Obsah (5)

§ 83§ 106§ 31§ 33§ 10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1937 Otsuse kuupäev 31.jaanuar 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Tehnoseade kaebus Maksu- ja Tolliameti 01. ju

§ 83

lg 1 teise lause, mille kohaselt toovad seadusvastase tegevuse tagajärjed kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Isegi, kui nõustuda maksuhalduriga, et kaebaja ja OÜ Tehnopuit vahel toimunud tehing on seadusvastane (millega kaebaja ei nõustu), siis tuleks maksustamisel lähtuda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Kaebaja on selgitanud, et tehingute majanduslikuks sisuks oli OÜ Tehnopuit poolt metsaveo auto ja haagise võõrandamine kaebajale, arve tasumise tähtajaks määrati

1. juuli
2. a. Kui maksuhaldur sellise tehingu sisuga ei nõustunud, siis tulnuks avaldada selle tehingu sisu, mis maksuhalduri arvates tegelikult aset leidis.
3. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, just nagu ei olekski kaebaja omale põhivara soetanud. Kaebaja on tegutsev ettevõte, kelle peamiseks tegevusalaks on metsamaterjali transport. Maksuhaldur ei ole vaidlustanud asjaolu, et seesama metsaveok ja haagis, mis tehinguga soetati, on kaebaja igapäevases kasutuses ning just nendega ta metsaveoteenust osutabki. Maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas on tema hinnangul kaebaja saanud omale nii vaidluse all olevate transpordivahendite valduse kui ka omandi, kui ta ei saanud seda võõrandamistehinguga. Ei oma sisuliselt tähtsust, millal kaebaja vaidluse all oleva vara omale soetas – kui ta oleks seda teinud näiteks aasta varem sama hinnaga, siis oleks täpselt samasugune käibemaksu tagastusnõue tekkinud lihtsalt aasta varem. Kui seadus näeb ette, et põhivara soetamise tehingult tasutud käibemaksu võib oma sisendkäibemaksust maha arvata, siis ei oma selle tehingu tegemise aeg mingit tähendust.
4. Maksuhalduri seisukoht kaebaja maksupettuses osalemise kohta on alusetu. Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt võivad pooled leppida kokku sellistes tasumise tingimustes, mis neile sobivad. Maksustamise seisukohalt need tingimused määravat tähendust ei oma. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse printsiibi järgi omab tähtsust üksnes arve esitamise aeg, mitte selle tasumise aeg. 2 Kaebajal on õigus otsustada, millises järjekorras äriühing olemasolevad ja tekkivad kohustused riigi ja teiste äriühingute ees täidab. Sisuliselt põhjendab maksuhaldur oma väidet maksupettuse kohta sellega, et kaebaja ei eelista kolmanda ettevõtte maksuvõla vähendamist iseenda igapäevaste kohustuste täitmisele.
5. Sarnaselt tehingu täitmisega ei saa kaebaja õiguste realiseerumist panna sõltuma sellest, kas temaga tehinguid teinud äriühingu organid on vahetunud vms. Kaebajal ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik kolmanda ettevõtte osade võõrandamist kellelegi kolmandale isikule ära hoida, mistõttu on temale sellekohaste etteheidete tegemine ning selle kaudu tema maksupettuses osalemisega seostamine ebamõistlik. Asjaolu, et OÜ Tehnopuit osanik ja juhatuse liige otsustas oma osalusest äriühingus loobuda või kuidas ja kellele ta äriühingu osa loovutas, ei saa kaebaja hinnangul mitte kuidagi kaebaja maksukohustusi mõjutada. Samuti ei saa kaebaja maksukohustust mõjutada fakt, et kaebaja ja OÜ Tehnopuit endine juhatuse liige on tuttavad. Kumbki tehingu teinud isiku juhatuse liige ei ole omavahelise tutvuse olemasolu ka eitanud ning on selgitanud, et nad saidki tuttavaks just äritegevuse kaudu. Isikute tutvuse fakt iseenesest ei viita ka seotud isikute vahelisele tehingule, mistõttu on seda enam kummaline, et maksuhaldur on tõlgendanud seda asjaolu maksupettusele viitavana. 7.

