3-11-2748/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2748 Otsuse kuupäev 31.01.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks (plastikpudelites joogi spordisaali kaasavõtmise keelamine) ja kohustada vanglat lubama plastikpudelites jookide kaasavõtmist spordisaali Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 01.03.

1. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 22.08.
2. a Tartu Vanglale taotluse, milles palus luba spordisaali kaasa võtta plastikpudelis keedetud vett, kuna keetmata vesi ajab teda iiveldama. Peaspetsialist-üksuse juhi 01.09.
3. a otsusega nr V113172-1 jäeti esitatud taotlus rahuldamata, kuna spordisaalis on vesi kättesaadav ja meditsiiniosakonna andmetel puudub J. Kolesnikovil näidustus keedetud vee joomiseks. 23.09.
4. a esitas Juri Kolesnikov vaide, milles palus lubada spordisaali kaasa võtta plastikpudeliga keedetud vett või muid jooke ning müüa kaupluse vahendusel veefiltreid. Tartu Vangla 21.11.
5. a vaideotsusega nr E5 529-3 tagastati kinnipeetav Juri Kolesnikovi 23.09.
6. a esitatud vaie nõuete osas müüa kaupluse vahendusel veefiltreid ning lubada kaasa võtta spordisaali veefiltreid. Juri Kolesnikovi 23.09.
7. a vaie peaspetsialist-üksuse juhi 01.09.
8. a haldusakti nr V113172-1 kehtetuks tunnistamiseks ning plastikpudelis vedeliku spordisaali kaasavõtmise lubamiseks jäeti rahuldamata. 25.11.
9. a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks (plastikpudelites joogi spordisaali kaasavõtmise keelamine) ja Tartu Vangla kohustamiseks lubada plastikpudelites jookide kaasavõtmist spordisaali. 15.12.
10. a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt pöördus J. Kolesnikov vangla poole, et temal (ja kõigil kinnipeetavatel) lubataks spordisaali kaasa võtta plastikpudeleid joogivedelikuga (keedetud vesi, teed, mahlad, mineraalvesi, soe vesi jne). Vangla keeldus. Ta pöördus vaidega vangla direktori poole, kuid ka tema ei rahuldanud vaiet. Kaebaja leiab (nagu ka kõik kinnipeetavad), et spordisaali jookide kaasavõtmise mittelubamine on inimvastane ja õigusvastane ning üldse ebanormaalne. Spordisaalis tahetakse ju loomulikult juua. Aga juua toorest külma vett kraanist kaebaja ei saa. Kaebajal (nagu ka paljudel kinnipeetavatel) on väga palju haigusi, mille tõttu on juua lihtsalt vajalik, aga toores külm vesi ajab mao- ja maksahaiguste pärast oksele. Kaebajal on astma pärast vaja palju juua ja tal on taimeteesid (kibuvits, kummel, piparmünt), aga mõnedel kinnipeetavatel on isegi diabeet jt haigused. Paljude ravimite tarvitamise pärast kuivab suu. Joogiga plastikpudelite spordisaali võtmise keelamine on ebainimlik kohtlemine. Kaebaja palub tunnistada ebainimlikuks ja õigusvastaseks joogiga plastikpudelite kambrist väljaviimise keelamine palub kohustada vanglat lubama nende kambrist väljaviimist spordisaali. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Juri Kolesnikovi poolt esitatud kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja esitas 22.08.
11. a vanglale taotluse, milles palus lubada spordisaali kaasa võtta plastikpudeliga keedetud vett, kuna tema keetmata vett juua ei saa. Peaspetsialist-üksuse juhi 01.09.
12. a haldusaktiga V113172-1 jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et spordisaalis on tagatud joogivee kättesaadavus ning kaebajal puudub meditsiiniline näidustust just keedetud vee joomiseks. Tartu Vangla 21.11.
