Obsah (4)

§ 121§ 11§ 4§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2723 Haldusasi A. S’i kaebus Viru Vangla toimingute (alates 31.

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Edasikaebamise kord

1. 23.11.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A. S’i 21.11.2011 allkirjastatud kaebus. Kaebuse kohaselt alates 31.08.2010 ei saada Viru Vangla tahtlikult kaebajat uuringutele. Kaebaja väidab, et 2010 aastal diagnoositi tal gastriit, luude hõrenemine ja veel midagi. 2010 aasta oktoobrist ei osutata kaebajale ravi. 2011 aasta augustist ei kutsu perearst kaebajat vastuvõtule, väidetavalt piinleb kaebaja valudes. Samuti rõhutab kaebaja, et kolme aasta jooksul ei võimaldata talle ninaoperatsiooni, seetõttu on rikutud tema õigust tervishoiule ja talle on tekitatud kahju. Kaebaja palub tunnistada Viru Vangla ja meditsiiniosakonna tegevus õigusvastaseks. Kaebusega koos esitas A. S taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. 02.01.
3. a kohtumäärusega tagastas kohus A. S’i kaebuse

§ 11lg 4 alusel.

17.01.

1. a esitas kaebaja määruskaebuse, millega vaidlustas Tartu Halduskohtu 02.01.
2. a kohtumäärust. 23.01.
3. a kohtumäärusega rahuldas Tartu Halduskohus A. S’i määruskaebuse ja tühistas 02.01.
4. a kohtumääruse.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 283 lg 1 kohaselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 3 lg 1 kohaselt kuulus halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või 1 ametiisiku toimingu õiguspärasuse kontrollimine ning avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine. Sama seadustiku § 4 lg 2 kohaselt oli toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, üksnes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus, tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. 01. jaanuarl.2012. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustikus on samad põhimõtted sätestatud §-s 4 lõikes 1 ja §-s 6 lõikes 2.

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 6

lg 2 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalikõiguslikus suhtes. Kohus on seisukohal, et kaebaja vaidlustab tervishoiuteenuse osutamist või sellest keeldumist, mis toimub eraõiguslikus suhtes, mitte avalik-õiguslikus suhtes. A. S selgitab kaebuses, et perearst ei kutsu teda vastuvõtule, talle ei osutata ravi, ei võimaldata uuringuid ning ninaoperatsiooni.

1. Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.12.
2. a otsusele nr 3-3-1-69-10, kus on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
3. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et A. S’i vaidlus kuulub eraõigusliku valdkonda, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastab kohus A.

S’i kaebuse.

§ 121

lõikes 3 sätestatakse, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. A. S’il on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda maakohtu (Viru Maakohtu) poole. Kuna A. S’i kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2