← Eesti

3-10-1486/52

Obsah (8)§ 53§ 54§ 26§ 19§ 11§ 17§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1

§ 53lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 05.05.2010 korraldusega nr 698-k Järve tn 4, 6, 8, 8a ja Pärnu mnt 180a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu, millega otsustati liita Tallinnas Kristiine linnaosas 1,9 ha suurusel maa-alal asuvad Järve tn 4, 6, 8 ja 8a kinnistud, määrata moodustuvale krundile 80% elamu- ja 20% ärimaa sihtotstarve ning anda ehitusõigus ühe kuni 19-korruselise ja ühe kuni 18-korruselise äripindadega korterelamu, millel on kaks ühist maa-alust korrust, maksimaalse kõrgusega 63,5 m maapinnast, rajamiseks. Samuti moodustatakse kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti: üks parkla rajamiseks ja teine olemasolevale Järve tänavale. Lisaks antakse detailplaneeringuga üldised maakasutuse tingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurde- 3-10-1486 pääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid ja kaalutlused olid järgmised: 1) Planeeringulahendus vastab teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, millega täpsustati Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringut ja muudeti üldplaneeringukohane planeeritava ala juhtfunktsioon väikeelamute ala Järvevana kõrghoonete alaks. Teemaplaneeringu kohaselt on Järvevana kõrghoonete piirkonna hoonestustiheduseks 2,9 ja ehitise maksimaalseks absoluutkõrguseks 98 m. 2) Kuna planeeringuala on üleminekutsooniks suuremastaabiliselt ja tiheda liiklusega A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmikult ning selle põhjaservas asuvalt äri-, tootmis- ja kaubanduspiirkonnalt Järve tn, Pärnu mnt ja raudtee vahelisele elamupiirkonnale, siis äri- ja elamumaa funktsiooniga hoone kavandamine on kooskõlas piirkonna linnaehitusliku arenguga. 3) Planeeringuga luuakse ümbritsevasse keskkonda uued elamistingimused, ettevõtluse- ja arenguvõimalused. 4) Polüfunktsionaalse keskkonna loomine, kus krundile on planeeritud nii elu- kui ärifunktsioon, on turvalisuse aspektist väga oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. 5) Planeeritavad kõrghooned on paigutatud üksteise suhtes nihutatult, mis tagab hoones elama asuvatele inimestele piisava privaatsuse. 6) Arvestades planeeritavat asukohta (külgnevus tiheda liiklusega Pärnu mnt ja A. H. Tammsaare teega ning piirnevust kesklinnaga) ja mitmekesist reljeefi, annab see alale nii linnaehituslikult kui ka arhitektuurselt tugeva dominantse positsiooni, mis on kavandatavas lahenduses oskuslikult ära kasutatud. 7) Hoonestusala on planeeritud krundi keskossa ja kõrghaljastus keskkonnatingimuste muutustele vastupidavamate harilike mändide näol planeeringuala lõunaserva.
  2. Gotthard Blös esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 05.05.2010 korralduse nr 698-k tühistamiseks osas, millega anti AS-le TTP ehitusõigus Järve tn 4, 6, 8 ja 8a kruntidele 18- ja 19-korruseliste äripindadega korterelamu rajamiseks. 1) Kavandatu rikub oluliselt kaebaja kui Järve tn 7 kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi, kuna detailplaneeringu kehtestamisel kahjustatakse lähiümbruskonna miljööd. Kavandatu ei vasta välisilmelt lähiümbruskonna ehitusmahtudele, eripärale ja kujundlikule stiilile ning on vastuolus Tallinna ehitusmäärusega. Lähedusse jäävad tänavad on hoonestatud 2-korruseliste üksikelamutega, mõned 4- ja 5-korruselised hooned asuvad Tuisu tn ääres. 14-korruseline Delta Plaza hoone asub üksikelamutega hoonestatud kvartalist väljas. 2) Detailplaneering rikub kaebaja ja teiste lähiümbruskonna kinnistuomanike ja elanike omandiõigust ning õigust era- ja pereelu puutumatusele. Üksikelamute piirkonda kahe pea 20-korruselise hoone rajamine riivab oluliselt privaatsust ning rikub põhiseaduse §-e 26, 32,
  3. Kinnistute privaatsuse vähenemise tõttu väheneb ilmselgelt ka kinnistute väärtus. Korralduses on privaatsuse küsimust käsitletud vaid tornelamute elanike seisukohast. 3) Detailplaneeringu menetlemisel on rikutud planeerimisseaduse (PlanS) sätteid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on vaidlusalusel maal asuvate kruntide maakasutusfunktsiooniks väikeelamute ala. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt jääb planeeringuala Järvevana kõrghoonete piir- 2

