KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-275 Haldusasi OÜ Hawaii Express kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 25.01.2011 maksuotsuse nr 12.23/2606-9 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil 9. jaanuaril 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Hawaii Express; Esindajad: juh. liige Kaijo Kuusing ja v.adv. Priit Lätt. Vastustaja: Maksutollikeskus, ja Tolliameti Põhja maksu- ja Esindaja: Uku Tampere. Kolmas isik: NT Logistika AS Esindaja: Andres Mihelson. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus; 2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 25.01.2011 maksuotsus nr 12.2-3/2606-9. 3. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Hawaii Express (registrikood 10027017) kasuks välja 3971,45 eurot. 4. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule(HKMS § 181 lg 1; § 182 lg 1). ASJAOLUD 1. Osaühing Hawaii Express eest on deklarant NT Logistika AS oma nimel deklareerinud rubriigis 8712 kaubakoodiga 8712 00 30 00 Eestis vabasse ringlusse Kambodža äriühingus Bestway Industrial 1 Co. Ltd. (edaspidi Bestway) komplekteeritud jalgrattaid alates 2006. Nimetatud kaubakoodi puhul on tollimaks 14%. 2. Jalgrataste importimisel on kaebuse esitaja kasutanud soodustust 200 (lahter 36), mis annab Kambodža päritolu kaubale tariifisoodustuse tollimaksu osas (tollimaksumäära 0%) ühenduse üldiste soodustuste süsteemi ehk nn GSP päritolusertifikaadi vorm A alusel. 3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) on asunud järelkontrollide käigus seisukohale, et tollimaksu tariifisoodustuseks kasutatud ja deklareerimisel esitatud päritolu sertifikaatide vormid A on alusetult väljastatud ja seega on tariifseid soodustusi alusetult kohaldatud ning ei esine aluseid järelarvestuskande tegemata jätmiseks, mistõttu jalgrattad tuleb maksustada ühenduse tollitariifistiku alusel tollimaksumääraga 14%. 22.04.2010 koostas PMTK kahe 2007 tollideklaratsiooni osas kaebuse esitajale maksuotsuse nr 12.2.-3/2606-4 (edaspidi maksuotsus 1), millega määrati tasumisele kuuluvat tollimaksu 86 393 krooni ja käibemaksu 15 551 krooni. Kaebuse esitaja on maksuotsusega 1 määratud summad tasunud ning vaidlustanud maksuotsuse Tallinna Halduskohtus, kus menetlus on pooleli (haldusasi nr 3-10-1329). 14.12.2010 koostas PMTK kontrollakti nr 12.2-3/2606-8 eelnimetatud maksuotsusega hõlmamata tollideklaratsioonide osas samasugustel asjaoludel. 31.12.2010 esitas kaebuse esitaja eriarvamuse kontrollaktile. 25.01.2011 koostas PMTK perioodil 18.02.2008 kuni 5.06.2009 esitatud tollideklaratsioonide osas kaebuse esitajale maksuotsuse nr 12.2-3/2606-9 (edaspidi maksuotsus), millega määrati tasumisele kuuluvat tollimaksu 204 839,84 eurot ja käibemaksu 37 163,22 eurot. 4. Maksuhaldur on tuginenud maksuotsust tehes Euroopa Pettustevastase Ameti (European AntiFraud Office, edaspidi OLAF) poolt koostatud lähetuse raport nr OF/2008/0594, milles kirjeldatakse vorm A aluseks olnud asjaolude kontrollimist Kambodžas 13 päeva jooksul ajavahemikus 19.062.07.2009 ja OLAF-i vastustele PMTK päringutele – 27.08.2010 ja 3.12.2010. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED 5. Kaebuse esitajal oli jalgrataste importimisel tollideklaratsioonide alusel nõuetekohaselt täidetud vorm A olemas. Maksuotsuse tegemisel on PMTK rikkunud uurimisprintsiipi, jättes kindlaks tegemata vaidlusaluste jalgrataste koostisosade päritolu ning hinnates ebaõigesti järelkontrollimenetluses kogutud tõendeid. Tariifisoodustuse kohaldamise eelduseks olev sooduspäritolu omistatakse teatud kriteeriumitele vastavast riigist pärit olevale kaubale. Sooduspäritolu andmiseks nõuavad nimetatud kriteeriumid reeglina kauba täies mahus valmimist või teatud tootmis- või töötlemisprotsessi läbimist asjaomases riigis. Rubriigis 8712 nimetatud kuullaagritega jalgrataste osas ei tohi kõikide kasutatud mittesooduspäritoluga materjalide väärtus ületada 40% toote tehase hinnast. Tehasehinna legaaldefinitsioon on vastavalt määruse 2453/93 artiklile 66 (
- f)järgmine: „hind, mis makstakse tootjale, kelle ettevõttes teostatakse viimane töö või töötlemine, eeldusel, et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus miinus kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel“. 6. PMTK ei ole järginud uurimisprintsiipi ja on tuginenud OLAF aruandele ning vastustele, analüüsimata nendes sisalduvaid vasturääkivusi. OLAF tegutseb peamiselt Euroopa Nõukogu määruste nr 2988/951 ja 1073/19992 ning Euroopa Komisjoni otsuse nr 1999/352/EC3 alusel. Tegutsedes Euroopa Komisjoni volitusel, on OLAF-il õigus põhjendamatult antud soodustuste äravõtmiseks, ent seda õigust ei teosta OLAF vahetult. Määruse nr 1073/1999 artikli 9 kohaselt 1 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta. 2 OLAF juurdluste kohta. 3 OLAF asutamise kohta. 2 koostatakse OLAF-i juurdluste tulemusel aruanded, mida „tunnustatakse riigi inspektorite koostatud haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena selle liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses, kui nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad hindamisreeglid kui riigi inspektorite koostatud haldusaruannete kohta ja nad viimati nimetatutega võrdväärsed.“ Seega tuleb maksuotsuses viidatud OLAF-i raportit käsitleda kui kõigest üht tõendit PMTK poolt läbiviidavas maksumenetluses, mida vastustaja peab hindama samamoodi kui teisi tõendeid. Kui raportiga ei ole teatud asjaolud leidnud tõendamist, siis tuleb vastustajal kas koguda täiendavaid tõendeid või jätta isik maksustamata. Maksuotsuses sisalduv PMTK väide, et „... on maksuhalduril kohustus tunnustada OLAF-i uurimisraportit sisuliselt kui maksuotsust“ (vt maksuotsuse 2 lk 3 keskel) on väär ega põhine kehtivatel õigusaktidel. PMTK ei ole oma väidet õiguslikult põhistanud. 7. OLAF on järeldanud, et raportis viidatud vormid A „tuleks lugeda kehtetuks“, ent selline järeldus ei tähenda nende vormide formaalset kehtetuks tunnistamist. Siinjuures tuleb märkida, et kõnealuste sertifikaatide formaalset kehtetuks tunnistamist või nende kui ebaõigete tagasivõtmist Kambodža ametivõimude poolt ei ole kindlaks tehtud, samuti ei ole seda väidetud kontrollaktis ega maksuotsuses. Juhul, kui PMTK arvates oli OLAF-i raport selles küsimuses üheselt mõistetav ja selge, jääb arusaamatuks, miks PMTK pöördus lausa mitmel korral OLAF-i ja Euroopa Komisjoni poole küsimustega raporti kohta ning selgituste ja juhtnöörida saamiseks. 8. OLAF ei ole oma juurdlusega saavutanud algset eesmärki – tuvastada, et rattadetailid ei omanud sisuliselt sooduspäritolu, sest raporti punktis 5.4. on sõnaselgelt öeldud, et OLAF-i juurdluse käigus „... puudusid võimalused Euroopa ühendustesse müüdud jalgrataste tegelike kulude jaotuse või jalgrattaosade tegelike hindade kohta andmete saamiseks“. OLAF ei ole üldse tegelenud küsimusega, kas formaalsetele vigadele vaatamata (mis seejuures olid Kambodža ametivõimude, mitte kaebuse esitaja või isegi mitte Bestway vead) omasid jalgrattad sooduspäritolu - raportis ei ole näiteks tuvastatud, et rattadetailid oleks pärinenud riikidest, mille puhul GSP soodustuse rakendamine oleks välistatud. Seega lähtudes uurimiskohustusest peab järelkontrolli teostav Eesti tolliasutus tuvastama, kas vaidlusalused kaubad omasid tegelikult ja sisuliselt õigust GSP soodustusele või mitte. 9. GSP soodustust tõendav päritolusertifikaadi vorm A antakse ja selle kehtivust kontrollitakse komisjoni määruse nr 2454/93 põhjal (2. alajagu). Määruse artikli 78 lg 7 kohaselt peab sertifikaadi välja andnud ekspordiriigi pädev valitsusasutus tagama, et sertifikaadid ja taotlused oleksid nõuetekohaselt koostatud. Artikkel 79 kohaselt vastutab ekspordiriigi pädev valitsusasutus selle eest, et võetaks tarvitusele abinõud toodete päritolu ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrolliks. Päritolusertifikaadi vormi A kontroll toimub sama määruse artiklite 94 ja 95 alusel. Impordiriigi toll esitab dokumendi ehtsuse kahtluse korral ekspordiriigi pädevale valitsusasutusele järelkontrolli taotluse. Ekspordiriigi pädev valitsusasutus peab kontrolli tulemused teatama iga liikmesriigi tollile kuue kuu jooksul. Kui selle aja jooksul aga sellist vastust ei saadeta või vastus ei sisalda piisavat teavet, et otsustada, kas dokument on ehtne, saadetakse tolli poolt ekspordiriigi pädevale ametiasutusele teine teade, mille peab vastuse saama nelja kuu jooksul. Kui ka nelja kuu pärast ei saada vastust või vastus pole piisav, keeldub toll soodustuste kohaldamisest. Seega saab PMTK lähtuda OLAF-i raportis esitatud hinnangust vorm A kehtivuse kohta alles pärast seda, kui on saanud sellekohase kinnituse Kambodža ametivõimudelt, mida kontrollakti ega ka maksuotsuse koostamise ajaks ei ole saadud. Samuti ei ole möödunud ülalnimetatud tähtajad, mis annaksid PMTK-le õiguse vastuse mittesaamise tõttu keelduda vorm A alusel antava soodustuse kohaldamisest. 10. PMTK on jätnud tähelepanuta olulise tõendi - Kambodža ametivõimude 6.07.2010 kirjaliku kinnituse selle kohta, et vormide A väljaandmisega seotud vead olid üksnes protseduurilised ning et kui protseduurilisi reegleid oleks korrektselt täidetud, vastaksid enamik jalgrattaid GSP vorm A 3 nõuetele. Seejuures on Kambodža ametivõimud sõnaselgelt kinnitanud, et kaebuse esitaja koostööpartner Bestway on esitanud ametivõimudele korrektselt kõik nõutud andmed ning et ametivõimudel on olnud ligipääs kogu infole, mis on olnud vajalik vorm A-de väljastamiseks. Sama on kinnitanud Bestway oma vastustes kaebuse esitaja küsimustele, märkides, et vaidlusalused jalgrattad on tegelikult alati olnud vastavad GSP vorm A nõuetele. 