§ 106

lg 8 ei tulene kaebajale sellise taotluse esitamise kohustust, millega maksuhaldur saab tagastusnõuet kasutada kolmanda isiku kohustuste täitmiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud maksuhalduri ettepanekuga kasutada talle seadusega antud õigust teha taotlus tagastusnõude kasutamiseks kolmanda isikute rahaliste kohustuste täitmiseks, ei ole kindlasti tegevus, mis mahuks mõiste „maksupettus“ alla ning kindlasti ei saa sellise taotluse tegemisest keeldumine tuua kaasa tagastusnõude rahuldamata jätmist. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et vaidlusalune maksuotsus omab karistuslikku iseloomu, kuivõrd kaebaja maksuhalduri ettepanekuga ei nõustunud, jäeti tema maksutagastuse nõue rahuldamata, mida õiguspärasel maksumenetluse läbiviimisel ei oleks tohtinud rahuldamata jätta. 8. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduril ei olnud õigust sisendkäibemaksu summat vähendada, mistõttu tuleb sellelt arvestatud käibemaks tagastada, kaebaja viitab

§ 31

lg 1 p-le 3 ja

§ 33lg-le 1.

Maksukohustuslase õigusele saada tagasi seaduses sätestatud summasid, korreleerub maksuhalduri kohustus nimetatud summad maksukohustuslasele tagastada (

§ 10lg 2 p 2) .

Kaebaja esitas tuginedes KMS § 34 lg-le 1 taotluse kokku 23 730,98 euro tagastamiseks. Maksuhalduril ei olnud õigust omaalgatuslikult kaebaja sisendkäibemaksu summat vähendada. Seega tuleb taotlus enamtasutud käibemaksu tagastamiseks rahuldada. Vastustaja vastuväited