(11)3-10-1486 konda. Kohalik omavalitsus saab teemaplaneeringuga üldplaneeringut üksnes täpsustada ja täiendada, mitte seda oluliselt muuta. 4) Nimetatud teemaplaneeringu koostamisel ei ole võetud arvese keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi (PlanS § 8 lg 9). Tallinna Linnavalitsus jättis 15.10.2008 korraldusega nr 1714-k KSH algatamata ka detailplaneeringu menetlemisel, millega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Antud juhul ei ole välja selgitatud teemaplaneeringu ja detailplaneeringu negatiivseid tagajärgi – liikluskoormuse suurenemist, harjumuspärase miljöö muutumist, ümbruskonna kinnistute väärtuse vähenemist. 5) Teemaplaneeringuga üldplaneeringu muutmisele peavad kohalduma samaväärsed piirangud nagu kehtivad detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmisele. Detailplaneeringu koostamise on tellinud AS TTP, kes on kõnealuste kinnistute omanik ja seega huvitatud isik. 6) Kaevatav haldusakt on kaalutlusvigadega, motiveerimata ja ei ole proportsionaalne seatud eesmärkide suhtes. Korraldusest ja selle lisadest nähtub, et lähiümbruskonna elanike põhjendatud huvid piirduvad üksnes insolatsioonitingimustega ning piisava nõuetekohase päikesevalguse olemasoluga. Elanike põhjendatud huvi lähiümbruse harjumuspärase miljöö säilitamise ja kinnistute väärtuse vähenemise osas on jäetud tähelepanuta. Detailplaneeringu positiivsete mõjudena on välja toodud üksnes uute elamistingimuste loomine, ettevõtluse- ja arenguvõimalused. 3. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1) Kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena. Kohtupraktika kohaselt saab populaarkaebus teenida üksnes avalike huvide kaitset, selle eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse. Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb avalike huvide riive, vaid on esitanud kaebuse lähiümbruskonna elanike subjektiivsete õiguse kaitseks. Seega ei kuulu kaebus rahuldamisele. 2) Teemaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Järvevana kõrghoonete piirkonda ja detailplaneeringuga kavandatu vastab teemaplaneeringus toodud nõuetele. Planeeritava ala puhul ei ole tegemist miljööväärtusliku alaga. Kuna ala on piiritletud tänavate ja raudteega, ei mõjuta rajatavad hooned oluliselt naaberkruntide insolatsioonitingimusi. Detailplaneeringu kehtestamisel ei pea lähtuma eeldusest, et kontaktvöönd peaks jääma täielikult mõjutamata. Antud juhul ei saa järeldada, et planeeringu elluviimisel avalike hüvede kättesaadavus oluliselt väheneks. Ainuüksi asjaolu, et kavandatakse kontaktvööndis olevatest hoonetest kõrgemaid hooneid, ei kahjusta lähiümbruse miljööd. 3) Kaevatav haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, samuti ei halvene oluliselt tema elukeskkond. Kohtupraktika kohaselt tuleb isikul leppida ümbritseva elukeskkonna muutumisega. Võimalikud mõjutused jäävad kehtestatud normide piiresse. Kaebaja ei ole tõendanud tema kinnistu väärtuse vähenemist. Üldjuhul tõstab heakorrastatud linnaruum ja kaasaegne elukeskkond kinnisvara väärtust. Kuivõrd kaebajale kuuluv kinnisasi jääb planeeringualast enam kui 150 m kaugusele, on eraldatud raudtee ja selle piirangutsooniga, ei ole põhjendatud väited kaebaja omandiõiguse, era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumisest. Väited privaatsuse rikkumise kohta on üldsõnalised. 4) Kaebaja väited taanduvad detailplaneeringu otstarbekusele ja sobivusele, mis ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Kaebaja ei ole viidanud õigusnormidele, mille rikkumisest võiks vaidlustatud haldusakti õigusvastasus tuleneda. PlanS-le tehtud viited on jäetud sisustamata konkreetse olukorraga. Kaebaja ei ole planeeringumenetluse kestel esitanud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut planeeringulahendusele. Vaatamata sellele on kaebuses toodud väiteid käsitletud kaevatavas otsuses. 3
(11)3-10-1486 5) Kaebaja on jätnud tähelepanuta menetluse käigus tehtud keskkonnauuringud ja antud hinnangud ega selgita, millistel põhjustel ei pea ta teostatud uuringuid piisavateks ja millistel põhjustel tuli vastustajal läbi viia KSH, kui ükski läbiviidud uuring ei viidanud võimalikule keskkonda mõjutavale ohule. KSH ei ole kohustuslik, kui detailplaneeringus kavandatuga ei kaasne olulist keskkonnamõju või -riski. Kaebaja ei ole viidanud võimalikele keskkonnamõjudele või ohule. Tallinna Linnavalitsus otsustas 15.10.2008 korraldusega nr 1714-k KSH-d mitte algatada. Nimetatud korralduses on toodud ka põhjendused KSH algatamata jätmise kohta. 6) Kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsust nr 77, ei ole kohtul võimalik hinnata teemaplaneeringu kehtestamisega seotud küsimusi. 7) Detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneerinuga. Teemaplaneeringuga täpsustati ja täiendati üldplaneeringut, järelikult ei muuda vaidlusalune detailplaneering üldplaneeringut. Detailplaneering on kooskõlas teemaplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist ei tohi teha ülesandeks selle koostamisest huvitatud isikule, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Antud juhul detailplaneeringuga üldplaneeringut ei muudetud. Detailplaneeringu tellijaks oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja koostajaks K-Projekt AS. 8) Kaebaja ei täpsusta, millistel põhjustel ei loe ta korralduse motiive piisavaks ega ole välja toonud, millised avalikud huvid on jäänud nõuetekohaselt kaalumata. Detailplaneeringu koostamisel on kaalutud ala keskkonnaseisundit, haljastust, linnaruumist tulenevaid nõudeid, tänavavõrku, liikluskorraldust jm küsimusi. Seega on kaalutud tunduvalt enam küsimusi kui insolatsioonitingimused ja piisava päevavalguse olemasolu. 