13. a vaideotsusega E5529-3 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses märgitud seisukohtade juurde. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Nimetatud õigusnormist tulenevalt puudub isikul õigus esitada kohtule kaebus teiste isikute õiguste kaitseks. Seetõttu palub vastustaja jätta kaebaja väited teiste kinnipeetavate tervislikku seisundit ja keedetud vee kasutamise vajaduse osas tähelepanuta. Tartu Vangla kodukorra p 3.3 kohaselt on saatmisel spordisaali kinnipeetavatel lubatud kaasa võtta ainult vanglaga eelnevalt kooskõlastatud ja hädavajalikke esemeid. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.
14. a otsuses nr 3-3-1-29-07 asunud seisukohale, et kinnipidamisrežiimist tulenevad kitsendused vanglas kinnipeetava isiklike asjade viimisele väljapoole elukambrit ja kinnipeetavate vabaks liikumiseks ettenähtud kohti, ei ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil ei kuulu Põhiseaduse § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides. Nagu eelnevalt märgitud, on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks võimalik ette näha erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades. Eeltoodust tulenevalt on vanglal õigus piirata kinnipeetavatele lubatud isiklike asjade kasutamist spordisaalis. 2 Kaebaja taotluse lahendamisel on arvestatud asjaoluga, et spordisaalis on tagatud joogivee olemasolu, mida ei eita ka kaebaja ise. Seega puudub kaebajal vajadus kaasa võtta joogivett elukambrist. Taotluse lahendamisel on kontrollitud kaebaja tervislikust seisundist tulenevat vajadust tarbida keedetud vett. Keelduvast otsusest nähtub, et kaebajale on näidustatud tarbida vähemalt 2 liitrit vett, kuid puudub näidustus just keedetud vee tarbimiseks. Meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli 29.12.
15. a õiendist nähtub, et kaebajal puudub näidustust just keedetud vee tarbimiseks ning astma ei tekita vajadust tarbida just keedetud vett või taimeteed. Seetõttu ei ole kaebaja tervislikust seisundist tulenevalt hädavajalik kaasa võtta spordisaali keedetud vett. Riigikohus on oma 07.12.
16. a otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna vanglale ei tulene kehtivast õigusest kohustust võimaldada spordisaali kaasa võtta erinevaid esemeid ning tagada spordisaalis viibimise ajal keedetud vee või muude vedelike tarvitamise võimalus, siis ei saa ka halduskohus kohustada vanglat seda tegema. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt peab põhjendatud huvi olemasoluks olema kaebuse esitajal mitte üksnes isiklik puutumus vaidlusaluse haldusakti või toiminguga, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab selle isiku jaoks olema ka kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat tema õiguste teostamisel või kaitsmisel. Esitatud kaebusest ei nähtu, milline on kaebaja põhjendatud huvi joogiga plastikpudelite kambrist väljaviimise keelamise vaidlustamisel ning kuidas aitab kaasa õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitsele. Vastustaja on seisukohal, et võimalik hilisema kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb see põhjendatud huvina kõrvale jätta. Arvestades, et vanglal keedetud joogivee tagamise ning spordisaali erinevate esemete kaasavõtmise lubamiseks kohustus puudub, siis ei ole sellest keeldumise näol tegemist ka õigusvastase toiminguga, mis välistab vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise taotlemise, kuna RVastS § 7 ja § 9 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda haldusorganilt mittevaralise kahju hüvitamist, kui see on saabunud haldusorgani õigusvastase ja süüliste tegevuse tõttu. Lähtuvalt sellest, et mittevaralise kahju hüvitamine saab kõne alla tulla ainult RVastS § 9 lg-s 1 ammendavalt loetletud tagajärgede saabumisel, siis peab sellise kahju tekkimise võimalus olema olukorda hinnates ka tõenäoline. Kaebuse kohaselt on keedetud vee kaasavõtmise keelamine inimvastane, ebanormaalne ja ebainimlik kohtlemine. Traditsiooniliselt on õiguskirjanduses inimväärikuse alandamiseks peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, inimese ränka diskrimineerimist ning inimese identiteedi rasket kahjustamist, sh tema au teotamist, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks (Riigikohtu 26.08.
17. a otsus nr 3-1-1-80-97). Riigikohus on oma 15.03.
18. a otsuses nr 3-3-1-93-09 asunud seisukohale, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla seisukohal, et Juri Kolesnikovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 15.11.
