesnikov märgib oma kaebuses ainult, et vangla tegevuse tõttu on temale tekkinud kahju, kuna vangla süü pärast oli temalt võetud võimalus igapäevaselt tegeleda vajaliku kehakultuuriga. Kuidas see kaebaja õigusliku olukorda halvendanud on, kaebusest ei nähtu. Kaebaja põhjendatud huvist ei nähtu, milline mittevaraline kahju on temale tekkinud. Vanglale ei tulene ühestki õigusaktist kohustust tagada kaebajale spordihoone spordi- ja jõusaali kasutamist igapäevaselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus jõusaali kasutamise nõudmiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada, seadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta. Viidatud sättest ei tule ka vanglale kohustust tagada kinnipeetavate füüsiline vormisolek. Kaebajale on lubatud kehakultuuriga tegelemine igal temale sobival ajal ka nt kambris ning igal päeval terve tunni jooksul värske õhu käes viibides. Seda võimalust kasutavad paljud kinnipeetavad. Kaebaja ei põhjenda kohtule esitatud kaebuses, millistest seadusandlikest aktidest ja asjaoludest tulenevalt tuleb vanglal teha erand kaebaja suhtes ja võimaldada tal külastada igapäevaselt vangla jõu- ja spordisaali. Samas ei ole J. Kolesnikov põhjendanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine, mille kaitseks ta halduskohtusse pöördus. Kaebajale ei ole keegi Tartu Vanglas keelanud tegeleda kehakultuuriga, ega ole kitsendanud tema võimalusi selleks võrreldes teiste kinnipeetavatega. Vastustaja viitab haldusmenetluse seaduse § 107 lõigetele 1 ja 2 ning selgitab, et Tartu Vanglas on üks spordihoone, kus on üks spordisaal, mida kinnipeetavad saavad kasutada. Tartu Vanglas on süüdimõistetute eluhoones 8 avatud osakonda ja eeluuritavate eluhoones 6 avatud osakonda, milles viibivatele kinnipeetavatele on tagatud nädalas korra spordisaali kasutamine. Eelkõige on kinnipeetavatele mõeldud spordisaalis kasutamise ajad nädalavahetusel, kuna kinnipeetavad on nädala sees hõivatud erinevate sotsiaalprogrammide läbimisega, käivad koolis ning tööl, toimuvad lühiajalised kokkusaamised, raamatukogu külastused, ametnike vastuvõtud jmt toimingud. Tartu Ringkonnakohus on 17.01.
- a otsuses asjas nr 3-10-695 leidnud, et VangS § 55 lg 1 ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada üksnes võimalus kehakultuuriga 2 tegelemiseks üldiselt. Puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale subjektiivselt meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud mahus. Asjaolu, et kaebaja peab võimaldatud tingimusi ebapiisavaks, ei anna veel alust tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks (otsus jõustus Riigikohtu 23.03.
- a määrusega nr 7-1-3-78-11). Vastustaja selgitab, et trenažöörid on kallid ja kinnipeetavad ei suhtunud nendesse väga kasutajasõbralikult ning nende parandamine või uutega asendamine ei olnud vanglal enam piiratud eelarvest tulenevalt võimalik. Üheaegselt mitmes erinevas ruumis viibivate kinnipeetavate üle vajalikul määral järelevalve teostamine oli raskendatud, sest kindlasti peab olema tagatud inimjärelevalve, et vajadusel sekkuda (kui kinnipeetavate vahel tekivad lahkhelid). Aastast 2008, on vangla valvuritele pandud täiendavaid tööülesandeid, aga vanglaametnike koosseisu ei ole suurendatud. Samuti tõusis kinnipeetavate enesevigastuste arv oluliselt jõusaalis olevate vahendite oskamatust kasutamisest. Arvestades, et kinnipeetavate ravimiseks on eelarves eraldatud piiratud vahendid ning neid tuleb kulutada säästlikult, siis ei ole õigustatud nende ressursside kulutamine traumadele ning venitustele, mida saab ära hoida. Vangla isikkoosseisus on olemas küll huvijuht aga spetsiaalset treenerit, kes õpetaks ning juhendaks kinnipeetavaid vahendeid mõistlikult kasutama, ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole Tartu Vanglas kehakultuuriga tegelemise võimaldamisel rikutud. Kaebaja kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile ning kinnipeetavatel ei ole võimalust endale kinnipidamistingimusi valida. Lisaks eeltoodule soovib Tartu Vangla rõhutada, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli poolt koostatud meditsiinilisest õiendist nähtub, et kaebajale on näidustatud kehakultuur kambris, kusjuures jõusaal ja trenažööride kasutamine on kaebajale kindlasti vastunäidustatud. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, kuna tema poolt väidetu ei kuulu ühegi normi kaitsealasse ning tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta Juri Kolesnikovi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 16.09.