4. AS TTP palus jätta kaebuse rahuldamata ning mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetlus- ja menetlusvälised kulud. 1) Vaidlusalune detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 03.10.2007 korraldusega nr 1720-k, mille p-s 1 selgitati, et eesmärgiks on kinnistute liitmine segafunktsiooniga krundiks ning ehitusõiguse andmine 19- ja 18-korruseliste äripindadega korruselamute rajamiseks. Korraldus avaldati ajalehes, kus teavitati ka avalikust arutelust. Avalikul arutelul osales arvukalt inimesi ja kerkisid üles teemad nii aedlinnaku miljöö kui ka planeeritavate hoonete kõrguse osas. Samas viidatati arutelus ka sellele, et piirkond on määratud kõrghoonete paiknemise alaks. Ükski arutelus osalenud isik ei ole esitanud planeeringu suhtes märkusi ega vaidlustanud detailplaneeringut kohtus. Kaebaja arutelul ei osalenud. 2) KSH-d otsustati mitte algatada Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 korraldusega nr 1714-k, mille p-s 3 on toodud ka põhjused ja kaalutlused. Teave korralduse kohta ilmus ajalehes. 3) Tallinna Linnavalitsus võttis 06.01.2010 korraldusega nr 6-k vastu Järve tn 4, 6, 8, 8a ja Pärnu mnt 180a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ning otsustas korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Teade korralduse kohta avaldati ajalehes. Puudutatud isikutele saadeti ka teade, kus oli info nii ehitusõiguse sisust kui ka viide kõrghoonete alale. Avalikustamise käigus ei laekunud ühtegi protesti või kirjalikku parandusettepanekut. 4) 17.08.2010 liideti endised Järve tn 4, 6, 8 , 8a katastriüksused uueks katastriüksuseks Järve tn 2, mis kuulub kolmandale isikule. Kaebajale kuuluv kinnisasi asub sellest enam kui 150 m kaugusel, kusjuures nimetatud kinnisasjad on eraldatud raudteega ja selle piirangutsooniga, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas ehitustegevus reaalselt kaebaja õigusi mõjutaks. 5) Kohtulik kontroll on kaalutlusotsuste puhul piiratud, seetõttu ei saa kohus hinnata planeerimislahenduse sisulisi asjaolusid, vaid seda, kas menetluses esines sellised vigu, mis võisid sisuliselt mõjutada asja otsustamist. Mida alale rajada, otsustab planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Antud juhul on vastustaja vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisel ja menetlemisel jär4
(11)3-10-1486 ginud seadusega kehtestatud menetluskorda. Korraldus on motiveeritud, nimetatud on korralduse vastuvõtmise õiguslikud ja faktilised alused ning kaalutlused, mistõttu puudub selle tühistamiseks alus. 6) Kaebaja väited seoses kavandatu vastuoluga lähiümbruskonna miljööga on üldsõnalised ja nendest ei ole võimalik aru saada, mida silmas peetakse või kuidas selle miljöö väidetav kahjustamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata kavandatu vastavust ümbruskonnale. Pelgalt isiku soov säilitada lähiümbruskonna eripära ei ole aluseks ehitustegevuse piiramisele. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine ei ole iseenesest subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. 7) Nimetatud piirkonda nägi ette kõrghoonete püstitamise Tallinna Linnavolikogu oma 16.04.2009 otsusega nr 77 teemaplaneeringu kehtestamisel, millega täpsustati ja muudeti üldplaneeringut ning nähti ette antud piirkonda kuni 98 m kõrguste hoonete püstitamise. Kaebaja ei ole teemaplaneeringut vaidlustanud. 8) Kaebaja väited tema era- ja pereelu puutumatusele on üldsõnalised ja oletuslikud. Kaebusest ei selgu, millised on kaevatavast haldusaktist tulenevad kahjulikud järelmid kaebaja elule. Tavapraktika on kinnitanud, et heakorrastatud elamurajoonide ehitamine ja uue linnakeskuse kujunemine tõstab lähipiirkonna kinnisasjade turuväärtust. Arvestades kaebajale kuuluva kinnisasja kaugust ja asetust läänes kolmandale isikule kuuluvast kinnisasjast, on põhjendamatud kaebaja väited tema omandiõiguse, era- ja pereelu rikkumise kohta. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu, ta peab taluma õiguspärast ehitamist. 9) Põhjendamatud on väited selle kohta, et detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Nimetatud piirkond on teemaplaneeringuga ette nähtud kõrghoonete rajamiseks ning teemaplaneeringu vastuvõtmise otsusega täpsustati ja täiendati vastavalt üldplaneeringut. Seetõttu on alusetud kaebaja viited PlanS § 10 lg 61 p 2 rikkumisele. Detailplaneeringu koostajaks oli K-Projekt AS, mitte kolmas isik, ning tellijaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet. 10) Seaduse kohaselt ei ole detailplaneeringu kehtestamisel kohustuslik korraldada KSH-d, kui sellega ei kaasne olulist keskkonnamõju või -riski. Antud küsimust on Tallinna Linnavalitsus kaalunud 15.10.2008 korralduses nr 1714-k, kus on toodud põhjendused ja kaalutlused. Kaebusest ei selgu, millistel põhjustel ei pea kaebaja korralduses toodud põhjendusi piisavaks. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 korraldust nr 1714-k, seega ei saa kohus hinnata kaebaja väiteid seoses nimetatud haldusakti õigusvastasusega. Oluline on, et detailplaneeringu käigus on keskkonnaalaseid küsimusi käsitletud ning läbi on viidud mitmeid uuringuid. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks need uuringud ei ole piisavad. 11) Ebaõiged on kaebaja viited, mille kohaselt piirduvad korralduses käsitletud lähiümbruste elanike huvid insolatsioonitingimuste ja päevavalguse olemasoluga. Seletuskirjast selgub, et kaalutud on ala keskkonnaseisundit, linnaruumist tulenevaid nõudeid, liikluskorraldust jpm küsimusi. 5. Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 960 €. 1) Kaebuse puhul on tegemist nii populaarkaebusega kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega. 2) Kohus ei saa hinnata planeeringu otstarbekust. Küsimuse sellest, kas ja mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Seetõttu tuleb jätta käsitlemata kaebaja väited kaevatava otsusega lubatud ehitiste sobivuse ja vastavuse kohta antud piirkonda. Avaliku väljapaneku kestel ei esitatud kellegi poolt detailplaneeringu lahenduse kohta vastuväi5
(11)3-10-1486 teid ega ettepanekuid. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks püüdnud vaidlusaluse detailplaneeringuga seonduvalt oma õigusi kaitsta ja hoida ära tema arvates miljööpiirkonda sobimatute hoonete ehitamist. Seetõttu ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel enam asjakohased väited hoonete suuruse ja sobivuse kohta antud asukohta. 3) Kuna käesolevas vaidluses ei ole vaidlustatud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsust nr 77 ega Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 korraldust nr 1714-k, ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele ja hinnangutele nimetatud haldusaktide osas. Nimetatud haldusakte ei ole vaidlustatud ja need on jõustunud. 4) PlanS § 8 lg 7 järgi on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. Vaidlusaluse detailplaneeringu vastuvõtmise ajal kehtis Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestati teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, mille p 2 kohaselt on teemaplaneering Tallinna üldplaneeringut täpsustav ja osaliselt muutev planeering. PlanS § 8 lg 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Teemaplaneeringu kohaselt jäi planeeringuala Järvevana kõrghoonete piirkonda, seega sisaldas Tallinna üldplaneering vaidlustatud detailplaneeringu vastuvõtmise ajal teemaplaneeringuga kehtestatud muudatusi ja täpsustusi. Kaevatava korraldusega kehtestatud detailplaneeringus kavandatu aluseks on nii üld- kui teemaplaneering. Seetõttu on ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja/või muudab seda. 5) PlanS § 10 lg 61 p 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, koostati vaidlusalune detailplaneering kooskõlas üldplaneeringuga. Seega ei kuulu nimetatud säte käesoleval juhul kohaldamisele. Detailplaneeringu koostamise lepingu nr DP-119/M-07 järgi on tellijaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet, töövõtjaks K-Projekt AS, finantseerijaks AS TTP. Lepingu p-s 2 sätestatud lepinguosaliste õigustest ja kohustusest ei nähtu, et AS-le TTP oleks üle antud tellija õigused ja/või kohustused. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ega kirjeldanud asjaolusid, mille tõttu tuleks seada kahtluse alla lepinguosaliste poolt lepingus toodud osaliste määratluse ja/või nende poolt lepinguga võetud vastavad õigused ja kohustused. 6) PlanS § 1 lg 5 järgi korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva KSH keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud juhtudel ja korras. Tallinna Linnavalitsus otsustas 15.10.2008 korraldusega nr 1714-k jätta algatamata Järve tn 4, 6, 8, 8a ja Pärnu mnt 180a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu KSH. KSH on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ega kirjeldanud asjaolusid, millest saab järeldada, et pärast Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 korralduse nr 1714-k jõustumist on ilmnenud KeHJS §-s 33 toodud asjaolud, mille tõttu tekkis planeeringu menetlemisel kohustus viia läbi KSH. Seetõttu puudub õiguslik alus nõuda planeerimismenetluse raames KSH-d. 7) Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Ka populaarkaebuse puhul peab kaebaja juhinduma halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 10 lg 1 p 4 ning lg 3 p 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetavad õigusvastasuse alused, osutades sealjuures õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Kaebaja väidetel on kaevatavas korralduses hinnatud lähiümbruse elanike huve üksnes lähtudes insolatsioonitingimustest ning piisava nõuetekohase päikesevalguse olemasolust. Kaevatava korralduse seletuskirja kohaselt on asja otsustamisel hinnatud lähiümbruse linnaehituslikku situatsiooni seoses olemasolevate väikeelamutega, naaberkruntide insolatsioonitingimusi lähtudes naabruses asuvate kruntide asetsemisest ilmakaarte järgi. Samuti on viidatud menetluse 6

