TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-3052 Määruse kuupäev 26.01.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. K’i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes, kuna kaebaja

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 30.12.2011 saabus Tartu Halduskohtusse K. K’i 27.12.2011 allkirjastatud kaebus. Kaebuses nõuab K. K Viru Vanglalt kahju hüvitamist seoses sellega, et medõe tegevuse pärast tuli tal 04.08.
2. a nälgida. Kaebaja leiab, et meditsiiniosakond töötab halvasti ning ei kutsu juba pika aja jooksul teda hambaarsti juurde. Kaebaja selgitab, et tal valutavad hambad, kuid hambaarsti juurde teda ei viida. Kaebuse kohaselt 02.08.
3. a teatas K. K medõele, et 04.08.
4. a kavatseb ta korraldada näljastreigi, kuna talle ei võimaldata kohtuda hambaarstiga. Medõde aga ei pööranud sellele tähelepanu ja näitas oma ükskõiksust. Kaebaja leiab, et selline medõe käitumine rikub tema õigusi. K. K märgib, et meditsiiniosakond on tema jaoks teinud väga vähe kasulikku. Kaebaja on seisukohal, et meditsiiniosakond rikub tema õigusi ja ei täida oma kohustusi. KOHTU SEISUKOHT
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 283 lg 1 kohaselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 3 lg 1 kohaselt kuulus halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametiisiku toimingu õiguspärasuse 1 kontrollimine ning avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine. Sama seadustiku § 4 lg 2 kohaselt oli toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, üksnes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus, tegevusetus või viivitus avalikõiguslikus suhtes. 01.01.

1. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustikus on samad põhimõtted sätestatud §-s 4 lõikes 1 ja §-s 6 lõikes
2. Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.12.2010 otsuses nr 3-3-1-69-10 on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Kohus on seisukohal, et kaebaja vaidlustab tervishoiuteenuse osutamist või sellest keeldumist, mis toimub eraõiguslikus suhtes, mitte avalik-õiguslikus suhtes. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
3. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et K. K’i kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastab kohus K.

K’i kaebuse.

§ 121

lõikes 3 sätestatakse, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. K. K’il on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda maakohtu (Viru Maakohtu) poole. Kuna K. K’i kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2