11. Ka ei ole selge, kas raport üldse puudutab kaebuse esitaja poolt imporditud jalgrattaid. OLAF-i raporti lk-del 9 ja 14 lähtutakse Bestway puhul üldistusest, märkides, et „kontrollrühm valis ettevõtte imporditehingute loendist 18 materjalide imporditehingut ning kontrollis nende aluseks olevaid algdokumente“. Seega OLAF kontrollis väga piiratud valimit kogu tootja poolt Euroopa Liitu eksporditud jalgratastest perioodil 2006-2009 ja raportist ei selgu, kas kaebuse esitajale eksporditud jalgrattad olid nende hulgas. Märgitud on, et „tuvastati, et ettevõtte poolt näidatud GSP sertifikaadi A-vormi taotlusele lisatud kulude jaotuses näidatud osade hinnad vastasid ettevõtte kuludokumentides ja impordidokumentatsioonis toodud osade tegelikele hindadele.“ (lk 9). Seega ilmneb, et ASEAN-i piirkondliku kumulatsiooni sooduspäritolu protsent oli sisuliselt täidetud. Samuti olid vastavuses sooduspäritolu väärtuse kalkulatsioonid kontrollitud jalgrattaosade impordil ja valmistoodangu ekspordil, aga esines vormilisi puudujääke dokumentatsiooni osas, mis tulenesid Kambodža ametivõimude poolt sellel ajal GSP päritolusertifikaatide vorm A väljastamiseks antud juhistest, sest ametivõimud aktsepteerisid ka vorme B ja D (OLAF-i raporti lk 12). 12. Kaebaja esitas Bestway´le järelepärimise küsimuses, kas OLAF-i juurdluse käigus uuriti ka kaebuse esitaja poolt ostetud jalgratastega seonduvat. Bestway´lt 20.09.2010 saadud vastuses märgiti, et OLAF valis kontrollitavad juhtumid välja juhuslikult - kontrolliti eksporte üksnes Saksamaale, Taani ja Hispaaniasse, ent mitte Eestisse (sh kaebuse esitajale perioodil 2006-2009). Sama kinnitab ka 22.12.2010 järelkontrolli toimikus sisalduv ja OLAF-i raporti lisaks nr 8 olev 1.07.2009 koostatud Bestway külastust käsitlev raport. OLAF-i visiit toimus Bestway tehases 24.06.2009 (lk 2, p 2), OLAF kontrollis Bestways viibitud ühe päeva vältel kohapeal üksnes valitud kolme Euroopa Liitu jalgrattaid importinud isiku (lk 4, p 14: T. Hansen Gruppen A/S Taanist, p 15 Harald Nyborg A/S Taanist, p 16 Kastner + Oehler Warenhaus AG Austriast) mõningaid rattaosade impordiepisoode kõikidest nelja aasta vältel (2006, 2007, 2008 ja 2009) väljastatud rohkem kui 4000 vormidest A. Nende kolme Euroopa Liidu ettevõtja hulgas ei olnud OÜ-d Hawaii Express. 13. OLAF-i raportist nähtub, et vastutavaks tuleks lugeda mitte kaebuse esitaja partnerit Bestway´d, vaid pigem teist juurdluse käigus uuritud tootjat - Atlantic Cycle Co. Ltd. (edaspidi Atlantic), kellega kaebuse esitajal puuduvad igasugused suhted (raporti punkt 4.2.). Nii tuleneb näiteks raporti lk-de 14, 15 ja 16 võrdlemisel, et hinnakalkulatsiooni kohta olid OLAF-il etteheited üksnes Atlantic´ule, mitte aga Bestway´le. OLAF-i 1.07.2009 koostatud Bestway külastust käsitlevas raportis on üheselt tuvastatud, et OLAF-i järelduste aluseks oleva kolme Euroopa Liidu importööri mõningate rattaosade imporditehingute episoodide uurimisel Bestway kalkulatsioonid vorm A avalduseks ning ekspordiks kulude jaotuse osas klappisid täielikult (vt punktid 15-17). Küll aga tehakse OLAF-i raporti lõppjärelduses sama tuvastatud fakti kohta ekslik üldistus ja järeldus, et Kambodža mõlema äriühingu kalkulatsioonid ei klappinud, ning kutsutakse eksliku üldistuse põhjal ühenduste maksu- ja tolliameteid algatama sissenõudmismenetlusi. PMTK on jätnud ka vastavasisulise analüüsi järelkontrolli raames tegemata. 14. Nii kaebuse esitaja ise kui ka Bestway on olnud väga koostöövalmid ning PMTK-l oleks olnud võimalik kõik asjassepuutuvad dokumendid kätte saada. Kaebaja esitas 25.12.2010 Bestway esindajale (Jessica Whuang, müügijuht) küsimused ja sai juba 27.12.2010 järgnevad vastused koos selgitavate tabelitega (lisa nr 3) 2008 ja 2009 imporditud ühe jalgratta mudeli (TX-30, mida imporditi jalgratastest kõige rohkem 2008.
- a)koostisosade väärtuste kohta, lähtudes tootmisaastast: 4 (
- a)TX-30 (tootmisaasta 2009): ASEAN-i (Kambodža, Malaisia, Singapur ja Vietnam) päritoluga osad: Kambodžast (48.5%) ja Vietnamist (13.17%) = 61.6%; teistest riikidest: 38.33%. Seega see mudel kvalifitseerub sooduskohtlemisele (vorm A väljastamisele), sest ASEAN-i päritolu komponendid moodustavad 61,6%; (
- b)TX-30 (tootmisaasta 2008): ASEAN-i koostisosad moodustavad kokku 63.77% (48.16% Kambodžast ja 15.61% Vietnamist). 15. Maksuotsuses on omistatud suur tähendus OLAF-i 27.08.2010 vastusele nr D/08042 ja 3.12.2010 vastusele. Maksuotsuse kohaselt „OLAFi 03.12.2010 vastusest nähtuvalt puudutab OLAF-i raportis toodu nii Bestway Industrial Co Ltd poolt toodetud jalgrattaid kui Atlantic Cycle Co Ltd poolt toodetud jalgrattaid ja Bestway Industrial Co Ltd-l puudub piisav päritolu tõestus (GSP vormid A) ASEAN-i riikidest pärit jalgrattaosade kohta, milliseid kasutatakse jalgrattaosade tootmisel“ (vt maksuotsus 2 p 3.4.2, lk 15). Kaebuse esitaja on seisukohal, et PMTK järeldus on väär, sest OLAF-i vastus ei ole üheselt mõistetav ning selles on jäetud vastamata enamikele olulistele küsimustele, mida PMTK ja kaebuse esitaja esitasid ühiselt menetluse käigus (vt maksuotsus 2 3.4.2, k 14-15): näiteks on jätkuvalt ebaselge see, kas GSP soodustuse kohaldamine kaebuse esitaja imporditud jalgratastele on välistatud (küsimus nr 1); kuivõrd OLAF-i raport üldse puudutab kaebuse esitaja poolt imporditud jalgrattaid (küsimus nr 2); kas Bestway´le väljastatud GSP päritolusertifikaadi vormid A on kehtetuks tunnistatud või mitte (küsimus nr 6)? PMTK, otsustades järelkontrolli raames pöörduda OLAF-i poole selgituste saamiseks, peaks olema oma tegevuses järjekindel ning kooskõlas MKS §-ga 11 pöörduma korduvpalvega OLAF-isse ebaselgete asjaolude väljaselgitamiseks. Kaebuse esitaja väljendas oma valmisolekut aidata vastavasisulise korduvpalve koostamisel ka eriarvamuses, kuid kahjuks on PMTK selle jätnud tähelepanuta. 16. Ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. Käesolevas asjas on tähtis selles loetelus ÜTS art 220 lg 2 p-i b all märgitud alus, mille kohaselt järelarvestuskannet ei tehta siis, kui: “tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea (eksimuse) tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta”. Arvestades Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikat, tuleb sellistel juhtudel kaaluda, kas täidetud on kolm kumuleeruvat tingimust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte. Käesolevas järelkontrolli asjas on tuvastatud tolli viga ning selle tingimuse üle vaidlus puudub (vt maksuotsus 2 p 3.7.1.1). 17. Siiski märgib kaebaja veel, et OLAF-i raportist, Kambodža ametivõimude ja Bestway esindaja selgitustest nähtub, et Bestway jalgrattatehas järgis alati Kambodža pädevate ametivõimude poolt kehtestatud korda vorm A taotlemiseks ning ka väärtuskalkulatsioonid vorm A avaldustes ja ekspordi teostamisel ühtisid. Seega ei ole jalgrataste tootja tegelenud eksitava tegevuse või väärandmete esitamisega ning sellekohased PMTK vihjed on paljasõnalised. Kõnealune kord kehtis Bestway tegevuse alustamisest detsembris 2005 kuni OLAF-i ja Euroopa Liidu ametnike poolt läbi viidud koolituse ja protseduurireeglite muudatusteni, mis jõustusid alles 1.07.2009. Protseduurireeglite muutjaks olid Euroopa Komisjoni volitatud esindajad, mitte Kambodža ametivõimud. Seejuures muudeti vaid ASEAN-i päritolu jalgrattadetailide importimisel päritolusertifikaatide nõuet, st varasema lihtsustatud korra ja vormide A, B ning D aktsepteerimise asemel nõutakse alates 1.07.2009 ainult vormide A esitamist. Oluline on rõhutada, et Bestway ei ole korra muutmisel tootmistegevust lõpetanud või muutnud, vaid toodab ja tarnib jätkuvalt jalgrattaid Euroopa Liidu importööridele vormidega A. Kaebuse esitaja on järelkontrolli raames korduvalt avaldanud PMTK-le, et tal on kavas importida tehaselt ca 3100 jalgratast (25 erinevat mudelit) 2011. a märtsikuus, millest Bestway on kinnitanud eelnevalt vastavuse vorm A nõuetele täies ulatuses, 5 mistõttu kaebuse esitaja ei planeeri 14% tollimaksu tasumist jalgrataste vabasse ringlusesse deklareerimisel. See on täpselt sama käitumismuster nii Bestway kui ka kaebuse esitaja poolt nagu järelkontrollides käsitletud perioodil 2006-2009. Seega ei ole Bestway ja varasema impordi näol tegemist ühekordse või lühiajalise petuskeemiga tollimaksupettuse organiseerimiseks, vaid tavapärase ja riigis kehtivatele reeglitele vastava normaalse, avaliku ja kontrollitava majandustegevusega alates juba detsembrist 2005. 