1. Vastustaja peab OÜ Tehnoseade kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.
2. Maksuhaldur tuvastanud, et ostja enda valduses oleva kahe sõiduki ja ühe haagise ostumüügi dokumentide vormistamise ainsa tagajärjena on tekitatud võimalus OÜ-l Tehnoseade saada tagasi sõidukite ja haagise soetamiselt käibemaksu summas 24 300 eurot 3 (tagastusnõue), samas kui tasumist riigieelarvesse OÜ Tehnopuit poolt ei toimu ja ka väidetavate tehingute eest ei ole ostja müüjale tasunud. Vastustaja on seisukohal, et kui seotud isikute kokkuleppel vormistatud tehing on näilik, siis on käibemaksu määramine põhjendatud. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegium oma 13.02.2008 kohtuasjades nr 3-3-1-90-07 (p-s 8), nr 3-3-1-39-03 (p-d 11 ja 12) ning 3-3-1-50-03 (p-d 9 ja 10). Vastustaja leiab, et kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tehing on näilik, tuleb tehingu pooltel esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehing on vormistatud vastavalt tehingu majanduslikule sisule. OÜ Tehnoseade maksumenetluses kogutud tõendite kogumis hindamisel ei saa kahelda, et olemuslikult on tegemist näilike tehingutega. Kuna näilikust tehingust käivet ei teki, siis ei teki Tehnoseade OÜ-l ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
3. Käesolevas vaidluses ei ole müüja arvetel näidatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud ning ka ostja (OÜ Tehnoseade) pole kauba eest müüjale tasunud. Teades, et käibemaks jääbki riigile tasumata, esitas ostja siiski tagastusnõude. Heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa lugeda tehingut, mille eesmärgiks on viia välja vara makseraskustes äriühingust (OÜ Tehnopuit), kasutades ära asjaolu, et tehingu pooled on seotud isikud. Maksuhalduri seisukoht ei oleks muutunud ka siis, kui ostu-müügi dokumendid oleksid olnud tehtud aasta tagasi tingimusel, et müüja jätab käibemaksu tasumata ja ka ostja jätab müüjale kauba eest tasumata. Isikute seotuse tõttu oli maksuhalduril raskendatud üksikjuhtumi kontrolli raames käibe tegeliku toimumise aja väljaselgitamine. Tõendite pinnalt nähtub, et kaebaja valduses võisid vaidlusalused sõidukid ja haagis (üks sõiduk ja haagis aastast 2009, teine sõiduk 2010) olla enne maksuhalduri poolt kontrollitavat perioodi (märts ja aprill 2011).
4. Kuna vormistatud arvetel märgitud summad on OÜ-le Tehnoseade poolt ka käesolevaks ajaks tasumata, on ilmselge, et arvete eest tasumine ei olnudki tehingute vormistamisel eesmärgiks. Variisiku, kes asjadest midagi ei tea, määramine OÜ Tehnopuit juhatuse liikmeks välistab võimaluse, et arvetel märgitud summasid sisse nõudma hakatakse või müüja kauba eest tasumata jätmise tõttu tehingud kehtetuks tunnistab.
5. Kaebaja väite osas, et maksuotsus omab karistuslikku iseloomu märgib vastustaja, et tõendite kogumise faasis tegi maksuhaldur ostjale ettepaneku tasuda müüja eest käibemaks, kuna kaebuse esitaja ei olnud kauba eest OÜ-le Tehnopuit veel tasunud (tasumine pidi toimuma 31.07.2011) ning ka väidetava kauba müüja poolt tasumisele kuuluv käibemaks ei olnud riigieelarvesse laekunud. Kontrolli alustades maksuhaldur eeldab, et tehingud on vormistatud vastavalt nende majanduslikule sisule, seega maksuhalduril ei olnud põhjust kahelda, et tehing oli toimunud. Lõplikule seisukohale tehingu näilisuse osas jõudis maksuhaldur pärast kogutud tõendite hindamist. Seega ei olnud maksuhalduri poolt teenuse saajale tehtud ettepanekus midagi tavatut ning käesolevas vaidluses ei saa asjaolust, et sellesisuline ettepanek kaebuse esitajale tehti, teha kaebaja poolt avaldatud järeldust.
