KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-

) § 69 lg 1, lg 2 p-d 1, 3, 4 ja lg 4 ning justiitsministri

1. novembri
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §
3. Käskkirja andmise asjaolud ja kaalutlused: Tallinna Vangla julgeolekuspetsialist alustas
4. jaanuaril 2010 kriminaalmenetlust nr 10922500011 KarS § 331 tunnustel selle kohta, et
5. jaanuaril 2010 Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas teostati kinnipeetav A. Tšistovi suhtes bioloogilise vedeliku võetus ja narkotest, mis osutus positiivseks FYL suhtes. Julgeoleku tagamiseks vanglas ja kriminaalmenetluse objektiivseks läbiviimiseks on otstarbekas rakendada A. Tšistovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetava järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab

ja vangla sisekorraeeskirjade järgimise ning üldise julgeoleku vanglas. Julgeoleku tagamiseks vanglas on otstarbekas rakendada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Lisaks on tarvis vähendada tema kontakte teiste kinnipeetavatega ning seeläbi võimalust kättemaksuks. Antud tegevus tagab üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetava liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on vajalik A. Tšistovi kontaktide vähendamiseks teiste kinnipeetavatega. Kinnipeetav seadis oma käitumisega ohtu vangla üldise julgeoleku ning tema järelevalve on vajalik korraldada viisil, mis tagaks kriminaalmenetluse objektiivse läbiviimise ja samuti julgeoleku vanglas. 2. A. Tšistov esitas 21. jaanuaril 2010 vaide (tl 46) märkides vaidlustatavaks haldusaktiks 14. jaanuari 2010. a käskkirja nr 18-k ja paludes

§ 69kohaldamine „ära jätta“.

Vaide esitamist põhjendas A. Tšistov asjaoluga, et testi tulemus oli tegelikult negatiivne, kuid blanketile märgiti vastupidine ehk positiivne vastus. 23. veebruaril 2010 esitas A. Tšistov uue vaide (43-44), paludes tunnistada käskkiri kehtetuks ja tunnistada vangla „tegevus ebaõiglaseks“, kuna vaide esitaja peab kannatama

§ 69kohaldamise all.

Vaides paluti arvestada, et vaide esitaja istub „siin [lukustatud kambris] nii enne, kui ka pärast narko tulemusi“. Vaide esitaja kordas, et narkokiirtest osutus negatiivseks, kuid vangla teenistujad märkisid tulemuseks positiivse, kuigi arst väitis kindlalt, et vaide esitaja „on puhas“. Vaide esitaja lisas, et „linna ekspertiisi tulemused, mis on eksimatud, peaks juba vanglas tagasi olema ja seal on vägagi hästi näha, et olen puhas. T. Vangla aga pole siiani minult § 69 ära võtnud T. Vangla tööliste pärast.“ Vaide esitaja osutas ka asjaolule, et ta esitas

1. jaanuaril
2. a vaide
3. jaanuari
4. a käskkirja peale, kuid pole seni vastust saanud.
5. Põhja Prefektuuri
6. veebruari
7. a määrusega (tl 14) lõpetati Tallinna Vanglas
8. jaanuaril
9. a alustatud ja
10. jaanuaril
11. a Põhja Prefektuuri koos A. Tšistovi uriiniprooviga edastatud kriminaalasja 10922500011 menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, sest vastavalt
12. jaanuari
13. a ekspertiisiaktis sisalduvale eksperdi arvamusele ekspertiisiks esitatud uriinist narkootilisi ja psühhotroopseid 2

§ 69lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisega.