18. Puudub vaidlus, et Kambodža ametkondade poolt Bestway´le väljastatud GSP sertifikaatide vormid A olid väljastatud piirkondlike (ASEAN) kumulatsioonireeglite alusel ning nende reeglite kohaselt aktsepteerisid kohalikud ametkonnad ASEAN-i päritoluga osade puhul lisaks vormile A ka päritolusertifikaadi vorme B ja D. Kambodža pädevad võimud ei ole seda korda ise välja mõelnud ega omavoliliselt kehtestanud - kuna GSP tollitariifi soodustuse andmisega on tegu Euroopa Liidu majandusabi projektiga vähim arenenud maadele, siis ilmselgelt on antud korra kehtestaja, Kambodža ametivõimudele vastavate instruktsioonide ja protseduurireeglite andja, korraldaja ning vastutaja Euroopa Liit oma vastavate ametkondade kaudu. Nähes, et antud kord kehtis piisavalt pika aja jooksul, detsembrist 2005 kuni juulini 2009, ning et jalgrattaid imporditi Euroopa Liitu väga suurtes kogustes vormidega A, pidid Euroopa Liidu pädevad ametkonnad olema piisavalt kursis olukorraga Kambodžas ja peaksid võtma seega ka ainuvastutuse. Seetõttu on kohatu süüdistada Kambodža tootjat või veelgi enam, Euroopa Liidu importööre (sh kaebuse esitajat) piisava hoolsuse või hea usu puudumises ning esitada tagantjärgi väga suur maksunõue. Pigem tuleks esmalt veenduda Euroopa Liidu pädevate ametkondade piisavas hoolsuses, tegemistes või tegemata jätmistes sellise korra kehtestamisel ning mitte veeretada vastutust või ehitada puuduliku ja vastuolulise OLAF-i raporti ning terviku nägemisest ja arvestamisest hoidumise abil maksunõuet vabakaubanduslepingu ja vähim arenenud maades kehtivate protseduurireeglite kehtestamises sõnaõigust ja volitusi mitteomavatele ning seega asjasse mittepuutuvate importööride vastu. Kaebuse esitaja arvates oleks PMTK pidanud järelkontrolli käigus ise või siis alternatiivselt delegeerides selle OLAF-ile esmalt üheselt tuvastama, kes on kehtestanud Kambodža riigis 2009 sügiseni kehtinud GSP soodustuse protseduurireeglid ning kes on selle eest vastutav. Tuvastades, et protseduurireeglid Kambodžas on vabakaubanduslepingu kaudu kehtestanud Euroopa Liit, tuleb Euroopa Liidul ka aktsepteerida enda poolt seatud protseduurireegleid järginud ettevõtjate poolt Euroopa Liidu territooriumile soodustariifiga teostatud importi. Kui aga Euroopa Liidu pädevad võimud leiavad, et Kambodžas 2005-2009 kehtinud GSP soodustariifi protseduurireegleid on Kambodža ametivõimude poolt omavoliliselt muudetud või rikutud, siis tuleks ka vastutusele võtta selle riigi ametnikud, mitte aga teha järelarvestuskandeid heausksetele ja piisava hoolsusega tegutsenud Euroopa Liidu importööridele. OLAF on oma raportis ja PMTK jätnud vastavasisulise olulise analüüsi täielikult tegemata. 19. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuotsuses väidetuga, et kaebuse esitaja oleks ise pidanud avastama tolli vea ning et kaebuse esitaja ei ole olnud heauskne ja omapoolselt täitnud hoolsuskohustust ega järginud kehtivad õigusakte. ÜTS artikkel 220 lg 2 punkti b kohaselt puudub alus kaebuse esitaja maksustamiseks. Kohtupraktikale tuginedes peab hindama, kas heausksel võlgnikul oleks olnud võimalik vigu avastada, võttes arvesse vea iseloomu, võlgniku kutsealaseid kogemusi ja tema poolt ülesnäidatud kohusetundlikkust. Kaebuse esitaja on regulaarselt küsinud ja Bestway esindajad on alati kinnitanud kõikide jalgrataste vastavust GSP päritolusertifikaatide vorm A nõuetele enne iga ostutellimuse esitamist ning iga jalgratta mudeli kohta eraldi tehnilise spetsifikatsioonilehe all. Jalgrataste ostulepingud ja kauba eest maksmiseks kasutatavad pangadokumendid on põhjalikud ning pangadokumentides ehk akreditiivis on määratud täiendavad tingimused, kaasa arvatud päritolusertifikaadi vorm A olemasolu ja esitamine iga kaubasaadetisega, ilma milleta ei toimu kauba eest tasumist. See tähendab, et tarnetingimuste rikkumisel, kaasa arvatud päritolusertifikaat vorm A osas, ei saa müüja raha - seega võtab ta täieliku riski ja vastutuse päritolusertifikaadi vorm A õigsuse 6 ja autentsuse osas. Jalgrataste impordil Kambodžast on kaebuse esitaja seadnud tingimuseks originaaldokumentide esitamise (müügiarve, pakkeleht, veokiri ja vorm A), mis vastavalt maksetingimuste kokkuleppele (tagasivõtmatu pangagarantii originaaldokumentide esitamisel) edastati Bestway pangalt kulleripostiga otse kaebuse esitaja pangale (Hansapank/Swedbank). Maksetingimustes pangagarantii avamisel on kaebuse esitaja seadnud üheks tingimuseks nõuetekohase originaal vorm A olemasolu, mille autentsust Euroopa Liidu territooriumil kontrollib esmalt kaebuse esitaja poolt määratud pank dokumentide saabumisel kulleriga panga kontorisse maksmise aktsepteerimiseks. Pärast pangapoolset dokumentide kontrolli edastatakse vorm A, ostuarve, pakkeleht, veokiri ja transpordiarve volitatud tollideklarandile (NT Logistika AS), kes kontrollib omakorda kõiki asjasse puutuvaid fakte ja dokumente ning nende vastavusel vormistab impordideklaratsioonid maksuhaldurile ülevaatuseks ja kontrolliks, kes nõuetekohaste dokumentide esitamisel annab loa kaupade vabastamiseks Euroopa Liidu tolliruumi vabasse ringlusesse. Seega kontrollivad kauba saatedokumente ja muu hulgas ka vorm A olemasolu ja nõuetekohasust enne kaupade Euroopa Liidu tolliruumi vabasse ringlusesse lubamist lisaks kaebuse esitaja töötajatele (nt raamatupidaja) seitse pädevat instantsi: Bestway, Qualitech International Limited, Kambodža tolli- ja ametivõimud, saatja pank, saaja pank, tolliagent ja Eesti tollivõimud. 20. Kaebuse esitaja heausksus ja hoolsuskohustuse täitmine on piisavalt tõendatud ka sellega, et kaebuse esitaja esindaja on igakordselt, kõikide tootmistsüklite ajal perioodil 2006-2010 kontrollinud tootmisprotsessi Kambodža tehases, sh veendunud tehnilise kontrolli raames, et kasutatavad jalgrattadetailid pärinevad ASEAN-i riikidest ning et seetõttu on kokkupandud jalgratastele Kambodža ametivõimude poolt põhjendatult kohaldatud nn GSP soodustust vormide A kaudu. Sellega on kaebuse esitaja teinud kõik temast oleneva, et välistada mingitki laadi pettus või muud minetused GSP soodustuse kasutamisel. Alates tellimuste esitamisest Bestway´le on kaebuse esitaja eesmärgiks olnud eelkõige jalgrataste tehnilise spetsifikatsiooni täpsus, kvaliteet, viimistlus ja välimus ning vastavus Euroopa Liidu normatiivaktidele ja ohutusnõuetele. Samas ei ole kaebuse esitaja kontrollinud Bestway raamatupidamisdokumente ega tegelenud päritolusertifikaatide vormidega A seotud õiguslike küsimustega, sest kaebuse esitajal puudus selleks igasugune vajadus ja ka pädevus. Päritolusertifikaatide väljaandmisega tegelesid Kambodža ametivõimud, kelle esindajad on regulaarselt viibinud ka Bestway´s jalgrataste valmistamise ajal. Seega, vormid A olid nõuetekohaselt välja antud ning kõnealusel perioodil puudus kaebuse esitajal kahtlus nende õigsuses. 21. Kaebuse esitaja ei ole kontrollinud ja Bestway kui kaebuse esitajaga äriõiguslikult mitteseotud ettevõtja ei ole kohustatud võimaldama oma klientidele ettevõttesisese dokumentatsiooni, raamatupidamise, tootmisarvestuste omahinna, omatoodangu omahinna ning imporditud rattaosade päritolu ja ostuarvete kontrolli. Kaebuse esitaja on olnud seisukohal, et GSP päritolusertifikaadi vorm A väljastamiseks Kambodžas vajalike reeglite kehtestamine, tehaste vorm A avalduste läbivaatamine ning vorm A väljastamine on täielikult Kambodža Kuningriigi tolli- ja ametivõimude pädevuses vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahvusvahelise kaubanduse kokkuleppele. Nimetatud ametivõimude tegevuse õiguspärasuses ei ole kaebuse esitaja kahelnud ega pidanud kahtlema. Pealegi, nagu nähtub OLAF-i raportist (lk 16, punkt 5.2.), ei olnud Bestway´le jalgrataste detailide tegelikud omahinnad kättesaadavad, sest detailide ostmisega tegelesid Bestway emaettevõtja Yuh Jiun Industrial Co. Ltd. (edaspidi YJ) ning müüki ja tarnet korraldanud äriühing Qualitech International Limited (edaspidi Qualitech). 22. Küll aga on kaebuse esitaja nõudnud ja YJ on kinnitanud iga Kambodžas toodetud ja kaebuse esitajale eksporditud jalgratta vastavust vorm A nõuetele iga mudeli tehnilise spetsifikatsiooni lehel juba enne ostulepingu sõlmimist. Samuti on kaebuse esitaja seadnud vorm A esitamise eeltingimuseks jalgrataste eest maksmiseks. Kaebuse esitaja loeb oma sellist ennetavat käitumist, sh Bestway kinnitust vorm A olemasolu kohta ning kaebuse esitaja poolt vorm A seadmist maksetingimuste üheks osaks, maksimaalseks hoolsuskohustuse täitmiseks ning heas usus 7 tegutsemise tõendiks. Kaebuse esitaja on juba märkinud, et kuigi üheks peamiseks OLAF-i juurdluse eesmärgiks oli välja selgitada kõnealuste kaupade (rattadetailide) tegelik päritolu, ei tuvastatud seda siiski juurdluse tulemusel. OLAF-i raporti punktis 5.4. on selgelt öeldud, et OLAF-i juurdluse käigus „puudusid võimalused Euroopa ühendustesse müüdud jalgrataste tegelike kulude jaotuse või jalgrattaosade tegelike hindade kohta andmete saamiseks“. Seda arusaamatum on, mille alusel, kuidas ja miks oleks pidanud kaebuse esitaja kontrollima päritolusoodustuse õigsust ulatuses, mis oleks märgatavalt ületanud Kambodža ametivõimude ja isegi OLAF-i kontrolliulatust. 23. Kaebaja heausksust ei riku see, et tehingupartnerid oli Taiwanist, kust importimisel kehtib 14% tollimaks (vt maksuotsuse p 3.7.1.2.3, lk 21). Kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et Bestway kui tütarettevõtja tegevust korraldab Taiwani emaettevõtja, ent samuti teadis kaebuse esitaja seda, et Taiwani ettevõtted ei tegele kaebuse esitaja tellimuste alusel tootmisega Taiwanis, vaid et tootmine toimub tegelikult Kambodžas ning et sealt kasutatavad jalgrattadetailid vastavad GSP soodustuse nõuetele. Nagu nähtub OLAF-i raportist, sai tegelik tootmistegevus Kambodža tootmistehases kinnitust. 