- a esitas kaebaja Tartu Halduskohtusse tuvastamis-ja kohustamiskaebuse HKMS § 6 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 kohaselt (redaktsioonis, mis kehtis kuni 31.12.
- a). 16.11.
- a kohtumäärusega tagastati kaebus osaliselt, s.o kohustamisnõude osas, sest kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Käesolevas asjas jäi menetletavaks nõudeks J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks – ei lubata iga päev käia spordisaalis, trenažöörisaalis ja kasutada kange ja rööpaid. Käesoleval ajal kehtiva HKMS § 283 lg 1 kohaselt on kaebus selles asjas lubatav, sest vastas kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusele. On ilmne, et õigusvastasuse tuvastamise korral edaspidi kaebajal ei takistataks spordisaali ning kangide ja rööbaste kasutamist ja seega preventiivsel eesmärgil toimingu õigusvastasuse tuvastamine saaks edaspidi aidata kaebajat tema õiguste kaitsel. Kaebuse menetlusse võtmisel leidis kohus, et kaebajal oli põhjendatud huvi olemas ja kaebus on seega lubatav. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. 3 VangS § 55 lg 1 kohaselt kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Toimiku materjalidega (vastustaja kirjalik vastus, t.l 44-45) on tõendatud, et Tartu Vanglas on üks spordihoone, kus on üks spordisaal, mida kasutavad süüdimõistetute eluhoones 8 avatud osakonna kinnipeetavad ja eeluuritavate eluhoones 6 avatud osakonna kinnipeetavad. Kinnipeetavatele on tagatud nädalas ühe korra spordisaali kasutamine (t.l 4). Eelkõige on spordisaali kasutamine kinnipeetavatele mõeldud nädalavahetusel, kuna nädala sees on nad hõivatud erinevate sotsiaalprogrammide läbimisega, käivad koolis ning tööl, toimuvad lühiajalised kokkusaamised, raamatukogu külastused, ametnike vastuvõtud ja muud toimingud. Kaebuse kohaselt soovis kaebaja käia spordisaalis iga päev ja seda, et iga päev oleks võimalus kasutada hantleid ja muid spordivahendeid – kange ja rööpaid. Ta pöördus Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole avaldusega, et tal aidataks käia trenažöörisaalis. Vangla on märkinud, et kaebajale on lubatud kehakultuuriga tegelemine igal temale sobival ajal kambris ja iga päev ühe tunni jooksul väljas värskes õhus viibides. Üks kord nädalas on tal võimalus kasutada spordisaali, nii nagu teistel kinnipeetavatel. Tartu Vangla kodukorra p 12.3 1 kohaselt toimub SP-hoone (spordihoone) ja väljaku külastamine vastavalt üksuste juhtide ja julgeolekuosakonna juhataja kooskõlastatud ning direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal kinnitatud graafikule ning vastustaja tagas kaebajale kehakultuuriga tegelemise võimaluse vastavalt seadusele ja vangla võimalustele. Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.2009.a määruses asjas 3-3-1-95-08 on märgitud, et vangistusseadus ei täpsusta, millises mahus ning millistel tingimustes kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemise võimalus tuleks tagada. Tartu Vangla kodukorras on see aga reguleeritud lähtudes vangla võimalustest. „Euroopa Vanglareeglistik“ sätestab küll seda, et igale vangile tuleb võimaldada iga päev vähemalt üks tund sportimist värskes õhus või halva ilma korral muudes tingimustes, kuid „Euroopa Vanglareeglistiku“ näol on tegemist soovitusliku iseloomuga dokumendiga