Käskkirjas märgitakse, et

1. jaanuaril 2010 alustati kriminaalmenetlust nr 10922500011 KarS § 331 tunnustel selle kohta, et
2. jaanuaril 2010 teostati Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas kinnipeetav A. Tšistovi suhtes bioloogilise vedeliku võetus ja narkotest, mis osutus positiivseks FYL suhtes. Kriminaalmenetluse objektiivseks läbiviimiseks ja julgeoleku tagamiseks rakendati
3. jaanuari
4. a käskkirjaga A. Tšistovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kriminaalasja raames edastati
5. jaanuaril 2010 Põhja Prefektuurile A. Tšistovi uriiniproov, ning tuvastamaks, kas uriinis leidub narkootilisi või psühhotroopseid aineid, määrati toksikoloogiaekspertiis. Vastavalt
6. jaanuari
7. a ekspertiisiaktis sisalduvale eksperdi arvamusele uriinis narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud. Kriminaalasja menetlus kuulub kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetamisele. Tulenevalt eeltoodust ei pea julgeolekuosakond A. Tšistovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist otstarbekaks.
8. Tallinna Vangla direktori asetäitja halduse alal direktori ülesannetes
9. aprilli
10. a vaideotsusega nr 1-13/9721-1 ja 1-13/3660-1 jäeti A. Tšistovi
11. jaanuari
12. a ja
13. veebruari
14. a vaided rahuldamata. Vaideotsuses märgiti, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on muu hulgas lubatud juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav on ohtlik enda tervisele ja vangla julgeolekule. Otsus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta on tehtud kinnipeetava poolt enda tervise kahjustamise takistamiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel tuleb arvesse võtta kinnipeetava enda käitumist. Sellest tulenevalt on meetme kohaldamise üle otsustamisel toimitud õiguspäraselt.
15. jaanuaril
16. a koostatud aktist nähtuvalt teostati vaide esitaja suhtes bioloogilise vedeliku võetus ja narkotest. Samuti nähtub aktist, et vaatamata sellele, et meditsiinitöötaja ei tuvastanud väliseid joobetunnuseid, oli narkotest positiivne. Välistele joobetunnuste puudumisele vaatamata oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud, sest narkotest oli positiivne. Seega ei vasta tõele väide, et narkotest oli negatiivne. Vaide esitaja leiab, et tema suhtes tuleks täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine lõpetada, sest väljaspool vanglat tehtava ekspertiisi tulemused peaksid juba valmis olema. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati
17. märtsi
18. a käskkirja alusel. Seega lõpetati abinõude kohaldamine pärast seda, kui täiendava ekspertiisi tulemusel selgus, et vaide esitaja uriinist ei leitud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ning tema suhtes algatatud kriminaalasi lõpetati. Kuna käskkirja andmine oli õiguspärane, ei ole sellega kinnipeetava õigusi rikutud.
19. A. Tšistov esitas
20. mail 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 5-8, tõlge tl 18), milles palus tühistada vaideotsus, tunnistada Tallinna Vangla toimingud seoses

§ 69

kohaldamisega õigusvastaseks, kohustada Tallinna Vanglat maksma kaebajale 5 300 krooni (100 krooni iga

§ 69kohaldamise päeva eest) ja tühistada Tallinna Vangla 14.

jaanuari

1. a käskkiri nr 18-k. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele täiendas A. Tšistov kaebust Tallinna Vangla
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 18-k õigusvastaseks tunnistamise taotlusega, palus tunnistada vaideotsuse „ebaõigeks“ ja selgitas, milles seisneb moraalne kahju (tl 24, tõlge tl 30). Kaebuse põhjendused: 3

§ 69

alusel täiendavaid julgeolekumeetmeid ja alustati kriminaalmenetlust.

§ 69

alusel paigutati kaebaja lukustatud kambrisse, jäeti ilma liikumisvabadusest, võimalusest minna võimlasse, kirikusse, osaleda kursustel, vähenes helistamise võimalus, mille tõttu katkesid sotsiaalsed sidemed.

1. jaanuaril
2. a valmis toksikoloogiaekspertiisi akt, milles märgiti, et narkotestiks antud uriinis narkootilisi aineid ei ole.
3. märtsil
4. a sai Tallinna Vangla Põhja Prefektuurilt teate kriminaalasja lõpetamise kohta, kuid ka siis ei lõpetatud

§ 69kohaldamist ning seda tehti alles 9 päeva pärast.

Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid

1. jaanuarist kuni
2. märtsini 2010 põhjendamatult, sest kaebaja ei pruukinud narkootilisi aineid. Kaebaja kandis karistust põhjendamatult ilma ühegi tõendita 53 päeva.
3. jaanuaril
4. a esitatud kaebusele ei vastatud,
5. veebruaril
6. a esitas kaebaja uue kaebuse, misjärel sai
7. aprillil
8. a üldise vastuse, millega kaebaja ei nõustu. Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on saada hüvitist tekitatud moraalse kahju eest, mis seisneb selles, et

§ 69

kohaldamise 53 ööpäeva jooksul pidasid nii kinnipeetavad kui vangla töötajad kaebajat narkomaaniks, mis on alandav. Samuti kannatas kaebaja kõik need 53 ööpäeva sugulastega suhtlemise piiramise tõttu ja oli ilma jäetud tervise korrashoidmiseks vajalikust võimlast.

1. Tallinna Halduskohtu
2. novembri
3. a määrusega (tl 48) tagastati kaebus vaideotsusele HKMS § 11 lg 3 alusel, sest kaebaja ei põhjendanud, kuidas vaideotsus rikub tema õigusi vaideesemest sõltumatult, ning kahju hüvitamise nõue HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, sest kaebaja ei olnud vastavalt

§ 11lg-le 8 esitanud eelnevalt kahju hüvitamise taotlust Tallinna Vanglale.

8. Vastustaja vastuväited: 1) täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele

§ 69lg-s 1 sätestatud tingimusele.

