nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). alusel. sel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Asjaolud ja hageja nõue. 29.12.2011 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi T T vastu laenuvõlgnevuse, viivise ja intresside, kokku summas 1011.59 eurot nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja T T sõlmisid 10.09.2007 laenulepingu, mille p 1.1.1 alusel hageja andis kostjale laenu summas 639.12 eurot. Kostja laenusaajana kohustus laenusumma koos intressidega tagastama lepingus kokkulepitud tingimustel ja maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ning tähtaegadel, samuti nende mittetasumise korral maksma leppetrahvi ja viivist. Kostja lepingutingimusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Laenulepingu p 4.1.2 sätestatule tuginedes ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale sellekohase teatise. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlga summas 505.82 eurot, intresse summas 125.70 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel viiviseid, mille hüvitamist hageja nõuab kostjalt summas 380.07 eurot. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivise arvestus järgmine: laenusumma x 4,00%/30 = viivis 0,13% päevas x viivitatud päevade arv. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101, 113 ja 397 sätetele. Hagi tõendamiseks on hageja lisanud kirjalikud tõendid - laenulepingu 10.09.2007 koos lisadega 1 ja 2, koopiad kostjale väljastatud võlateatisest ja teatisest laenulepingu ülesütlemisest, menetluskulude nimekirja, maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamiseks tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis 02.01.2012 kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja isiklikult kätte saanud 09.01.2012. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 30.01.2012. 2
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hagimaterjalide väljastamisel märgitud hoiatusele, ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu lepingus sätestatud summas ja tähtaegadel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus on p 5.1 kohaselt kostja kohustunud tasuma laenu kasutamise eest intressi 4,0% kuus tagasimaksmata laenu summalt. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 1011.59 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 262.03 eurot. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 262.03 eurot, sellest 102.25 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 4041, 28.12 2011) ja 159.78 eurot moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu arve nr 1211997, 23.12.2011 alusel. 3
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 06. märtsil 2012.a Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.