Obsah (7)

§ 660§ 661§ 187§ 430§ 432§ 150§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-11-61733 AS Starman versus Anu Metsla h

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 68,39 eurot, viivisevõla katteks 45,56 eurot, hageja õigusabikulude katteks 44,09 eurot ning hageja tasutus riigilõivu katteks 31,96 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 190,00 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Kuupäev kuumakse jääk 10.02.2012 20,00 170,00 10.03.2012 20,00 150,00 10.04.2012 20,00 130,00 10.05.2012 20,00 110,00 10.06.2012 20,00 90,00 10.07.2012 20,00 70,00 10.08.2012 20,00 50,00 10.09.2012 20,00 30,00 10.10.2012 20,00 10,00 10.11.2012 10,00 0,00 Kokku: 190,00 1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001, Danske Bank A/S Eesti filiaal viitenumbriga
2. 1.3 Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS Starman õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Täiendavad otsustused
3. Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 31,96 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 Danske Bank A/S Eesti filiaal, mis laekus Julianus Inkasso OÜ kontolt nr 221015269783 Swedbank AS-s 14.12.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699; 2.1 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.3 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
4. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

2 Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja 14.12.2011 tasutud riigilõivust 63,91 eurost tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 31,96. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Silvi Maiste Kohtunik 3