Muu hulgas võib täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendada siis, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav on ohtlik enda tervisele ja vangla julgeolekule. Vaidlustatud otsus ongi tehtud kinnipeetava enda tervise kahjustamise takistamiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel tuleb arvesse võtta kinnipeetava eelnevat käitumist; 2) vangla meditsiinitöötaja ei tuvastanud küll kaebajal väliseid joobetunnuseid, kuid akti p-s 25 on reale „psühhotroopse aine sisaldus uriinis“ märgitud „fentanüül pos“. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et narkokiirtest oli negatiivne, kuid ametnikud märkisid ebaõigesti aktis testi positiivsena; 3) kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on ennetav meede vangla julgeoleku tagamiseks, ei pea vangla ära ootama, millal reaalselt vangla julgeolek on ohus, vaid piisavalt põhjendatud kahtluse korral saab käituda ennetavalt. Sellele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-06-1563; 4) vaidemenetluses esile toomata väidete (seoses lukustatud kambrisse paigutamisega jäi kaebaja ilma võimalusest külastada kirikut, osaleda kursustel, tegeleda kehakultuuriga 4

§ 69

lg 3 alusel seoses lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisega (ekspertiisiks esitatud uriinist narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud ja kriminaalmenetlus lõpetati) toimus mõistliku aja jooksul pärast asjaolude äralangemisest teadasaamist.

1. Tallinna Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt: kohus tunnistas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ning käskkirja tühistamise nõude jättis rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1)

§-s 69 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid määratletakse kui ettevaatusabinõusid eesmärgiga kindlustada kinnipeetava poolne vangla sisekorraeeskirjade järgimine, tema põgenemise vältimine, tervise säilimine, või kõrvaldada tema ohtlikkus teistele kinnipeetavatele. Kuigi täiendavate julgeolekuabinõude sisuks on kinnipeetavate õiguste vanglasisene piiramine, ei kujuta need endast distsiplinaarkaristusi, vaid on mõeldud kasutamiseks preventiivsetel eesmärkidel, kõrvaldamaks kinnipeetavast tulenevaid ohte nii talle enesele kui ka kaaskinnipeetavatele; 2) käskkirjast nähtuvalt sai kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendiks asjaolu, et 7. jaanuaril 2010. a tehtud narkokiirtest osutus positiivseks FYL (fentanüül) suhtes; 3) võimalikud täiendavad julgeolekuabinõud on

§ 69

lg-s 2 kohaselt kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; ohjeldusmeetmete kasutamine.

§ 69

lg 1 järgi kohaldatakse neid abinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub

või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks; 4) vaidlustatud haldusaktis tuginetakse üldistele kaalutlustele korraldada kinnipeetava järelevalve viisil, mis tagab

ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas, aga ka kriminaalmenetluse objektiivse läbiviimise. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks peeti otstarbekaks rakendada selliseid täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis vähendaks kinnipeetava kontakte teiste kinnipeetavatega ning seeläbi võimalust kättemaksuks: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; kehakultuuriga tegelemise keelamine spordisaalis; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) nõustuda võib vastustaja seisukohaga, et kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol on tegemist preventiivse abinõuga, ei pea vangla ära ootama, millal reaalselt vangla julgeolek on ohus, ning piisavalt põhjendatud kahtluse korral saab käituda ennetavalt. Samas peab ennetava meetme rakendamine toimuma tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas väärtuste (vangla sisekorraeeskirja täitmine, vangla üldise julgeoleku ja kriminaalmenetluse objektiivse läbiviimise tagamine), mille rikkumist eeldatakse, kahjustamine on tõenäoline. Teabeks, mille põhjal vaidlustatud otsus tehti, on narkotesti positiivne tulemus. Testi võltsimise kohta andmed puuduvad, mistõttu kaebaja vastavad väited jäävad paljasõnalisteks. Narkotesti positiivne tulemus on piisav julgeolekuabinõude esialgseks rakendamiseks, kuid eksitud on küsimuse lahendamisel, 5

§ 69

lg 3 alusel seoses lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisega (ekspertiisiks esitatud uriinist narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud ja kriminaalmenetlus lõpetati) toimus mõistliku aja jooksul pärast sellest teadasaamist. Julgeolekuabinõude selline kohaldamine on vastuolus nii

§ 69

lg-ga 3 kui ka proportsionaalsuse põhimõttega üldises mõttes, väljendatuna muu hulgas

§ 11lg-s 1 ja HMS § 3 lg-s 2.