6. OÜ-le Tehnoseade riigieelarvest käibemaksu väljamaksmisel riik mitte ei tagasta tasutud käibemaksu, vaid maksab eelarvest välja käibemaksu summa, mida ostja ei ole müüjale tasunud ning mis ei ole riigieelarvesse ka müüjalt laekunud. Maksumenetluses kogutud tõenditest ja teadaolevatest asjaoludest nähtuvalt ei olnud vaidlusaluste tehingute pooltel 4 kavatsust käibemaksu riigile tasuda.
7. Maksuhaldur on kogutud tõendeid analüüsides jõudnud seisukohale, et OÜ Tehnoseade ja OÜ Tehnopuit vahel toimunud tehingu puhul on tegemist näiliku tehinguga, mille peamiseks eesmärgiks oli OÜ Tehnoseade poolt maksukasu saamine käibemaksu arvelt, mille riigieelarvesse tasumist OÜ Tehnopuit poolt ei ole plaanis olnud. Käibemaksupettuse eesmärgil tehingute kajastamine OÜ Tehnoseade
8. aasta märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsioonides sai toimuda vaid äriühingute seaduslike esindajate pahatahtlikul kokkuleppel. Kohtu põhjendused ja otsus
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud materjalid ning ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja on maksumenetluses kogutud tõendite alusel jõudnud põhjendatult seisukohale, et OÜ Tehnopuit poolt sõidukite ja haagise müügi puhul ei ole tegemist reaalse ostumüügitehinguga, vaid on sõlmitud üksnes eesmärgiga suurendada kaebaja poolt mahaarvatavat sisendkäibemaksu. Kohus nõustub maksuhalduri poolt kogutud tõendite hindamise tulemusena, et tegemist on maksupettusega, mille eesmärgiks oli alusetult rikastuda riigi arvel tegelikult mittetoimunud põhivara soetamiselt arvestatud käibemaksu võrra.
10. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjades nr 3-3-1-39-03, samuti nr 3-3-1-50-03 maksupettuse osas märkinud, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevusest korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, st. ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega.
11. Antud juhul viitavad maksupettusele järgmised asjaolud: - Maksuhaldur on tuvastanud, et sõidukite müüja OÜ Tehnopuit ei ole arvetel näidatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud ning samas ei ole ostja ka müüjale kauba eest tasunud. 01.03.2011 ja 04.04.2011 OÜ Tehnopuit ja OÜ Tehnoseade vahel sõlmitud ostumüügilepingute järgi (tlk.57, 61) ostis kaebaja OÜ-lt Tehnopuit kaks sõidukit MercedesBenz ACTROS, hinnaga 78 000 eurot (sh.käibemaks 13 000 eurot) ja 54 000 eurot (käiemaks 9000 eurot) ning haagise hinnaga 12 000 eurot (käibemaks 2000 eurot). Lepingute järgi pidi ostja tasuma ostuhinna hiljemalt 31.juuliks 2011.a. Lepingutega määratud tähtajaks ostja müüjale kauba eest ei ole tasunud ning poolte kinnitusel ei ole asunud võlga tasuma ka kohtuistungi ajaks. - Kaebaja ja OÜ Tehnopuit vahel sõlmiti viimane ostu-müügileping 04.04.2011, kuid juba 08.04.2011 on äriregistris tehtud kanne müüja (OÜ Tehnopuit) juhatuse liikme asendamise kohta, samuti osaühingu asukoha muudatuse kohta. Oluline on seejuures asjaolu, et uueks OÜ Tehnopuit juhatuse liikmeks kantud isik Agert Kartsepp on maksuhaldurile antud seletuses teatanud, et ta ei tea OÜ-st Tehnopuit ega tema seotusest sellega midagi. Samuti on 5 ta kinnitanud, et Margus Tõugu-Hiiemäe (endine OÜ Tehnopuit juhatuse liige) ja Rain Tulp (OÜ Tehnoseade juhatuse liige) on talle täiesti tundmatud isikud. Eelneva alusel saab nõustuda vastustaja seisukohaga, et OÜ Tehnopuit on ostu-müügilepingute vormistamise ja kaebajale arvete esitamise järel vormistanud osaühingu variisiku nimele, seejuures isiku nimele, kes sellest ise midagi ei tea. Kaebaja vastupidist maksuhaldurile ega kohtule tõendanud ei ole. Maksuhaldurile on M.Tõugu-Hiiemäe lubanud esitada Agert Kartsepa kontaktandmed ja osaühingu müügidokumendid hiljemalt 06.06.2011, mida aga M.TõuguHiiemäe ei ole teinud. - Nii M.Tõugu-Hiiemäe kui R.Tulbi maksuhaldurile antud seletuste järgi oli OÜ-l Tehnopuit maksuvõlad, mistõttu ka sõidukid kaebajale müüdi. Asjaolu, et koheselt