ning Tartu Vanglal puudub piiratud ressursside tõttu võimalus seda järgida. Samuti ei ole selle järgimine proportsionaalne, arvestades seda, et vanglas tuleb tagada julgeolek. Kohus leiab, et vangla ei ole kaebaja õigusi seonduvalt kehakultuuriga tegelemisega rikkunud. Kaebajale on antud teiste kinnipeetavatega võrdsed õigused tegeleda kehakultuuriga. Vangla ei ole seadnud kaebajale piiranguid ega takistanud kaebajal kehakultuuriga tegelemast. Kohtul puudub alus kohustada vanglat soetama täiendavalt spordiinventari, et trenažööre jätkuks kõigile spordihuvilistele. Kaebaja ei ole väitnud, et tema kohta on kehtestatud eraldi piirangud spordisaali ja trenažöörisaali kasutamiseks ja seega on tal võimalus kasutada spordisaali võrdselt teiste kinnipeetavatega. Vangla teatas kohtule, et vangla on taganud sportimise võimalused kaebajale vastavalt võimalustele. Kohus leiab, et arvestada tuleb seda, et tegemist on kinnipidamisasutusega, kus tuleb arvestada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimaldamisega seonduvaid muid riske ja vangla julgeolekut ning vangla võimalusi järelevalve teostamisel. Tartu Ringkonnakohus on analoogses asjas (17.01.
- a otsus haldusasjas 3-10-695) leidnud, et VangS § 55 lg 1 ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada üksnes võimalus kehakultuuriga tegelemiseks üldiselt. Vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale subjektiivselt meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud mahus. Asjaolu, et kaebaja peab võimaldatud tingimusi ebapiisavaks, ei anna veel alust tunnistada vangla 4 tegevus õigusvastaseks (ülalnimetatud Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 23.03.
- a määrusega nr 7-1-3-78-11). Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli poolt koostatud meditsiinilisest õiendist (t.l 55) nähtub, et kaebajale on näidustatud ravikehakultuur kambris, kusjuures jõusaali ja trenažööride kasutamine on kaebajale kindlasti vastunäidustatud. Õiendis on näidatud kaebaja diagnoos. On konstateeritud, et ei ole näidustatud vigastuste riskiga spordisaal ega trenažöörisaal. Märgitud on, et kaebaja kasutab igapäevaselt liikumise abivahendina küünarkarku. Jõusaali kasutamine (kangid, rööpad) on kindlasti vastunäidustatud. Vastustaja teatas kohtule, millistel põhjustel lõpetati spordihoones oleva jõusaali kasutamise võimaldamine kinnipeetavatele (trenažöörid on kallid sportimisvahendid, neid ei kasutatud heaperemehelikult; mitmes ruumis kinnipeetavate üle järelevalve teostamine oli raskendatud; oli vaja tagada inimjärelevalve, kuid vanglaametnike koosseisu vähesuse ja personali puudumise tõttu tekkisid sellega raskused; jõusaalis tõusis oluliselt enesevigastuste arv ja see tõi kaasa meditsiinilise abi ressursside suurenemise, kuid piiratud ressurssidest tuleb tagada ravi HIV-viiruse kandjatele, tuberkuloosi põdenutele, hambaravi jmt ja õigustatud ei ole ressursside kulutamine traumadele ja venitustele). Kohus leiab, et ülaltoodu alusel ei ole vastustaja rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile ning kinnipeetaval ei ole võimalik valida endale kinnipidamistingimusi. Kaebajale on meditsiinilistel kaalutlustel vastunäidustatud jõusaali ja trenažööride kasutamine ja ka sellel põhjusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5