(11)3-10-1486 käigus läbiviidud keskkonnaseisundi osas tehtud ülevaatusele ja selle tulemustele, selgitatud detailplaneeringu elluviimise kohta koostatud keskkonnamõjude eksperthinnangu sisu. Koostatud on planeeritava maa-ala müraprognoos ja tehtud müratasemete arvutused. Planeeritaval maa-alal on läbi viidud radooniohtlikkuse uuring, kõrghaljastuse inventariseerimine ja antud hinnang olemas oleva kõrghaljastuse kohta. Selgitatud on detailplaneeringu menetlust ning menetluse käigus antud kooskõlastusi ja nende tingimusi. Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja etteheited lähiümbruse elanike huvide kaalumata jätmise kohta. Hinnates seletuskirjas toodud põhistusi, on planeeritava maa-ala kohta hinnangute andmisel arvestatud nii lähiümbruse linnaehituslikku olukorda kui ka keskkonnaseisundit ning võimalikke tekkivaid mõjutusi. 8) Kohtupraktikast tulenevalt pole miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Perekonnaelu kaitseala hõlmab eelkõige pereliikmete õigust elada koos. Eraelu määratletakse kui õigust elada oma elu minimaalse sekkumisega. Antud juhul ei nähtu esitatud tõenditest ega kaebuses esitatud väidetest kaebaja või lähiümbruskonna elanike elukeskkonna halvenemist ega ohtu nende tervisele. Esitatud tõenditest ja kaebuses esitatud väidetest ei tulene, et kaevatav haldusakt ei võimalda ja/või takistab kaebajal, lähiümbruskonna elanikel vabalt teostada omandiõigust. Kaebaja ei ole oma väiteid kinnisvara väärtuse vähenemisest mingil moel põhistanud. Arvestades seda, et kaebaja kinnistu asub 150 m kaugusel, mis on linnaruumis arvestatav kaugus, ei saa ainuüksi kaevatava haldusaktiga antud ehitusõiguse sisust iseenesest järeldada häirivaid mõjutusi kaebaja kodu puutumatusele. Kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud asjaolusid, mille tõttu muutub tõsiselt tema kodune heaolu ja/või mille tõttu on takistatud kodu kasutamine. Kohtupraktikas on leitud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Oluline on, et elukeskkonna muutmine planeerimismenetluse tulemusena peab toimuma õiguspäraselt. 9) Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei ole tuvastamist leidnud kaevatava haldusakti vastuvõtmisel selliseid menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud õigusi ning mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. G. Blös palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Samuti palub ta tunnistada Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu õigusvastaseks. Kaebaja menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt ja kolmanda isiku menetluskulud palutakse jätta kolmanda isiku kanda. 1) Halduskohtul on