19. a esitas kaebaja kohtule tuvastamis-ja kohustamiskaebuse HKMS § 6 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 (kuni 31.12.
20. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt ja taotles, et kohus tunnistaks õigusvastaseks, et Tartu Vangla keelab joogiga plastikpudelite kambrist väljaviimise ja kohustaks vanglat lubama plastikpudelis keedetud jookide kaasavõtmist spordisaali. 15.12.
21. a määrusega võttis kohus menetlusse J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks (plastikpudelites joogi spordisaali kaasavõtmise keelamine) ja vangla kohustamiseks lubada plastikpudelites jookide kaasavõtmist spordisaali. Käesoleval ajal kehtiva HKMS § 283 lg 1 kohaselt on kaebus selles asjas lubatav, sest vastas kaebuse esitamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tingimustele. On ilmne, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral lubataks kaebajal edaspidi plastikpudelites viia keedetud jooki spordisaali ja preventiivsel eesmärgil esitatud kaebuse rahuldamine saaks aidata kaebajat edaspidi tema õiguste kaitsel. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 22.08.
22. a esitas kaebaja vanglale taotluse lubada spordisaali minnes kaasa võtta plastikpudeliga keedetud vett põhjusel, et ta ei saa juua keetmata vett. 01.09.
23. a kirjaliku vastusega nr V113172-1 vastustaja vastas, et J. Kolesnikovi taotlus jäetakse rahuldamata, sest meditsiiniosakonna andmetel on kaebajale näidustatud juua vähemalt kaks liitrit vedelikku päevas, kuid mitte kusagil pole öeldud, et kaebaja peab tarvitama keedetud vett. Spordisaalis on vesi kättesaadav. Nagu ülaltoodust näha, on vangla veepudeli spordisaali kaasavõtmise keelamisega piiranud kaebaja õigust oma asjade kasutamiseks. HMS § 3 lg 1 kohaselt haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Seega peab piirang olema põhjendatud, kohane ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Tartu Vangla kodukorra p 3.3 kohaselt võib saatmisel spordisaali kinni peetav isik kaasa võtta ainult vanglaga eelnevalt kooskõlastatud ja sihtkohas hädavajalikke esemeid. Vastustaja kontrollis, et kaebajal ei ole meditsiinilist näidustust keedetud vee joomiseks. Meditsiinilisest tõendist (t.l 22) on näha, et inimorganismile on soovitav ööpäevane vedeliku vajadus vähemalt 2 liitrit. Sinna hulka kuulub ka toiduga saadav vedelik. J. Kolesnikovil ei esine haigust, mis tingiks vajaduse vedelikku kuidagi erilisel kombel tarvitada (keedetud vesi, taimetee või muu). Astma ei ole vastunäidustuseks kraanist tuleva nn toore vee tarbimiseks. See, et kaebajale ei meeldi keetmata vee joomine, ei anna alust kohustada vanglat lubada kaasa võtta plastpudelis keedetud vett (või muud jooki) spordisaali. On tuvastatud, et spordisaalis on joogivesi olemas ja seega vangla ei ole rikkunud kaebaja õigust joogiveele. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. 4 Kaebajale ei tulene subjektiivset õigust nõuda keedetud joogivee kaasavõtmise võimalust spordisaali, kuna kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kaebajale spordisaali kaasa võtta meelepäraseid esemeid. Seega leiab kohus, et vangla toiming ei ole õigusvastane ja kohtul ei ole alust kohustada vanglat vaidlustatud toimingut sooritama. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.
24. a otsuses asjas 3-3-1-29-07 asunud seisukohale, et kinnipidamisrežiimist tulenevad kitsendused vanglas kinnipeetava isiklike asjade viimisele väljapoole kambrit ja kinnipeetavate vabaks liikumiseks ettenähtud kohti, ei ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides. Nagu eelnevalt märgitud, on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades. Kaebuse kohaselt on ülalnimetatud vangla toiming inimvastane, ebanormaalne ja vangla on kaebajat kohelnud ebainimlikult. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei ole tuvastatud ja ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5