KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-263 Haldusasi R.S. kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetlus

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

1. 06.02.2012 esitas R.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et tema inimväärikust solvas Tallinna Kaubamaja turvatöötaja. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja lepingu alusel OÜ-s Aala Ehitus ehitajana. Kaebajal tuli töökohustuste raames koos paarimehe Kaljuga Tallinna Kaubamaja ilumaailmas teostada plaatimistöö, millega tuli neil 03.11.2011 õhtul kell 20.30 alustada. R.S. sisenes koos paarimees K. töö teostamise alustamiseks 03.11.2011 õhtul töötajatele määratud ukse kaudu objektile. Teel peatas töömehi turvamees, kes keeldus töömehi objektile lubamast. Turvamees käratas R.S.le: „Sind ma küll sisse ei lase, oled varas ja lähed vargile, jah!?“ Kaebaja leiab, et selline turvatöötajapoolne käitumine on ebaseaduslik ja seda võib käsitleda kui võimupiiride ületamist. Kaebaja selgitab, et oli turvatöötaja käitumisest šokeeritud, alandatud sai tema inimäärikus ning selle intsidendi tulemusel kaotas kaebaja töökoha ehitusettevõttes. Viimasega seotult kaotas kaebaja ka üüritud korteri. Seetõttu ei jäänud kaebajal vastu talve muud üle kui leida endale kodu vanglas. Kaebaja märgib, et on moraalselt hävitatud ning tal on õigus turvatöötajalt või firmalt nõuda kahju hüvitamist. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist purunenud unistuste eest korralikuks ja ausaks Eesti Vabariigi kodanikuks saada. Kahjusumma suuruseks hindab kaebaja 5000 eurot.
2. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on halduskohtumenetluse seadustik (

), mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas.

§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul soovib kaebaja esitada kahjunõude vaidluses, mille poolteks on R.S. ja Tallinna Kaubamaja turvatöötaja (või turvafirma), so kaks eraõiguslikku isikut. Seega on tegemist eraõigusliku vaidlusega. Eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt reeglina tsiviilkohtu pädevusse ja on seega lahendatavad tsiviilkohtus. Kahju hüvitamist eraõigussuhetes reguleeritakse võlaõigusseadusega (VÕS). VÕS § 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut muuhulgas lepinguvälistele võlasuhetele. Võlasuhe võib VÕS § 3 lg 1 punkti 2 järgi tekkida kahju (so nii varalise kui mittevaralise kahju) õigusvastasest tekitamisest. Kahju õigusvastane tekitamine on reguleeritud VÕS-i 53. peatükis. 3. Eeltoodust nähtuvalt on eraõigussuhetest tuleneva mittevaralise kahju kindlakstegemine tsiviilasi, mistõttu ei kuulu antud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse. 4.

§ 121

lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

5. Arvestades, et kaebuse kohaselt on kaebajale mittevaralise kahju tekitanud Tallinna Kaubamajas töötav turvatöötaja, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda hagiga Harju Maakohtu poole (TsMS § 79; § 94). Aili Maasik Kohtunik 2