24. Kaebuse esitajal ei ole kunagi tekkinud vähimatki kahtlust kauba päritolu mittevastavuse suhtes vorm A nõuetele, sest kõik vormidega A seotud toimingud sooritati alati kiiresti ja ühegi takistuseta. Alles 8.07.2009 teatas Bestway esindaja, et Kambodža tollivõimud on muutnud vorm A avalduste kontrolli ja väljastamise korda, lähtudes juunikuus 2009 Euroopa Liidu ametnike poolt Kambodža tollivõimudele läbi viidud koolitusest. Siiski ei tekitanud see kaebuse esitajas kahtlust, et väljastatud vormid A ei ole õiged – kaebuse esitaja sai üksnes teabe, et vormide A väljaandmise protseduuri on muudetud alates 1.07.2009. Kaebuse esitaja sai OLAF-i lähetusest Kambodžasse esmakordselt teada alles 9.03.2010, kui kaebuse esitaja esindaja, tootmisjuht Enn Rohtla viibis Kambodžas komandeeringus (25.02.-15.03.2010) jalgrataste tootmise tehnilise kontrolli teostamisel ja kuulis sellest ühelt Bestway kliendilt, jalgrataste importija (Helkama OY, Soome) tootmisjuhilt ning teatas kaebuse esitaja juhatuse liikmele Kaijo Kuusingule e-posti teel. PMTK teatas kaebuse esitajale esmakordselt maksukontrollist ja tagasiulatuva maksunõude esitamise kavatsusest perioodil 20072009 Kambodžast imporditud jalgrataste suhtes suulise vestluse käigus alles 29.03.2010, kui PMTK kutsus kaebuse esitaja juhatuse liikme Kaijo Kuusingu ja raamatupidaja L. S. maksuhalduri ruumidesse dokumentide üleandmiseks. Seejuures on oluline rõhutada, et ka Euroopa Liidu Teatajas ei olnud avaldatud midagi kõnealuse GSP soodustuse ning vormide A kehtetuse kohta, mis oleks võinud kaebuse esitajal tekitada kahtluse ning vajaduse vormide A õiguspärasust kontrollida. 25. Maksuotsuses osundatakse korduvalt PMTK 4.02.2008 kirjale nr 12-8/5297 ning seostatakse sellega veast teada saamist. Kaebuse esitaja märgib, et kõnealuse kirja sisust lähtudes ei saanud mõistlikult tegutseval ettevõtjal tekkida mingisuguseid kahtlusi vigadest vormide A väljastamisel, sest kirjas ei ole väljendatud kahtlust kõnealuste päritolusertifikaatide ebaõigsuse kohta. Kirjaga teavitatakse, et Eesti tollivõimud teostavad rutiinset tolli järelkontrolli ajavahemikul 01.05.200628.05.2007 tollideklaratsioonidega deklareeritud andmete ja tollivormistuse ning maksude tasumise õigsuse kohta. PMTK on kirjas märkinud, et ta teavitab kaebuse esitajat Kambodža tolli vastuse saamisest, mistõttu mõistlikult tegutseval ettevõtjal puudus vajadus täiendavate selgituste küsimiseks Eesti või Kambodža tollilt. Veel 18.02.2008 aktsepteeris Eesti toll tollideklaratsiooni IM A 08EE1420EE90295251, sealhulgas sellele lisatud vormi A, kusjuures vormile A on andnud oma allkirja ja pitseri Eesti tolli vaneminspektor Karu. 26. Kambodža võimud aktsepteerisid endi poolt kehtestatud lihtsustatud korra alusel (OLAF-i raport, lk 9) tehastelt ASEAN-i päritoluga jalgrattaosade puhul peale vormide A ka päritolusertifikaadi vorme B ja D (lk 12), mis aga ei tähenda, nagu need osad ei oleks pärit ASEAN-i riikidest. OLAF-i raport ütleb selgelt, et „ettevõttele tarnisid detaile teistes ASEAN-i riikides, 8 peamiselt Vietnamis, Singapuris, Indoneesias ja Malaisias asuvad tarnijad. Lisaks osteti mõned osad sisse ka teistest riikidest, näiteks Hiina, Taivan ja Jaapan“ (lk 12). 27. Kaebuse esitaja on perioodil 2006-2010 importinud Bestway tehastelt 27-32 erinevat mudelit aastas, iga täiskasvanute mudel 2-4 raamisuuruses ja mõned mudelid ka erinevates värvivalikutes. Iga-aastane ostutellimuse maht valmistatakse ühes või kahes tootmistsüklis. Tootmistsükli pikkus tehases on tavaliselt 10-20 päeva, mille käigus valmistatakse ja pannakse teele kogu aastane tellimuse maht. Päevas toodetakse keskmiselt 300-600 jalgratast. Kõikidel tootmise etappidel on tehases ja kontrollib tootmise tehnilist kvaliteeti kaebuse esitaja tootmisjuht. Enne aastase ostumahu kinnitamist kooskõlastatakse raamijoonised, ohutusnõuded (EN standardid 14764, 14765, 14766), iga mudeli ja raamisuuruste tehniline spetsifikatsioon, välimus ning hind. Tehas kinnitab iga mudeli kohta tehnilise spetsifikatsiooni lehel, et vorm A Kambodža tingimused on täidetud. Jalgrattad valmistatakse sadadest komponentidest, mis omakorda jagunevad Bestway omatoodangu, ASEAN-i päritoluga ja mitte-ASEAN-i päritoluga osadeks. Kaebuse esitaja poolt Bestwayst ostetud ja Eestisse imporditud jalgratta komponendid moodustavad ühe keskmise täiskasvanute mudeli kohta ca 40 erinevat olulisemat tooterühma nimetust, need toodetakse erinevates tehastes ja erinevates riikides ning nende tarnehind muutub ajas olenevalt tooraine, tööjõu, tootmise maailmaturu hinnast ja nõudluse-pakkumise vahekorrast. Bestway komplekteerib tootmisliinil jalgrattaosadest valmistoodangu, mis moodustub 35-50% ulatuses lõpphinnast Bestway omatoodangust (raamid, kahvlid, veljed, pedaalid, värvimine, dekaalid, pakendite toodang, jm), ASEAN-i päritolu rattaosadest ja mitte-ASEAN-i päritolu rattaosadest. Sooduspäritolu väärtuse kalkulatsiooni ehk koosteprotsendi hulka loetakse mitte ainult Bestway poolt toodetud füüsilised rattakomponendid, vaid ka tehase muud teenused ja tegevused ning tehtud kulutused, mis on vajalikud jalgrataste täies mahus valmistamiseks ja ekspordiks (raamide ja detailide joonised, näidiste valmistamine, detailide ja jalgrataste testimine vastavuses kehtivatele Euroopa Liidu normatiivaktidele, tööjõu ja protsessi juhtimise kulu, tehase sisseseade kulu, transpordikulu tehasest sadamasse, jm). Kaebajal on tellijana võimatu saada enda valdusesse kogu ammendav dokumentatsioon, mis võimaldaks tuvastada Bestway poolt iga kaebuse esitaja tellimusel toodetud jalgratta puhul selle valmistamiseks kasutatud omatoodangu ja ASEAN-i riikidest imporditud jalgrattaosade täpset päritolu ja väärtust koguhinnast. Selline tegevus eeldaks tegelikult Bestway tootmistegevuse põhjalikku majandusanalüüsi ja tegelikult uurimistoiminguid, et teha kindlaks eri päritoluga detailide kasutamise ning Bestway enda poolt panustatud tööde/detailide omavaheline osatähtsus, mis ületab ilmselgelt kaebuse esitaja pädevust ja võimekust. 28. Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni nn REC otsuste kohaselt tuleb ÜTS artikkel 220 lg 2 punkt b kohaldamisel jälgida ka seda, kas kohaldatavad eeskirjad on keerulised. Juhul, kui nad on keerulised, siis ei saa importijat lugeda vastutavaks. Nimetatud praktika põhjal on leitud, et eeskirja tuleb lugeda keeruliseks, kui toll on vea teinud korduvalt. Korduvaks ja pikaajaliseks loetakse viga, kui see on kestnud mitme kuu vältel, kaks aastat, kolm aastat. On ka üldiselt asutud seisukohale, et kui toll on teinud viga korduvalt, siis on tegemist keerulise eeskirjaga, mis võib välistada importija vastutuse. Kuna vaidlusalused deklaratsioonid koostati 2008 ja 2009 ning samasuguseid deklaratsioone on maksuhaldur aktsepteerinud juba alates 2007. aastast, on tegemist pikaajaliselt korduva ja jätkuva tolli veaga, mistõttu viga tuleb lugeda keeruliseks, mida importija ei oleks saanud ise avastada. 29. ÜTS art 220 lg 2 p b kolmas tingimus on täidetud siis, kui võlgnik järgib kõiki kehtivaid õigusakte tollideklaratsiooni kohta. Euroopa Kohtu praktika kohaselt vastab võlgnik nimetatud tingimusele siis, kui ta on täitnud kõiki tollideklaratsiooni puudutavaid EL-i õiguse reegleid ja ka kõiki EL-i õigust rakendavaid ja ülevõtvaid siseriikliku õiguse reegleid. Seda isegi siis, kui ta on heas usus andnud tollile vale või ebatäpset informatsiooni, kuid kui see oli ainuke informatsioon, mida 9 võlgnik omas või võis saada. Võlgnik pidi tollile andma kogu vajalikke tollitoiminguid puudutava info täpselt nii, nagu EL-i õigus ja seda rakendav siseriiklik õigus seda ette näevad. 30. Nagu on tuvastatud OLAF-i raportis, olid Kambodža ametivõimud vormide A väljaandmisel aktsepteerinud enda poolt kehtestatud nn lihtsustatud korra alusel CEPT vorme D, mis ongi ASEAN-i riikide siseselt sooduskohtlemist tõendavad dokumendid. Käesolevas asjas on oluline see, et Bestway on tegelikult kasutatud ASEAN-i riikidest pärit jalgrattadetaile, mis sisuliselt on kooskõlas GSP soodustuse andmisega, ehkki formaalselt oleks Bestway pidanud GSP soodustuse saamiseks esitama Kambodža ametivõimudele D vormide asemel vormid A. Oluline on aga asjaolu, et kaebuse esitaja ei teadnud, et Bestway ei ole Kambodža ametivõimudele ASEAN-i riikidest saadud iga jalgrattadetaili kohta vorme A esitanud ega pidanudki seda teadma. Siinjuures tuleb rõhutada, et kaebuse esitajal puudus igasugune alus kahelda, et Kambodža ametivõimude tegevus vormide A väljastamisel ei ole õiguspärane. Ka puudus kaebuse esitajal igasugune võimalus minna nn tehnilisest kontrollist kaugemale, sest nagu Bestway on kirjalikult kinnitanud, ei oleks ärisaladuse kaitse tõttu Bestway väljastanud dokumente, mis oleks võimaldanud kontrollida GSP soodustuse põhjendatust. Lisaks on OLAF-i raportis märgitud, et Bestway valduses ei olnudki kogu nimetatud dokumentatsiooni. 31. OLAF on 27.08.2010 selgituses pidanud oluliseks järelkontrollitava ettevõtja senist maksukuulekust ja tegevust. Kahjuks ei ole PMTK seda aspekti maksuotsuses käsitlenud. Kaebuse esitaja on tegutsenud 16 aastat ning rajanud end kindlatele väärtustele: aus äri, tervislike eluviiside propageerimine, ühiskonda edasiviivad ideed ja tegevused, muuhulgas ka lojaalne maksumaksja ning seeläbi partner riigi toimimisele. Viimati viidi kaebuse esitaja suhtes läbi maksukontroll 1999. aastal ning selle tulemusel ei tuvastatud ühtegi eksimust. Praegu omab kaebuse esitaja Eestis 13 jaekauplust, logistikakeskust ja kontori, kokku 81 töötajat. Kaebuse esitaja töötajate keskmine palk 2010 7 kuu andmetel oli 16 400 krooni, seejuures Eesti keskmine oli 2010 2. kvartalis maksuhalduri andmetel 11 764 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT 32. Vastustaja peab OÜ Hawaii Express kaebust põhjendamatuks. Esiteks on OLAF raport maksuhaldurile siduv. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta artikli 9 lg 2 kohaselt tunnustatakse OLAF aruandeid riigi inspektorite koostatud haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena selle liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Artiklist 9 tulenevalt on maksuhalduril kohustus tunnustada OLAF-i uurimisraportit sisuliselt kui maksuotsust ning võtta siseriiklikult kasutusele meetmed määramaks ja nõudmaks sisse maksud. 33. Eelnevat argumenteerib vastustaja ka Euroopa Kohtu 1.07.2010 otsusega kohtuasjas C- 442/08 Euroopa Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik. Kohtuasjal on otsene puutumus päritolualase vaidlusega. Nimetatud kohtuotsuse punkti 75 kohaselt peavad impordiriigi ametiasutused määruste nr 1550/89 ja nr 1150/2000 ning tolliseadustiku kohaselt tagama, et ühenduse omavahendid tehakse kiiresti ja tõhusalt kättesaadavaks, ning asuma viivitamatult tollimakse tollivormistusjärgselt sisse nõudma ja nendega seotud omavahendeid kindlaks määrama. Kohtuotsuse punktis 76 rõhutatakse, et liikmesriigid on kohustatud ühenduste omavahendite maksu kindlaks määrama siis, kui nende ametiasutustel on võimalik tollivõlast tulenev maksusumma arvutada ja võlgnik määrata (vt selle kohta 15.11.2005 otsus kohtuasjas C-392/02: komisjon vs. Taani, EKL 2005, lk I-9811, punkt 61). Nimetatud liikmesriigid on seega kohustatud kandma need maksud määruse nr 1552/89 artiklis 6 sätestatud tingimustel raamatupidamisarvestusse (vt 5. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C312/04: komisjon vs. Madalmaad, EKL 2006, lk I-9923, punkt 61). Ülalnimetatud kohtuotsuse punktis 88 tuuakse välja, et tegelikult teatasid Ungari ametiasutused oma 26.05.1998 kirjas selgelt, et 10 kõnealuseid sõidukeid ei saa käsitada Ungari päritolu toodetena ning andsid seega impordiriigi ametiasutustele piisavalt infot järeldamaks, et asjaomased sertifikaadid olid kehtetuks tunnistatud (käesoleval juhul on tegemist sama olukorraga, kuid erinevuseks on, et seisukoha sertifikaatide osas on andnud OLAF). Siiski, nagu meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 73, on ekspordiriigi ametiasutuste tollivormistusjärgse läbivaatamise järeldused impordiriigi ametiasutustele siduvad (OLAF-i seisukoht on siduv ka maksuhaldurile). Vastupidi seega Saksamaa Liitvabariigi väidetule ei saa asjaolu, et Ungari ametiasutused teatasid samuti, et tollivormistusjärgse läbivaatamise järelduste peale on esitatud kaebus, mõjutada Saksamaa ametiasutuste kohustusi teha arvestuskanne, teavitada asjaomasest tollivõlast ning määrata kindlaks sellega seotud omavahendid. Nimetatu pinnalt on Eestil kohustus teavitada tollivõlast ja määrata OLAF-i raporti alusel tasumisele kuuluvad maksud. Vastustaja viitab ka ülalnimetatud kohtuotsuse punktile 91, mille kohaselt pärast siseriiklike kohtute tehtud otsuseid muutsid Ungari ametivõimud oma seisukohta eksporditud sõidukite päritolureeglite rikkumise osas. Selles kontekstis teatas OLAF oma 27.10.1999 vastastikuse abi teatises, et ta ei nõustu nende ametiasutuste seisukohaga, ning palus asjassepuutuvatel liikmesriikidel jätkata kõnealuse tollimaksu sissenõudmist. OLAF viitas UCLAF-i teostatud kontrolli järeldustele üksnes oma seisukoha toetamiseks. Kohtuotsuse punkti 92 kohaselt tuleb märkida, et Saksamaa ametiasutuste poolt kõnealuse tollimaksu sissenõudmine pärast seda, kui nad olid saanud Ungari ametiasutuste järeldused selle kohta, et tuvastatud on päritolureeglite rikkumine, ei olnud oma olemuselt selline, mis võiks pöördumatult kahjustada võlgniku huve. Nimelt oli tollil ühelt poolt ÜTS artiklite 224–230 kohaselt õigus teha võlgnikele maksmisel soodustusi. Teisalt, kui seejärel tehakse kindlaks, et tollimaksu summa ei tulenenud seadusest, siis on toll ÜTS artikli 236 alusel kohustatud selle summa tagasi maksma. Selles osas tuleb täpsustada, et käesolevas asjas asusid need Saksamaa ametiasutused, kes olid hakanud tollimaksu sisse nõudma enne Ungari kohtuotsuste tulemuste ning ekspordiriigi ametiasutuste uue seisukoha teadasaamist, tõepoolest tagasi maksma seda tollimaksu, mille summa ei tulenenud seadusest. Eelnev toetab vastustaja seisukohta, et maksuhalduril on kohustus info olemasolul, mis päritolusertifikaadid tunnistab kehtetuks, määrata tasumisele kuuluvad maksud. Kui kohus tuvastab, et tollimaksu summa ei tulenenud seadusest, siis on toll ÜTS artikli 236 alusel kohustatud selle summa tagasi maksma. Juhul kui riik jätab maksud määramata ning on ühenduse omavahendite kogumisel hooletu, siis maksukohustuse kandjaks jääb eelneva lahendi pinnalt Eesti riik, vastutades Euroopa Liidu ees ise. 34. OLAF-i raportis tuvastatu (päritolusertifikaadid on tunnistatud kehtetuks, seega puudub alus sooduskohtlemise kohaldamiseks) ümberlükkamiseks puuduvad tõendid. 35. Kambodža ametivõimude kiri, millele kaebuse esitaja viitab, kajastab sisuliselt seda informatsiooni, mida on käsitletud ka OLAF-i raportis. Samas just need eksimused, millele kaebuse esitaja viitab kui protseduurilistele, on kaasa toonud järelduse, et Kambodžast pärit jalgratastele ei ole võimalik sooduspäritolu kohaldada. Vastavalt määruse (EÜ) 2454/93, 2. juuli 1993 artiklile 72a lg 4 toimub piirkondlikku rühma kuuluvast riigist teise samasse rühma kuuluvasse riiki eksporditud ning edasiseks tootmiseks või töötlemiseks kasutatava või ilma täiendava tootmise või töötlemiseta reeksporditava toote päritolu kindlakstegemiseks esimeses riigis väljastatud päritolusertifikaadi GSP vormi A. Kambodža kuulub määruse 2454/93 artiklis 72 lg 3 p a viidatud 1. rühma; nimetatud rühma kuuluvad ka teised ASEAN-i riigid – Brunei Darussalam, Indoneesia, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam. Vastavalt Nõukogu määruse 2454/93 artikli 72a lg 4 loetakse teistest ASEAN-i riikidest lähtuva kumulatsiooni GSP sertifikaadi A-vormi väljastamise seisukohast ainsaks aktsepteeritavaks tõendiks osade importimisel ASEAN-ist A-vormi. Seda kinnitab ka avaldatud materjal “Euroopa ühenduste päritolureeglid üldise soodustuste süsteemi rakendamiseks – Kasutusjuhend”, eeskätt selle peatükid 4.3 ja 5.3, mis on kättesaadavad TAXUD peadirektoraadi kodulehel (http://ec.europa.eu/taxation_customs/index_en.htm ). 11 36. Kambodža ametkondade esindajad andsid teada, et koos kahe Kambodža eksportööri poolt esitatud GSP sertifikaadi A-vormi väljastamise taotlusega esitati neile vaid üksikutel juhtudel teistest ASEAN-i riikidest imporditud osade päritolu tõendav GSP sertifikaadi A-vormid. Oluliselt sagedamini kasutatakse ASEAN-i päritoluga osade puhul päritolusertifikaadi B- ja D-vorme. Kontrollirühm teavitas Kambodža ametkondi, et vastavalt GSP eeskirjadele ei loeta B- ja D-vorme piirkondliku kumulatsiooni reeglite kohaseks päritolutõendiks ning seega ei tohi neid nimetatud eeskirjade kohaselt kasutada GSP A-vormi sertifikaatide väljastamise alusena. Bestway ei suutnud teistest ASEAN-i riikidest imporditud ja Euroopa ühendustesse eksporditud jalgrataste tootmiseks kasutatud osade GSP päritolusertifikaadi A-vorme esitada. 37. OLAF kontrollirühm leidis, et Kambodža ametiasutused olid GSP sertifikaadi A-vorme väljastanud piirkondliku kumulatsioonireeglite (ASEAN) alusel, veendumata aga seejuures, et teistest ASEAN-i riikidest imporditud ja Kambodžas jalgrataste tootmiseks kasutatud osadel on olemas päritolu tõendav GSP sertifikaadi A-vorm. Bestway puhul jõuti järeldusele, et Kambodžast eksporditud valmisjalgrataste müügiarvetel toodud hinnad olid oluliselt madalamad EÜ kliendi poolt makstud hindadest; Kambodžas asuvad tehased ei teeni mingit kasumit, vaid neile tehakse kord kuus ülekanne tegevuskulude katmiseks; ettevõtetel puuduvad vajalikud tõendusdokumendid kasutatud materjalide ASEAN-i päritolu tõendamiseks. Sellest järeldub, et ettevõtete poolt koostatud kuluarvestused, mis olid aluseks GSP sertifikaadi A-vormi taotlemisel ning näitasid, et jalgrattad vastavad Kambodža sooduspäritolu saamiseks kehtestatud nõuetele, et ole tõesed. Mõlemale ettevõttele (sh Bestway’