Julgeolekuabinõude kui piiravate meetmete kohaldamine ei tohiks kesta kauem, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Vaidlustatud käskkirja andmisel oli haldusorganile teada, et kiirtest ei ole juba oma olemuselt piisavalt usaldusväärne ning pealegi ei kinnitanud narkotesti tulemusi joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt (tl 11). Neid asjaolusid vaidlustatud otsuses ei kaalutud, mis on viinud olukorrani, kus pärast kiirtesti tulemusi ümberlükkavat

1. jaanuari
2. a ekspertiisiotsust pidi kaebaja veel kuni
3. märtsini 2010 alusetult taluma täiendavate julgeolekumeetmete rakendamist. Nähes teadaoleva faktoloogia pinnalt ette vajaduse jälgida vanglaametnike endi poolt võetud bioloogilise vedeliku ekspertiisi ja kriminaalmenetluse kulgemist, saanuks käskkirjas täpsemalt formuleerida eeskirja julgeolekuabinõude rakendamise ümbervaatamise vajaduse kohta. Asjaolusid arvestaval viisil sõnastatud käskkiri taganuks, et julgeolekuabinõude kohaldamine ei kujuneks põhjendamatult pikaks. Antud asjas on aga ametnikukesksetest huvidest lähtudes veel vaide- ja kohtumenetluseski õigustatud julgeolekuabinõude hilinemisega lõpetamist kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisega. Ka pärast määruse tegemist on meetmete tühistamisega viivitatud 11 päeva, ehkki on selge, et sisuline uurimine kriminaalasjas lõppes vastuse andmisega kaebaja bioloogilises vedelikus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete leiu puudumise kohta ning alates
4. jaanuarist kuni
5. veebruarini 2010 on tööjärjekorras seisnud kriminaalasi oodanud vaid menetluse lõpetamise määruse koostamist. Määruses ei loetleta ühtegi uurimistoimingut, mida oleks pärast akti saamist tehtud. Seega puudus täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvaks kohaldamiseks vajadus ka kriminaalmenetluse objektiivse tagamise motiivil; 7) neil põhjustel on käskkiri õigusvastane. Kaebaja on näidanud ära ka põhjendatud huvi vastava tuvastuse saamiseks ning käskkirja õigusvastasuse tuvastamise taotlus tuleb rahuldada. Käskkirja õigusvastaseks tunnistamisega on hõlmatud ka käskkirja alusel kohaldatud

§-st 69 tulenevate meetmete õigusvastasuse kindlakstegemine; 8) vaidlustatud käskkiri kaotas kehtivuse

1. märtsi
2. a käskkirja nr 188-k andmisega, millega lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kohus ei saa tühistada kehtetuid haldusakte ja seetõttu tuleb
3. jaanuari
4. a käskkirja nr 18-k tühistamise taotlus jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega Tallinna Vangla
6. jaanuari
7. a käskkiri nr 18-k tunnistati õigusvastaseks, ja teha 6

§ 69lg 3).

Samas on abinõude kohaldamisel võimalik kehtestada esialgse hinnangu alusel tähtaeg, mille jooksul antakse hinnang, kas abinõude kohaldamist on vaja jätkata või 7

§ 69

lg 3 kohaselt tuleb aga sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada, ja seda ka siis, kui tähtaeg, hiljemalt mille möödumisel tuleb abinõude kohaldamise jätkamise otstarbekust käskkirja kohaselt hinnata, pole möödunud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu hinnanguga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist saab pidada õigusvastaseks alates
2. jaanuarist 2010, mil kriminaalmenetluse raames valmis narkokiirtesti tulemused ümber lükanud toksikoloogiaekspertiisi akt. Puuduvad andmed, et ekspertiisiakti valmimisest oleks ekspertiisiakti koostaja või uurimisasutus vanglat informeerinud. Olukorras, kus vangla edastas kriminaalasja koos kaebajalt võetud prooviga Põhja Prefektuurile
3. jaanuaril 2010 (vt kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, tl 14), ei saa mõistlikult eeldada, et vastustaja pidanuks viivitamatult asuma kriminaalmenetluse edasist kulgu jälgima. Nõustuda tuleb vastustajaga ka selles, et vanglal ei ole alust sekkuda prokuratuuri ja uurimisasutuse menetlusse ega võimalust kriminaalmenetlust kiirendada. Menetluse tulemuste ootamist
4. jaanuarist 2010 kuni
5. märtsini 2010, mil vastustajale saabus kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, ei saa pidada ebamõistlikuks. Küll aga tulnuks vastustajal ringkonnakohtu hinnangul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada viivitamatult pärast kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vanglasse saabumist. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei saanud vastustajale olla ootamatu, sest
6. veebruari
7. a vaides on kaebaja osutanud asjaolule, et ekspertiisi tulemuste kohaselt, mis vaide esitaja arvates peaks juba vanglas tagasi olema, on vaide esitaja „puhas“. Alates
8. märtsist 2010 puudus täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamiseks igasugune vajadus, sest kohaldamise aluseks olnud asjaolud olid
9. märtsil 2010 ära langenud. Vastustaja 9