§ 26

lg 3 kohaselt õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebaja on sellise konstateeringu suhtes väljendanud kaebuses põhjendatud huvi. Kuivõrd halduskohus ei ole

§ 19

lg 7 järgi seotud kaebuse sõnastusega, vaidlusaluse detailplaneeringu aluseks on teemaplaneering ja kaebaja on kaebuses viidanud teemaplaneeringu õigusvastasusele, pidi halduskohus võtma seisukoha teemaplaneeringu seaduslikkuse osas. 2) Kuivõrd teemaplaneering kujutab endast üldplaneeringu ühte osa, tulnuks teemaplaneeringu koostamisel võtta PlanS § 8 lg 9 kohaselt arvesse KSH tulemusi. Teemaplaneeringu koostamisel aga KSH-d ei korraldatud. Tegemist on kaaluka rikkumisega. 3) Tallinna Linnavolikogu on teemaplaneeringu kehtestamisel ületanud oluliselt diskretsioonipiire, kuna PlanS § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, mitte kardinaalseks muutmiseks, nagu seda tehti käesoleval juhul. Seega on teemaplaneering õigusvastane. 7

(11)3-10-1486 4) Kõrghoonete ehitamisel individuaalelamute piirkonda kaasnevad eeldatavalt kas kaudsed või otsesed mõjud inimese tervisele, heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile ja varale. Need mõjud on vastustaja jätnud detailplaneeringumenetluses välja selgitamata ja arvesse võtmata. Vaidlusaluse planeeringu raames koostatud planeeritava maa-ala müraprognoos, tehtud mürataseme arvutused ning planeeritaval maa-alal läbi viidud radooniohtlikkuse uuring lähtuvad eelkõige kõrghoonete elanike huvidest. Seega ei ole vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning lähiümbruse elanike huve on arvesse võetud üksnes insolatsioonitingimuste ja piisava päikesevalguse olemasolu osas, mis ei ole piisav. 5) Antud juhul tuleb lugeda üldtuntuks asjaolu, et maksimaalselt 3-korruseliste individuaalelamute piirkonda ja nende vahetusse lähedusse kahe 18-korruselise kõrghoone ehitamine vähendab visuaalse reostuse, privaatsuse ning läbiümbruse miljöö kadumise tõttu oluliselt individuaalelamute omanike omandi väärtust. 6) Kaebaja ei vaidle vastu kolmanda isiku õigusele vaidlusaluse maa-ala hoonestamiseks, kuid detailplaneeringuga antud ehitusõigus põhjustab antud juhul ebaõiglaselt suurt kahju nii kaebajale kui ka teistele lähiümbruskonna elanikele ja kinnistuomanikele ning korraldust andes on vastustaja võimaldanud kolmandal isikul omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve.
  1. Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2011 määrusega tagastati apellatsioonkaebus Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna sellist nõuet ei ole esimese astme kohtusse esitatud. Määrus on jõustunud.
  2. Tallinna Linnavalitsus leidis ringkonnakohtule esitatud vastuses, et apellandi väited on alusetud ja põhjendamata ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustus halduskohtu seisukohaga, et keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine ei olnud detailplaneeringumenetluses kohustuslik.
  3. AS TTP palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kolmanda isiku menetluskulud palutakse välja mõista kaebajalt. 1) Detailplaneeringu kehtestamine on põhjalikult motiveeritud, välja on toodud õiguslikud ja faktilised alused ning kaalutlused. Vastustaja on analüüsinud lisaks insolatsioonitingimustele ja piisava päikesevalguse olemasolule ka teisi asjakohaseid ning vajalikke tingimusi ja nõudeid, et leida tasakaalustatud ja mõistlik lahendus, mis arvestaks ühelt poolt kinnisasja omaniku huvi kinnisasjale ehitise püstitamiseks ning teisalt lähiümbruskonna huvitatud isikute võimalikke huvisid ja avalikke huve. Kaebaja ei ole ära näidanud, milliseid olulist tähendust omavaid asjaolusid või tegureid ei ole vastustaja kaalunud ja mil viisil väidetav tegemata jätmine kaebaja õigusi ja huve lubamatult riivab. Kaebaja väited on otsitud ja ebamäärased. Detailplaneeringu kehtestamisel ei esinenud menetlus- ega vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist. Seejuures ei ole kaebaja esitanud avalikul väljapanekul mistahes vastuväiteid ega ettepanekuid ja neid ei ole esitanud ka teised ümbruskonna elanikud. 2) Väide, et atraktiivsete korterelamute ehitamine piirkonda vähendaks automaatselt lähiümbruse kinnistute väärtust, ei ole loogiline, üldteada asjaolu ega käibetõde. Vastupidi, atraktiivsete ehitiste rajamisega tõuseb kogu piirkonna atraktiivsus, prestiiž ja seeläbi ka kinnistute väärtus. Seejuures ei ole miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. 3) Kuna kaebaja kinnistu asub planeeringualast 150 m kaugusel ja sinna vahele jäävad ka raudtee, selle piirangutsoon ja Alajaama tn, siis on kaebaja väited detailplaneeringuga tema privaatsuse lubamatust rikkumisest asjakohatud ja otsitud. Kaebajal puudub kaitstav usaldus, et teda 8
(11)3-10-1486 ümbritsev elukeskkond jääb muutumatuks ja seda enam pealinnas, arenevas piirkonnas ja elava liiklussõlme läheduses. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus keelata lähialadele ehitamine. Isiku soov säilitada lähiümbruskonna miljööd või väidetavat privaatsust ei ole aluseks ehitustegevuse piiramiseks. Kaebaja ei ole välja toonud reaalseid asjaolusid, mida planeeritud ehitustegevus võib talle reaalselt kaasa tuua. 4) PlanS kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamisel kohustuslik korraldada KSH-d, kui planeeringuga kavandatuga ei kaasne olulist keskkonnamõju või -riski. KSH läbiviimine sõltub kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsusest. Tallinna Linnavalitsus on toonud 15.10.2008 korralduses nr 1714-k välja põhjused ja kaalutlused, millest tulenevalt ei peetud detailplaneeringu koostamisel vajalikuks KSH-d läbi viia. 5) Kuna detailplaneeringu kehtestamise haldusakt on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus, on selle kohtulik kontroll piiratud ja kohus ei saa hinnata planeeringulahendusega seotud sisulisi asjaolusid, vaid üksnes seda, kas menetluses ei esinenud vigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, ning kas vastuvõetud planeerimisotsustus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega. Vastustaja on detailplaneeringumenetluses järginud seadust ja teostanud diskretsiooni kooskõlas selle piiride, eesmärgi ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muude õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Menetluse igas etapis on järgitud motiveerimiskohustust. Kaevatav haldusakt on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Planeeringu kehtestamisel ei esinenud menetlus- ega vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad teemaplaneeringu õigusvastasust, sest selles osas on apellatsioonkaebus tagastatud. Siiski kontrollib ringkonnakohus, kas on alust kaebaja etteheitel, et kohus oleks pidanud teemaplaneeringu õigusvastasuse tuvastamise nõude läbi vaatama, kuna kaebuses olid sellekohased väited ja põhjendatud huvi välja toodud.