- le)väljastatud GSP sertifikaadi A-vormid tuleks OLAF raporti kohaselt lugeda kehtetuks, kuna need anti välja ebatäpse ja eksitava info alusel. Seega eelnevast on võimalik järeldada, et ühelt poolt on eksinud nii tollivõimud sooduspäritolu sertifikaadi vormi A väljastamisel, kuid Kambodža äriühingute poolt on esitatud ka ebatäpset ja eksitavat infot. 38. Euroopa Kohtu otsuses C-153/94 ja C204-94 Faroe Seafood punktis 92 on märgitud, et tolli viga ei eksisteeri, kui pädevad asutused on eksiteele viidud, eelkõige kauba päritolu suhtes eksportija ebakorrektsete deklaratsioonidega, mille kehtivust ei pea toll kontrollima ega hindama. Sellises olukorras on vastutav isik see, kes peab kandma riski äridokumendi puhul, mis osutub hilisemal kontrollimisel valeks (vt ka C-348/89 p 24). Maksuhaldur on nimetatud osas tõlgendanud kahtlust isiku kasuks ning lugenud tollivea osas esimese kriteeriumi täidetuks. Siiski on vaja hinnata ka seda, kas viga ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul vaatamata professionaalsetele kogemustele ja vilumusele, mida talt eeldatakse ning kas isik on käitunud heauskselt ning järgis kõiki tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid. 39. ÜTS artikli 220 lõike 2 eesmärk on kaitsta heauskse võlgniku seadusjärgset usaldust nende tegurite vastu, millest lähtuvalt langetatakse otsus tollimaksu tasumise või mitte tasumise kohta (Euroopa Kohtu otsus asjas C-251/00 Ilumitrónica, punktis 38). Tollimaksu summa kohta ei tehta järelarvestuskannet juhtudel, kui esinevad järgnevad 3 kumuleeruvat tingimust: 1) esiteks, tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu; 2) seda viga ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul vaatamata professionaalsetele kogemustele ja vilumusele, mida talt eeldatakse; 3) see isik käitus heauskselt ja isik järgis kõiki tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid. Seega sisuliselt peavad esinema kõik kolm eeltoodud tingimust selleks, et täiendava maksusumma kohta ei tehtaks arvestuskannet. 40. Tollivea esinemise seisukohalt on käesoleval juhul OLAF-i raportis oluline lk 17 p-s 5.3 väljendatud seisukoht: Ettevõtete poolt koostatud kuluarvestused, mis olid aluseks GSP sertifikaadi A-vormi taotlemisel ning näitasid, et jalgrattad vastavad Kambodža sooduspäritolu saamiseks kehtestatud nõuetele, ei ole tõesed. Mõlemale ettevõttele (sh Bestway Industrial Co-
- le)väljastatud GSP sertifikaadi A-vormid tuleks lugeda kehtetuks, kuna need anti välja ebatäpse ja eksitava info alusel. Vastustaja märgib, et OLAF-i raportis ei anta seisukohta, kas tegemist on Kambodža 12 tollivõimude poolse veaga. Samuti ei väljendata OLAF-i raportis seisukohta, kas Kambodža tollivõimud on viidud eksportijate poolt valeandmete esitamisega eksitusse. Nimetatud olukorras on maksuhalduril kohustus tõlgendada maksuõiguses kehtiva üldpõhimõtte kohaselt kahtlust isiku kasuks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3.04.2000 nr 3-3-1-4-00, p 1; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 5.04.2005 nr 3-3-1-56-05, p 16) ning maksuhaldur on seda teinud, käsitledes Kambodža tollivõimude poolt päritolusertifikaatide väljaandmist tolliveana. Siiski PMTK leiab, et isikul puudub võimalus tolliveale tugineda. PMTK viitab siinkohal Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-293/04 (Beemsterboer Coldstore Services BV vs Inspecteur der Belastingdienst – Douanedistrict Arnhem) ning selle punktile 45, millest tulenevalt on ettevõtja kohustuseks tõendada, et ametivõimud, kes päritolusertifikaadid väljastasid, olid teadlikud või oleksid pidanud olema teadlikud asjaoludest, mis ei võimaldada soodustariifisüsteemi kohaldamist. OÜ Hawaii Express ei ole seda käesolevas menetluses teinud. Juhul kui Euroopa Liidu organite poolt peaks väljendatama seisukohta, et eksportija on viinud Kambodža tollivõimud eksitusse, puudub maksuhalduril sisuline võimalus käsitleda Kambodža tollivõimude tegevust edasiselt tolliveana. Vastustaja põhistab oma seisukohti ka Euroopa Komisjoni 01.10.2010 otsusega (REC/02/09). Otsuse faktilised asjaolud on väga sarnased OÜ-d Hawaii Express puudutavate asjaoludega. Antud asjas jättis Euroopa Komisjon maksunõude jõusse. 41. OLAF-i poolt saadetud vastuskirjas leitakse, et arvesse tuleb võtta importide ajalugu, sealhulgas varasemaid importe teistest riikidest (eriti riikidest, milliste kaubad on olnud maksustatavad dumpinguvastaste tollimaksudega). Samuti isiku seotust varasemate dumpinguvastaste tollimaksudega seotud uurimistega ja importija hoolsust. Milliseid ettevaatusabinõusid võttis OÜ Hawaii Express kasutusele kindlustamaks, et jalgrattad olid tõepoolest Kambodža päritolu, arvestades, et Kambodža äriühingul puudus nii müügi kui ka hankija funktsioon, samuti et Taiwani emaettevõte kontrollis kõiki ärioperatsioone. Eriti tuleb arvestada aga asjaolu, et Taiwani kaupadele oli kehtestatud 14% tavapärane tollimaks. ÜTS art 220 lg 2 punktis b pole nõuetekohasuse mõistet küll defineeritud, kuid arvestades OLAF-i seisukohta, siis vastustaja on arvamusel, et OÜ Hawaii Express ei ole heauskselt käitunud, sest ei ole äritegevuse käigus kõrvaldanud võimalikke riske, mida ta oleks saanud ette näha. Nimelt oleks OÜ Hawaii Express pidanud hoolsuskohustuse järgimise eesmärgil välja selgitama kauba päritolu, kuna kauba vahendaja riigil ehk Taiwanil oli toodetud kaubale kehtestatud tollimaks määraga 14%. OÜ Hawaii Express tasus kauba eest Qualitech International Ltd-le (Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõttele), samas tellimiskirjad saadeti Taiwani äriühingule, mitte Kambodža äriühingule. Qualitech International Ltd tegutseb samal aadressil Taiwanis asuva firmaga Yuhjiun. Kui ka kaebuse esitaja arvas, et tegemist on Taiwani ettevõtte allhankega, siis oleks tal pidanud tekkima kahtlus, et ei Briti Neitsisaartel registreeritud vahendaja, samuti Taiwani ettevõte ei pruugi suuta kontrollida Kambodžas toodetud jalgrataste vastavust päritolunõuetele. Veelgi enam, ainuüksi asjaolu, et jalgrataste hankimisega oli seotud mitu erinevat erinevates riikides asuvat ettevõtet, oleks pidanud äratama kahtlusi. Vastustaja viitab siinkohal ka Euroopa Kohtu poolt väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt importija kannab tõendamiskoormist päritoluga seotud küsimuses ning päritolusertifikaadi esitamine ei vabasta isikut täielikult sellisest kohustusest. Vastasel juhul tekiks importijal ajend hoiduda ülekontrollimast eksportija poolt eksportija riigi ametivõimudele esitatud informatsiooni tõelevastavust ja eksportija heausksust, eelnev võib aga põhjustada kuritarvitusi. Kui hilisema kontrolli käigus leiab selline kahtlus kinnitust, peab importija esitama sellised tõendid, mis võimaldaksid kohaldada sooduskohtlemist (C-97/95 Pascoal & Filhos Lda v Fazenda Publica punktis 39). Sama kohtuasja punktis 55 on kohus rõhutanud, et proportsionaalsuse printsiibiga ei lähe vastuollu maksunõude esitamine heausksele importijale (vt Euroopa Kohtu otsuses C-153/94 ja C204-94 Faroe Seafood punktis 114). Kohtuasja C-97/95 punktis 57 selgitatakse, et fakt sellest, et importija on olnud heauskne ei vabastata teda kohustusest tasuda tollimaksu, kus tema on isikuks, kes on deklareerinud imporditavad kaubad (C-827/79 Amministrazione delle Finanze v Acampora, punktis 8). 13 Eelnimetatu kohtuasja punktis 58 rõhutatakse, et arvestades vaidluse detaile, fakt, et importijat, kes on käitunud heas usus, kohustatakse tasuma tasumata jäänud tollimakse (mille osas on eksportija toime pannud tollialase rikkumise), ei lähe vastuollu ühegi õiguse üldpõhimõttega. 42. Eelnimetatud kohtuasjas punktis 59 Euroopa Kohus möönab, et päritolusertifikaadi tõesuse kontrollimisega pärast importimist, mille osas importijat ei hoiatata, võivad kaasneda importija jaoks raskused juhul, kui ta on käitunud heas usus ning importinud kaupu, mille osas on importija teadmata valede või võltsitud päritolu sertifikaatide alusel kohaldatud soodustussüsteemi. Samas tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et esiteks, Euroopa Ühendus ei saa kanda riski, mis tuleneb ebasoodsatest tagajärgedest seoses importijate tarnijatega. 43. Teiseks, importija saab nõuda kompensatsiooni pettuse korraldanud isikult. 44. Kolmandaks, lisaks arvestades kasu, mis saab kaupadele osaks seoses tollitariifide sooduskohtlemisega, peab mõistlik kaupleja hindama turu sisemisi riske ja aktsepteerima tavalisi äririske (vt C-827/79 Amministrazione delle Finanze v Acampora, punktis 8). Eelnimetatud kohtuasjas punktis 61 rõhutab kohus, et fakt, millega heas usus käitunud importijat kohustatakse tasuma imporditud kaupadelt tollimakse, arvestades asjaoluga, et rikkumise on toime pannud eksportija ja importija ei ole selles osalenud, ei ole vastuolus õiguse üldpõhimõtetega, millega Euroopa Kohus on kohustatud arvestama. Eelnimetatud kohtuasjas punktis 67 rõhutab ka kohus, et fakt, et eksportiva riigi ametivõimud andsid välja pärisolusertifikaadi, ilma et oleks eelnevaid kontrolle läbi viinud selgitamaks välja kaupade päritolu ei kujuta endast vääramatut jõudu tollimaksude tagantjärele sissenõudmise osas, mis takistaks maksude sissenõudmist importijalt, kes on käitunud heas usus. 45. Kaebuse esitaja väidet, et justkui seitse erinevat instantsi on kontrollinud vormi A olemasolu ning nõuetekohasust, peab vastustaja kohatuks põhjusel, et mitte üksi kaebuse esitaja poolt mainitud isikutest ei kontrolli vormi A nõuetekohasust ning päritolusertifikaadi andmise aluseks olevaid detaile tollivormistuse hetkel. Seda ei tee muuhulgas ka impordiriigi tolliasutus tollivormistuse hetkel. Päritolusertifikaadi nõuetekohasus selgitatakse välja ikkagi kas järelkontrollimenetluses või OLAF-i poolt lähetuse vormis läbiviidavas sooduspäritolu tingimuste õiguspärasuse kontrollis (vt OLAF-i raporti lk-d 1-7). 46. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka ühele kohtumenetluse õiguspärasuse tagamise osas olulisele õiguslikule aspektile. Vastustaja nimelt leiab, et antud juhul ei ole kohtul ei õigust teha otsust tolliseadustiku (nõukogu määrus [EMÜ] nr 2913/92, edaspidi ÜTS) artikli 220 lõike 2 punkti b kohaldamise kohta, kui kohus peaks siiski leidma, et antud sätte kriteeriumid on täidetud, sest tolliseadustiku rakendussätete (komisjoni määrus [EMÜ] nr 2454/93, edaspidi ÜTS RS) artikli 871 kohaselt kuulub kõnealuse otsuse tegemine Euroopa Komisjoni pädevusse. Vastavalt ÜTS RS artiklile 871 esitab toll komisjonile dokumendid juhu kohta, mis võidakse lahendada artiklites 872876 sätestatud korras ja kui leitakse, et ÜTS artikli 220 lõike 2 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ning kui juhu asjaolud on seotud järeldustega, milleni on jõutud ühenduse uurimise käigus, mis on läbi viidud nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1) alusel, muude ühenduse õigusaktide alusel või kokkuleppe alusel, mille ühendus on sõlminud riigi või riikidega, kus on sätestatud kõnealuste ühenduse uurimiste läbiviimine. Vastustaja on seisukohal, et ÜTS RS artikli 871 kohaselt peab liikmesriigi kohus edastama asja otsuse tegemiseks komisjonile kooskõlas ÜTS RS artikliga 873, sõltumata sellest, kas tuleb teha üksnes tollivormistusjärgne arvestuskanne või peab liikmesriigi kohus ÜTS RS artikli 871 lõike 1 kohaselt andma asja lahendamiseks komisjonile. Vastustaja on seisukohal, et ÜTS RS artikli 871 kohaselt ei saa kohus Euroopa Komisjoniga konsulteerimata maksunõuet tühistada. Vastustaja rõhutab, et 14 liikmesriikide kohtud peavad tagama ühenduse õigusaktide ühetaolise kohaldamise ning käesoleval juhul saab selle tagada kahel viisil. Esimesel juhul eelotsuse taotluse esitamisega Euroopa Kohtule juhul, kui kohtul esinevad asja lahendamise seisukohalt põhimõttelist kaalu omavad küsimused Euroopa Liidu õiguse valguses. Teisel juhul, kui kohtul maksunõude kontrollimise osas õiguse kohaldamise osas põhimõttelisi küsimusi ei ole ning ta on seisukohal, et maksunõue tuleks siiski tühistada, siis tuleb antud asi ikkagi edastada otsuse tegemiseks komisjonile vastavalt ÜTS RS artiklile 871. KOHTU PÕHJENDUSED 47. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) artikkel 220 lg 2 punkti b alusel puudub alus kaebuse esitaja maksustamiseks. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt osaliselt välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised. 48. Esmalt lahendab kohus küsimuse OLAF-i raporti siduvusest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta artikli 9 lg 1 kohaselt koostatakse juurdluse lõppedes aruanne, milles teatatakse kindlaks tehtud asjaolud, võimalik finantskahju ja juurdluse tulemused, kaasa arvatud soovitused vajalike meetmete kohta. Sel viisil koostatud aruandeid tunnustatakse riigi inspektorite koostatud haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena selle liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Eeltoodud sätetest ei tulene maksuhaldurile kohustust tunnustada OLAF-i raportit siduva maksuotsusena. Raportiga ei määratud tollimaksu, ei tunnistatud kehtetuks esitatud deklaratsioone ja ei tuvastatud konkreetselt Eestisse teostatud eksporti ega kaebajat puudutavaid asjaolusid. OLAF-i missiooni eesmärk ei olnudki teha kindlaks kaebaja tollimaksuvõlg, vaid juhtida siseriiklike tolliametkondade tähelepanu võimalikele vigadele tollimaksu deklareerimises ja täiendava kontrolli teostamise vajadusele. OLAF-i missiooni vältel ei antud ka kaebajale võimalust avaldada kaupadel sooduspäritolu puudumise osas oma seisukohta, kaebaja sai OLAF-i missioonist teada juhuslikult, ta ei olnud protsessi kaastatud. Seega on tegelik maksu kindlaksmääramise kohustus siiski siseriiklikul tollil ja OLAF-i raportit tuleb käsitleda ühe tõendina, mis tulenebki määruse nr 1073/1999 artikli 9 lõikest 2. Selline tõend on kahtlemata usaldusväärne ja objektiivne ning kui esinevad selles tõendis kas vastuolud, raportis toodud järeldused paistavad olevat kas pinnapealsed või vastusolus selles tuvastatud asjaoludega või kui muud tõendid viivad maksuhalduri teistele järeldustele, siis ei ole võimalik isikule suuremat tollimaksu määrata ka juhul, kui OLAFi raport sellise üldise ettekirjutuse teeb. Kahtlemata ei saa maksuhaldur raportit eirata, kuid ta ei pea seda pimesi järgima ja raporti juhistele tuginedes tollimaksu määramata jättes peab ta seda suutma põhjendada. 49. Vastavalt Nõukogu määruse 2454/93 artikli 72a lõikele 4 loetakse teistest ASEAN-i riikidest lähtuva kumulatsiooni GSP sertifikaadi A-vormi väljastamise seisukohast ainsaks aktsepteeritavaks tõendiks osade importimisel ASEAN-ist A-vormi. Rubriigis 8712 nimetatud kuullaagritega jalgrataste osas kehtivad järgmised nõuded: „Tootmine, mille puhul kõikide kasutatud (mittesooduspäritoluga) materjalide väärtus kokku ei ole suurem kui 40% toote tehase hinnast.“. Tehasehinna legaaldefinitsioon on vastavalt määruse 2453/93 artiklile 66 (
- f)järgmine: „hind, mis makstakse tootjale, kelle ettevõttes teostatakse viimane töö või töötlemine, eeldusel, et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus miinus kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel“. Seega on tollijärelkontrolli raames oluline tuvastada jalgrataste, täpsemalt nende koostisosade päritolu. Vaidlust ei ole selles, et OLAF-i raportis on kirjas, et vastavate algandmete puudumisel ei määratletud jalgrataste koostisosade väärtuse proportsiooni, mis on aga nimelt aluseks sooduspäritolu määratlemiseks. Seega ei saanud ka selles osas OLAF-i raport kuidagi siduvat ettekirjutust teha, vaid anda ainult tõhusa ajendi 15 väärtusepõhiselt jalgrataste sooduspiirkonnas tootmise kontrollimiseks. Seda ei ole teinud aga ei OLAF ega vastustaja. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses andmed, mille kohaselt üle 60% jalgrataste väärtusest oli toodetud ASENi piirkonnas ja vastustaja neid andmeid ümber lükanud ei ole. Asjaolu, kuidas toimus Bestway tehase kasumiarvestus ja mis riigis tegutses tema emafirma, ei oma sooduspäritolu määratlemisel tähtsust, kuna see on seatud sõltuvusse vaid riigist, kus toode toodetakse. 50. Kohus leiab, et kuivõrd raportis käsitleti küll muuhulgas Bestway tehast, kus toimus kaebaja tellitud jalgrataste komplekteerimine, kuid ei käsitletud ühtegi Eestisse ekspordi episoodi, siis ei ole raportis tuvastatud faktid ka sellest aspektist piisavad kaebajale tollimaksu määramiseks. Vaidlust ei ole selles, et käsitleti 18 ekspordiepisoodi Taani, Hispaaniasse ja Saksamaale. Kaebuse esitaja ei saa aga olla kuidagi vastutav selle eest, millistel tingimustel toimub teiste riikide tellimuste täitmine ja eksport. Kaebaja on seletanud ja ka tunnistaja Enn Rohtla kinnitanud, et kaebaja valmistas Bestway tehasega koostöös igakordselt tellimused ja Enn Rohtla käis ka kohapeal tellimuste täitmist kontrollimas. Arusaadavalt tegeles kaebaja vaid enda tellimustega. Selle alusel, et samas tehases toodetud tellimustega oli probleeme sooduspäritolu tõendamisel, ei saa teha automaatset järeldust selle kohta, et samad probleemid on ka kaebaja tellitud jalgratastega. 51. ASEAN-i ühest riigist edasiseks kasutamiseks või töötlemiseks teise eksporditud osade päritolu tõendatakse esimeses riigis välja antud GSP päritolusertifikaadi A-vormiga. Kontrollivajadus tuleneb veel otsesemalt Euroopa Komisjoni määrusest nr 2454/93. Nimelt, GSP soodustust tõendav päritolusertifikaadi vorm A antakse ja selle kehtivust kontrollitakse komisjoni määruse nr 2454/93 põhjal (2. alajagu). Määruse artikli 78 lg 7 kohaselt peab sertifikaadi välja andnud ekspordiriigi pädev valitsusasutus tagama, et sertifikaadid ja taotlused oleksid nõuetekohaselt koostatud. Artikli 79 kohaselt vastutab ekspordiriigi pädev valitsusasutus selle eest, et võetaks tarvitusele abinõud toodete päritolu ja muude sertifikaadis märgitud andmete kontrolliks. Päritolusertifikaadi vormi A kontroll toimub sama määruse artiklite 94 ja 95 alusel. OLAF on järeldanud, et raportis viidatud vormid A „tuleks lugeda kehtetuks“, ent see on ettepanek, mitte juriidilist tagajärge omav otsustus. 52. Kambodža Kaubandusministeeriumi 6.07.2010 kirjalik kinnitus (II kd lk 8, tõlge II kd lk 53) tõendab, et kui protseduurilisi reegleid oleks korrektselt täidetud, vastaksid enamik jalgrattaid vorm A nõuetele. Kirjas kinnitati, et protseduuriline viga oli põhiliselt järgmine: vormi D aktsepteerimine tõendina (vorm D kehtib ASEANi raames ASEANi päritolu tõendiks). Seejuures on Kambodža ametivõimud kinnitanud, et kaebuse esitaja koostööpartner Bestway on esitanud ametivõimudele korrektselt kõik nõutud andmed ning et ametivõimudel on olnud ligipääs kogu infole, mis on olnud vajalik vormide A väljastamiseks. Ka Bestway on kaebuse esitajale kinnitanud (II kd lk 9 jj), et vaidlusalused jalgrattad on tegelikult alati olnud vastavad vorm A nõuetele. Kirja kohaselt on alates 2009 septembrist esitanud Bestway korrektselt täidetud A-vorme. Bestway on esitanud selgitused koos detailsete tabelitega aastatel 2008 ja 2009 kõige rohkem imporditud jalgrataste mudelite (TX30) kohta (II kd lk 75 jj). Varasemalt oli OLAFi kontrollirühm teavitanud Kambodža ametkondi, et vastavalt GSP eeskirjadele ei loeta B- ja D-vorme piirkondliku kumulatsiooni reeglite kohaseks päritolutõendiks ning seega ei tohi neid nimetatud eeskirjade kohaselt kasutada GSP A-vormi sertifikaatide väljastamise alusena. Kohus leiab, et nimetatud 6.07.2010 kirja maksuotsuses kajastamata ja analüüsimata jätmine on maksuotsuse oluline põhjendamispuudus, mis võis viia maksuhalduri vale otsustuseni. 