peale ostumüügilepingu sõlmimist ning arvete esitamist kaebajale, müüs OÜ Tehnopuit osaühingu variisikule, tõendab, et müüja eesmärgiks ei olnud tegelikult OÜ Tehnopuit rahalise seisu parandamine ja maksuvõlgade vähendamine, vaid varade väljaviimine võlgadest osaühingust ning kaebuse esitajal sisendkäibemaksu suurendamine. - Kaebuse esitaja juhatuse liige Rain Tulp ja OÜ Tehnopuit juhatuse liige on juba varasemalt tuttavad ehk omavahel seotud isikud. Maksuhalduri kinnitusel on Rain Tulp töötanud aastatel 2007 ja 2008 OÜ-s Tehnopuit, so ajal, kui selle juhatuse liikmeks oli M.Tõugu-Hiiemäe. Antud asjaolu võis anda soodsa võimaluse leppida kokku müügilepingute sõlmimiseks, kohustuseta kauba eest müüjale tasuda ega käibemaksu riigieelarvesse tasuda. Maksuhalduri väitel oli poolte seotuse tõttu raskendatud kindlaks teha, kas ja millal väidetav käive toimus. Tehingu poolte seletuse järgi olid sõidukid või osa sõidukitest vormistatud ARK-s kaebajale nimele juba varem, üks sõiduk 2009 aastal ja teine sõiduk ja haagis 2010 aastal. Nendest seletustest nähtub ka, et sõidukite vormistamine varasemalt kaebaja nimele toimus OÜ Tehnopuit kohtuvaidluse tõttu ehk eesmärgiga vältida OÜ Tehnopuidu vara müüki võlgade katteks. OÜ-st Tehnopuit varade väljaviimine toimus seega ajal, kui mõlema osaühingu juhatuse ainuliikmeks oli M.Tõugu-Hiiemäe. Nimelt on M.Tõugu-Hiiemäe olnud äriregistri kannete järgi OÜ Tehnopuit juhatuse liige perioodil 20.04.2004 kuni 08.04.2011 ja OÜ Tehnoseade juhatuse liige perioodil 20.07.2009 kuni 31.03.2010.a. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks vastustaja väidet, et mõlema osaühingu juhatuse liikmed on nende sõidukitega „vangerdanud“ alates 2009 aastast, mis oli võimalik ainult isikute seotuse ja omavaheliste kokkulepete alusel.
12. Eeltoodu alusel leiab kohus, et maksuhaldur on kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates põhjendatult seisukohal, et sõidukite ja haagise müügi puhul OÜ Tehnopuit poolt OÜ-le Tehnoseade ei ole tegemist reaalse ostu-müügilepinguga, vaid on sõlmitud üksnes eesmärgiga suurendada kaebaja poolt mahaarvatavat sisendkäibemaksu. Kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja ja OÜ Tehnopuit leppisid tehingu vormistamisel kokku, et OÜ Tehnopuit käibemaksu riigieelarvesse ei tasu ning OÜ Tehnopuit vormistatakse variisikule, kellelt ei ole hiljem võimalik midagi sisse nõuda. Kaebaja seletuse järgi ei olnud osaühingul lepingu sõlmimisel rahalisi vahendeid kauba eest tasumiseks, ja kuna tehingu eest ei ole siiani asutud tasuma, kinnitab, et kaebajal ei ole olnud ega pole ka hiljem olnud kavatsustki seda teha. Osaühingute juhatuste liikmete kokkuleppel viidi juba varasemalt maksuvõlgades osaühingu varad üle kaebajale, vormistades hiljem müügilepingu kaebaja poolt mahaarvatava sisendkäibemaksu suurendamiseks. 6
13. Kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et tehing on näilik, tuleb tehingu pooltel esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehing on vormistatud vastavalt tehingu majanduslikule sisule. Kaebaja maksuhalduri kahtlustusi ümberlükanud ega vastupidist veenvalt tõendanud ei ole.

§ 83

lg 3 tulenevalt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse, sõltumata sellest, millised tagajärjed sellel tehingul olid. Maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt motiveerinud, et tehing on näilik ja tehtud käibemaksupettuse eesmärgil. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. 21. kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks riigilõiv 958,69 eurot ja õigusabikulud 1740 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja poolt taotletud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude osas taotlust esitanud ei ole. Eda Muts Kohtunik 7