§ 11

lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks kohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. Kohtupraktikas on leitud, et kohtul lasub kohustus selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum (vt siinkohal näiteks Riigikohtu 03.08.2011 määruse nr 3-3-1-36-11 p 17). Ringkonnakohus leiab, et teemaplaneeringu õigusvastasuse tuvastamise nõue poleks õiguskaitsevahendina käesolevas asjas tulemuslik, sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt ei mõjuta haldusakti õigusvastasus tema kehtivust ning kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik. Seega tulnuks teemaplaneering detailplaneeringu aluseks võtta ka juhul, kui see oleks õigusvastaseks tunnistatud ning kaebuse lahendamisele poleks teemaplaneeringu õigusvastasuse tuvastamine mõju avaldanud. Tuvastusnõue oleks eesmärgipärane üksnes siis, kui tuvastada oleks saanud teemaplaneeringu tühisuse, kuid HMS § 63 lg 2 näidatud tühisuse aluseid teemaplaneeringu puhul ei ilmne. Seega pole halduskohus menetlusnorme rikkunud, kui jättis kaebajale selgitamata, et teemaplaneeringu vaidlustamise soovi korral tuleb kaebuses sõnastada vastav taotlus. Pigem võib selgitamiskohustuse täitmise osas halduskohtule ette heita seda, et ta suunas kaebaja esitama detailplaneeringu osalise tühistamise nõuet, kuigi käesoleval juhul ei ole võimalik detailplaneeringut osaliselt tühistada – detailplaneeringu vaidlustamata osa pole võimalik ellu viia (vt selle kohta Riigikohtu 25.09.2008 otsus nr 3-3-1-15-08 p 18.1). See ei tingi aga halduskohtu otsuse tühistamist, kui kohus on lõppastmes õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. 11. Halduskohus on leidnud, et kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui avalikes huvides. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole tõendanud, et tema subjektiivsete õiguste rikkumine kõrghoonete püstitamise läbi oleks tõenäoline. Kaebaja kinnistu asub 9

(11)3-10-1486 ca 150 meetri kaugusel planeeringualast ning on lahutatud sellest raudtee, raudtee kaitsetsooni ja Alajaama tänavaga. Kõrghooned paiknevad ilmakaarte suhtes kaebaja kinnistuga selliselt, et nad ei varjuta kaebaja kinnistut ega vähenda insolatsiooni näitajaid. Märkida võib ka seda, et kuigi nii detailplaneeringuala kui ka kaebaja kinnistu asuvad Järve tänava ääres, puudub Järve tänaval raudtee ülesõit ning kõrghoonetest lähtuv liikluse kasv ei saa kaebaja privaatsusele või tervisele mõju avaldada. Ka vara väärtuse vähenemine kõrghoonete tõttu ei ole üldteada asjaolu, mille tõendamisest oleks kohus saanud kaebaja

§ 17

lg 2 alusel vabastada.

§ 17

lg 2 teine lause näeb ette, et üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohtul puuduvad andmed, et teavet kinnisvara väärtuse vähenemise kohta oleks võimalik saada väljastpoolt menetlust. Kuna kaebaja kinnistuni kõrghoonete mõju ei ulatu, ei riku kaebaja õigusi ka see, et keskkonnaseisundi hindamine jäeti läbi viimata. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka teemaplaneering, mille punktis 6.6 on leitud, et vaidlusaluses asukohas kõrghoonete rajamisel tuleb maksimaalselt arvestada Laine tänava äärsete väikeelamutega. 12. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, kas kaebus avalikes huvides on põhjendatud. Ehkki kaebaja pole sõnaselgelt kaebuses eristanud, millised väited soovib ta esitada avalike huvide kaitseks ja millised subjektiivsete õiguste kaitseks, oleks ringkonnakohtu arvates vastuolus sellekohase kohtupraktikaga, kui kohus ei saaks esitatud kaebusi tõlgendada.

§ 19

lg 7 teine lause kehtib ka planeerimismenetluses vastuvõetud otsuste vaidlustamisel nn populaarkaebustega. Kaebaja on kogu kohtumenetluse vältel rõhutanud, et detailplaneering on õigusvastane, kuna keskkonnamõju hindamine on läbi viimata ja linnavalitsus ei ole välja selgitanud ega arvesse võtnud kõrghoonete ehitamisel individuaalelamute piirkonda inimese tervisele, heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile ja varale eeldatavalt kaasnevaid mõjusid. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse need väited on esitatud looduskeskkonna kaitseks ning seega avalikes huvides. Asjaolu, et kaebaja viitab vajadusele kaitsta naabruses elavate eramajade elanikke, ei tähenda, et kaebus oleks esitatud nende isikute õiguste kaitseks. Looduskeskkonna mõjutamise kaudu mõjutatakse ka isiku tervist ja vara.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja on kaotanud võimaluse vaidlustada keskkonnamõju hindamata jätmist seetõttu, et ei vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 15.10.2008 korraldust nr 1714-k, millega otsustati käesolevas detailplaneeringumenetluses keskkonnaseisundi hindamist mitte algatada. Keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse üle otsustamine on menetlustoiming, mitte haldusakt ning selle vaidlustamine tühistamiskaebusega poleks võimalik olnud. Ka kohustamiskaebuse esitamine keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks on erandlik ja sõltub teatud kriteeriumite täitmisest, nagu Riigikohus 18.06.2010 määruse nr 3-3-1-101-09 punktis 14 selgitas. Menetlustoimingud või nende tegemata jätmine tuleb üldjuhul vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga nii nagu kaebaja teinud ongi. Seepärast ei saa kaebaja väidete kontrollimisel piirduda üksnes hinnanguga, et pärast 15.10.2008 korralduse andmist ei olnud keskkonnamõju hindamise vajaduse osas asjaolud muutunud.
  2. Ringkonnakohus on sarnaselt halduskohtuga seisukohal, et keskkonnamõju hindamine käesoleva detailplaneeringu menetlemisel ei olnud tulenevalt KeHJS §-st 33 kohustuslik. Teemaplaneeringu p 7.11 näeb ette, et KSH tuleb teha igale kõrghoonet taotlevale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Teemaplaneeringu p 9 näeb teemaplaneeringu rakendamisel ette, et Tallinna Keskkonnaamet kaalub algatatud kuid vastu võtmata detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust, arvestades kõrghoonete piirkonna paiknemist linnaruumis, asukoha keskkonnatingimusi, detailplaneeringu lahendust jne. Kui KSH jäetakse algatamata, tuleb kõrghoonete rajamisest tulenevate keskkonnamõjude hindamiseks teha uuringud (ptk 7 “Tingimused detailplaneeringute koostamiseks“) ja koostada eksperthinnang, mille kooskõlastamise pädevate ametite või asutustega määrab Tallinna Keskkonnaamet. 10