53. Kohus nõustub kaebajaga selles, et OLAF-i raporti kohaselt tuleb vastutavaks lugeda mitte kaebuse esitaja partnerit Bestway´d, vaid pigem teist juurdluse käigus uuritud tootjat - Atlantic Cycle Co. Ltd. (edaspidi Atlantic), kellega kaebuse esitajal puuduvad igasugused suhted (raporti punkt 4.2.). Nii tuleneb näiteks raporti lk-de 14, 15 ja 16 võrdlemisel, et hinnakalkulatsiooni kohta olid OLAF-il etteheited üksnes Atlantic´ule, mitte aga Bestway´le. Seega on OLAFi raporti lõppjäreldus, 16 mis laieneb ka Bestway’le, vastolus raportis eelnevalt tuvastatuga. Maksuhaldur sellele vastuolule tähelepanu ei ole pööranud. 54. Alates 01.05.2004 kehtiva tolliseaduse § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi ja väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahelisele kaubandusele, sellega tegeleva isiku ja tolli õigustele, kohustustele ning vastutusele kohaldatakse Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määrusega nr 2913/92 kehtestatud Ühenduse tolliseadustikku (edaspidi ÜTS) ja sellele Euroopa Komisjoni määrusega nr 2454/93 kehtestatud rakendussätteid. ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. Käesolevas asjas on tähtis selles loetelus ÜTS art 220 lg 2 p-i b all märgitud alus, mille kohaselt järelarvestuskannet ei tehta siis, kui: “tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea (eksimuse) tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta”. Arvestades Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikat, tuleb sellistel juhtudel kaaluda, kas täidetud on kolm kumuleeruvat tingimust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et asjas esines tolliviga: Kambodža tollivõimud aktsepteerisid päritolu tõendavate dokumentidena alusetult ka B- ja D-vorme. Kambodža Kaubandusministeeriumi 6.07.2010 vastusest nähtub, et nende vormide aktsepteerimine ei tulenenud Bestway poolt valeinfo esitamisest või info kinnihoidmisest. Seega ei saa tolliviga leevendada hetkel kaebaja poolse tegevuse või tegevusetusega. 55. ÜTS artikli 220 lõike 2 eesmärk on kaitsta heauskse võlgniku seadusjärgset usaldust nende tegurite vastu, millest lähtuvalt langetatakse otsus tollimaksu tasumise või mitte tasumise kohta (Euroopa Kohtu otsus asjas C-251/00 Ilumitrónica, punktis 38). Tollimaksu summa kohta ei tehta järelarvestuskannet juhtudel, kui esinevad järgnevad 3 kumuleeruvat tingimust: 1) esiteks, tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu; 2) seda viga ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul vaatamata professionaalsetele kogemustele ja vilumusele, mida talt eeldatakse; 3) see isik käitus heauskselt ja isik järgis kõiki tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid. Seega sisuliselt peavad esinema kõik kolm eeltoodud tingimust selleks, et täiendava maksusumma kohta ei tehtaks arvestuskannet. Käesolevas asjas on tähtis selles loetelus ÜTS art 220 lg 2 p-i b all märgitud alus, mille kohaselt järelarvestuskannet ei tehta siis, kui: “tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea (eksimuse) tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta”. Arvestades Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikat, tuleb sellistel juhtudel kaaluda, kas täidetud on kolm kumuleeruvat tingimust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte. Käesolevas järelkontrolli asjas on tuvastatud tolli viga ning selle tingimuse üle vaidlus puudub (maksuotsus p 3.7.1.1). 56. Kohtu hinnangul ei ole jalgrataste tootja Bestway tegelenud eksitava tegevuse või väärandmete esitamisega. Kõnealune kord kehtis Bestway tegevuse alustamisest detsembris 2005 kuni OLAF-i ja Euroopa Liidu ametnike poolt läbi viidud koolituse ja protseduurireeglite muudatusteni, mis jõustusid alles 1.07.2009. Protseduurireeglite muutjaks olid Euroopa Komisjoni volitatud esindajad, mitte Kambodža ametivõimud. Seejuures muudeti vaid ASEAN-i päritolu jalgrattadetailide importimisel päritolusertifikaatide nõuet, st varasema lihtsustatud korra ja vormide A, B ning D aktsepteerimise asemel nõutakse alates 1.07.2009 ainult vormide A esitamist. Seega ei ole Bestway ja varasema impordi näol tegemist ühekordse või lühiajalise petuskeemiga tollimaksupettuse organiseerimiseks, vaid tavapärase ja riigis kehtivatele reeglitele vastava normaalse, avaliku ja kontrollitava majandustegevusega alates juba detsembrist 2005. 17 57. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaebaja heausksus ei saa tähendada seda, et ta oleks oma lepingupartneri raamatupidamisandmeid täielikult kontrollinud. Sellisel juhul oleks olnud tegemist juba uurimisfunktsiooniga, mille teostamist eraõiguslikult isikult oma lepingupartneri üle eeldada ei saa. Seetõttu oli kaebajal ka võimatu saada enda valdusesse ammendavat dokumentatsiooni, mis võimaldanuks tuvastada Bestway poolt iga kaebuse esitaja tellimusel toodetud jalgratta puhul selle valmistamiseks kasutatud omatoodangu ja ASEAN-i riikidest imporditud jalgrattaosade täpset päritolu ja väärtust koguhinnast. Heausksust tuleb antud juhul määratleda äris tavapärase hoolsuse kriteeriumi alusel. Kuna kaebaja esitas tellimustes eelduseks sooduspäritolule vastavate jalgrataste tootmise, tema tootejuht käis kohapeal tootmisprotsessi jälgimas ja sooduspäritolu oli ka kaebajale antud pangagarantii eelduseks, leiab kohus, et kaebaja käitus heauskselt ja kindlustas end äris tavapäraste riskide vastu. Asjaolu tõttu, et Kambodža ametivõimud aktsepteerisid algselt alusetult Bja D- vorme, samas kui kaebajal endal puudus alus kahelda jalgrataste sooduspäritolus (et nad on vähemalt 60% ulatuses nende väärtusest toodetud ASEANi piirkonnas), ei ole alust määrata kaebajale tollimaksu, mille olemasolul kaebaja ei oleks tõenäoliselt antud tellimust üldse teinud. Arusaadavalt muudab 0%-line tollimaks toote atraktiivseks, mistõttu on ka tootja huvitatud sellest, et tema tooted vastaksid 0%-lise tollimaksu tingimustele ja arusaadavalt saab tootja sellist huvi eeldada ka tellija. Seega pidi ka sel põhjusel kaebaja eeldama, et tootja Bestway teeb omalt poolt kõik, et 0%-lise tollimaksu rakendamine ei oleks ohustatud. 58. OLAF on 27.08.2010 selgituses pidanud oluliseks järelkontrollitava ettevõtja senist maksukuulekust ja tegevust. OLAF-i seisukoht on, et arvesse tuleb võtta importide ajalugu, sealhulgas varasemaid importe teistest riikidest (eriti riikidest, milliste kaubad on olnud maksustatavad dumpinguvastaste tollimaksudega). Samuti isiku seotust varasemate dumpinguvastaste tollimaksudega seotud uurimistega. Arvesse tuleb võtta importija hoolsust. PMTK ei ole seda aspekti maksuotsuses käsitlenud. Vaidlust ei ole selles, et oma 16 tegevusaasta jooksul ei ole kaebajale olnud tollimaksualaseid (ega üldse maksualaseid) etteheiteid. Samuti ei ole kaebaja varem importinud tooteid sooduspiirkondadest. Ka need asjaolud viitavad kaudselt sellele, et kaebaja tegutses heauskselt ja äris nõutava hoolega. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kaebaja oleks olnud teadlik sellest, et sooduspäritolu ei ole või et esineb mistahes takistusi selle tõendamisel. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja tegi mõistliku äripartnerina kõik endast oleneva selleks, et toodete sooduspäritolu oleks kindlustatud ja ta saaks selle tõttu 0%-list tollimaksu rakendada. 59. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta, et siseriiklikul kohtul puudub Euroopa Komisjoniga konsulteerimata pädevus antud asjas tehtud maksuotsuse tühistamiseks. ÜTS RS artiklid 871 ega 873 kohtule selliseid kitsendusi ei pane. Kuna kohus tühistab maksuotsuse, on vajadusel edasise menetluse kavandamine ja Euroopa Komisjonile materjalide edastamine siseriikliku maksuhalduri ülesanne. Euroopa Kohtule eelotsuse küsimise vajadust kohus antud asjas ei näe, kuna selles haldusasjas on küsimus tõendites ja hinnangus neile. Probleemiks ei ole eriarvamused Euroopa õiguse kohaldamisest, vaid see, kas OLAF-i raportis tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused on oma konkreetsuses ja põhjalikkuses piisavad kaebajale maksu määramiseks ja kas muud asjas kogutud tõendid toetavad OLAFi raportis tehtud järeldusi. 60. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtuistungil taotluse mõista tema kasuks menetluskulud summas 3448,13 eurot, millest riigilõiv on 971,45 eurot ja õigusabikulud 2476,68 eurot. Lisaks esitas kaebaja 12.01.2012 taotluse mõista välja kohtuistungiga seotud õigusabikulu väljamõistmiseks summas 1716,07 eurot. Õigusabikulude kogusumma on seega 4192,75 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv tuleb kaebaja kasuks tervikuna välja mõista. Õigusabikulud on aga põhjendatud üksnes osaliselt. Esiteks leiab kohus, et kuna kaebaja on käibemaksukohustuslane ja käesoleva vaidlusega seonduv õigusabikulu on tema ettevõtlusega seotud kulu, siis on kaebajal võimalik saada tagasi õigusabilt tasutud käibemaks 20% ja 18 selles olukorras puudub igasugune alus vastustajalt käibemaksu osa väljamõistmiseks. Seega on õigusabikulu ilma käibemaksuta 3494 eurot. Kahtlemata on tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, ent kohus leiab, et haldusasi lahenes menetluslikult siiski üsna väikese ajakuluga. Ka on käesolevas asjas kattuvaid õiguslikke argumente sama esindaja esindatud haldusasjas nr 3-10-1329, kus juba mõisteti Maksu- ja Tolliametilt OÜ Hawaii Express kasuks asjas kantud menetluskulud 3662,88 eurot. Seega tuleb mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Hawaii Express (registrikood 10027017) kasuks välja õigusabikuluna 3000 eurot ja riigilõiv 971,45 eurot. Kadriann Ikkonen kohtunik 19