(11)3-10-1486
  1. Seega loetakse kõrghooned edaspidi linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektideks, mille planeerimisel tuleb KSH algatada ilma kaalumata. Käesolevas asjas oli teemaplaneeringu rakendussätte alusel kohalikul omavalitsusel võimalik kaaluda, kas teemaplaneeringus või KeHJS §-st 33 lg-s 3 sätestatud asjaolud toovad kaasa vajaduse KSH algatada või mitte. KeHJS §-st 33 lg 3 nägi vaidlustatud otsuse andmise ajal kehtinud redaktsioonis ette, et KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning sama seaduse § 35 lg-s 4 nimetatud asutuse ja isiku seisukohast. KeHJS § 35 lg 4 kohaselt tuli enne otsustamist küsida seisukohta olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt või kohaliku omavalitsuse organilt.
  2. Vastustaja on detailplaneeringumenetluses tellinud AS-lt Pöyry Entec ekspertiisi keskkonnamõjude kohta, mis võivad esineda detailplaneeringu elluviimisel detailplaneeringu alal ja lähialal. Nimetatud ekspertiisiakti lk-l 5 on märgitud, et Harjumaa Keskkonnateenistus (Keskkonnaameti eelkäija), kes teostab järelevalvet KSH osas, on andnud seisukoha, et KSH pole käesolevas asjas vajalik. Ekspertiisi tulemusena jõuti kõiki teemaplaneeringu p-s 7 sätestatud kõrghoonete püstitamise tingimusi kontrollides järeldusele, et KSH ei ole vajalik, sest võimalikud lokaalsed keskkonnamõjud saab ekspertiisis näidatud täiendavate keskkonnatingimuste järgimisel minimeerida. Ekspertide poolt ette nähtud täiendavad keskkonnatingimused lisati detailplaneeringu koostaja poolt detailplaneeringu erinevatesse alapeatükkidesse. Tallinna Keskkonnaameti nõudel tehti sama eksperdi poolt veel täiendav õhusaaste hinnang seoses kavandatud liikluse kasvuga Järve tn, Tammsaare tee ja Pärnu mnt piirkonnas. Õhusaaste uuringus leiti, et liikluse juurdekasv ei tõsta oluliselt Pärnu mnt ja Tammsaare tee liikluse poolt juba tekitatud välisõhu saastetaset ning välisõhu kvaliteet kinnistutel on ja jääb määratuks liikluse intensiivsusest eelnimetatud linnaliikluse tuiksoonel. Ka ei pidanud eksperdid halvima võimaliku olukorra analüüsimise tulemusena vajalikuks uute keskkonnatingimuste seadmist planeeringus, sest sellise olukorra teke on vähetõenäoline (ilmastikutingimused on harukordsed, võimalik sõita Laine tänava kaudu ning autos viibib reeglina vähem inimesi) ning tulevikus rajatav paralleelselt raudteega kulgev tänav välistab sellise olukorra tekke täielikult.
  3. Kuna detailplaneering arvestas eelpool käsitletud ekspertarvamustega, saab asuda seisukohale, et vastustaja on kõik detailplaneeringust tulenevad võimalikud mõjutused asjatundjate abiga kindlaks teinud ning kuna menetluse käigus läbi viidud ekspertiisid ei jätnud kahtlusteks ruumi, ei saa KSH algatamata jätmist lugeda õigusvastaseks. Seega ei leidnud ka kaebaja avalike huvide kaitseks esitatud väited tõendamist ning kohus on kaebuse lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata jätnud.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda (

§ 92lg 7).

AS TTP on taotlenud 1121,30 euro suuruste õigusabikulude hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendamatult suured ja arvestades

§ 93lg 5 ning asja mahtu ning keerukust vähendab neid 500 euroni. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.