Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja on oma nõuet muutnud ning esitanud nõude kohtule erinevalt pankrotimenetluses esitatust. PankrS § 107 näeb üksnes ette, et tunnustamisnõuet kohtule ei tohi esitada muul alusel ja suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mis oli esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Antud asjas on OÜ Legalitas nõudeks olnud nii pankrotimenetluses kui ka hagimenetluses loovutamise teel saadud nõue 7 000 000 eurot, mis põhineb 03.10.2008 aktsiate müügilepingu p-l 3.2 ja seisneb MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) poolt aktsiate müügilepingu täitmisega viivitamise faktil. Seadusandja ei ole pidanud silmas seda, et nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ei tohiks kohtumenetluses täpsustada.
lg-st 7 tulenevalt kohus kohaldab õigust ise ja ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Tähendust ei oma, kas hageja pidas nõuet viiviseks või leppetrahviks, vaid tähtis on see, millisena oli nõue määratletud lepingus endas ning millised õigusnormid sellest tulenevalt asjas kohalduvad. Eesti õiguse kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus võlausaldajal nõuda eelkõige viivist VÕS § 113 mõttes. Kuna ka aktsiate müügilepingu p-s 3.
Antud juhul selline protsessuaalne nõue puudub ning kostja ei ole sellise hagi esitamiseks õigustatudki. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejale on loovutatud OOO Viking poolt üksnes aktsiate müügilepingust tulenevad nõuded, mitte antud talle üle leping tervikuna. Seega pidanuks maakohus aktsiate müügilepingu tühisuse üle otsust tehes menetlusse kaasama ka OOO Viking. Maakohtu otsuse põhjendused osas, mis puudutavad hageja nõudekirja ja pankrotihoiatuse kättesaamist MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) poolt, ei ole asjakohased. Nimetatud dokumentide kättesaamine ei mõjuta mingil viisil esitatud nõude kehtivust. Menetluse käigus kohus nõudekirja ja pankrotihoiatuse kättesaamise osas kahtlusi ei püstitanud ega antud küsimust pooltega ei arutanud. Vastasel korral oleks olnud hagejal võimalus omapoolsed täiendavad seisukohad kohtule esitada, kuid et kõnealune küsimus ei oma sisulist tähendust asja õige lahendamise seisukohast, on tegemist küll menetlusõiguse rikkumisega (
Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb
7 Hageja esitas MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses nõude summas 7 000 000 eurot, mis tulenes Venemaa äriühingu ООО Viking ja MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) vahel 03.10.2008 sõlmitud OAO Zavod Sport aktsiate müügilepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmata jätmisest ja mille hageja oli omandanud äriühingult ООО Viking. Hageja selgitas hagiavalduses, et võlgnik jättis täitmata 03.10.2008 aktsiate müügilepingu p-st 2.1 tuleneva tasumise kohustuse, mistõttu on hagejal õigus nõuda võlgnikult lepingu p-s 3.2 sätestatud viivist 0,5% päevas võlgu olevalt summalt, kuid mitte rohkem kui aktsiate eest lepingu järgi tasumisele kuuluv, mis oli 7 000 000 eurot. 12.08.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja hageja nõudele vastu. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ta pole oma nõudest õigeaegselt teatanud. Aktsiate müügileping on näilik ja see tõttu tühine. Tühisusele viitab see, et leping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis ajal, kui MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) oli makseraskustes.
Kuna maakohus ei ole seda teinud, siis ei ole eelmenetlust läbi viidud viisil, mis oleks taganud tsiviilasja õige lahendamise. Lisaks eeltoodule on maakohtu otsus ka vastuoluline ja olulises osas põhjendamata, mistõttu on maakohus rikkunud
Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et 03.10.2008 lepingus on Vene Föderatsiooni äriühingu OAO Zavod Sport registrikood ebaõige, mille tõttu ei olnud võimalik teha vastavasse registrisse lepingu alusel omanikukannet aktsiate omandamise kohta. Millistele õigusaktidele ja asjaoludele tuginedes maakohus seda järeldas, otsusest ei selgu. Seega pole maakohtu otsus selle järelduse osas põhjendatud ega kontrollitav. Samas oli just lepingus olev ebaõige registrikood maakohtu arvates oluline asjaolu, millest järeldus 03.10.2008 müügilepingu näilisus. Hageja väitele, et tegemist oli ebatäpsusega, mida oli võimalik igal ajal parandada, ei ole maakohus vastanud. Vastuoluline on ka maakohtu järeldus, mille kohaselt oli 30.10.2008 lepingu sõlmimine võlgniku poolt ebatõenäoline. Maakohus on tuvastanud, et võlgnikul olid lepingu sõlmimise ajaks välja kujunenud makseraskused, kuid samas on otsuses tuvastatud, et võlgniku kasum oli 2008. aasta lõpuks 115 646 823 krooni, mis läks jagamisele osanike vahel. Kasumi olemasolu ja selle jagamine osanike vahel ei viita kolleegiumi arvates võlgniku maksejõuetusele tehingu tegemise ajal. Nii ebaõige seaduse kohaldamise kui ka eelviidatud põhjenduste puudumise ja vastuolude tõttu on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on
lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning tsiviilasja saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Kuna maakohus ei ole välja selgitanud kohaldatavat õigust ja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, siis ei ole kolleegiumil võimalik ilma poolte kaebeõigust rikkumata esmakordselt asjaolusid tuvastada.
lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Kolleegiumi arvates on asjaolude olulises määras tuvastamata jätmise põhjuseks eelkõige ebapiisava põhjalikkusega eelmenetluse läbiviimine maakohtu poolt. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb eelmenetluses esmalt määrata, milliseid õigusnorme tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada. RahvEÕS § 4 lg 1 järgi on maakohtul õigus nõuda pooltelt vastavate õigusnormide esitamist või lg 3 järgi pöörduda kohaldatava õiguse selgitamiseks justiits- või välisministeeriumi poole või kaasata eksperte. Pärast kohaldatavate 9 õigusnormide kindlakstegemist tuleb maakohtul, lähtudes poolte esitatud väidetest, tuvastada esmalt, kas 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügileping on kehtiv. Juhul kui leping on kehtiv, tuleb tuvastada, kas hagejale on lepingust tulenev nõue kehtivalt loovutatud. Ainult siis, kui 03.10.2008 müügileping ja 20.01.2010 nõudeõiguse loovutamise leping on kehtivad, peab maakohus tuvastama, kas hagejal on nõue võlgniku vastu tulenevalt väidetavast võlgnikupoolsest lepingu rikkumisest ja kas hagejal on õigus nõuda võlgnikult viivist või leppetrahvi ning kas nõue on põhjendatud või mitte. Juhul, kui maakohus tuvastab, et aktsiate müügileping on tühine või ei ole nõude loovutamine kehtiv, siis on eeltoodu aluseks, et jätta rahuldamata lepingu rikkumisest tulenev nõue ja maakohtul puudub vajadus hinnata viivise ja leppetrahvi kohta esitatud väiteid. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt võib kostja esitada nõude aluseks olevale lepingule tühisuse vastuväite. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11 tehtud otsuses selgitanud, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool. Nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Võlausaldajal on õigus ja ka kohustus esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Eeltoodud tõendamiskoormist tuleb eelmenetluses kostjale selgitada. Ebaõige on apellatsioonkaebuse käsitlus, mille kohaselt saab tehingu tühisust tuvastada üksnes tuvastushagi esitades ja äriühingut OOO Viking kaasates. Piisav on see, kui kostja esitab nõudele vastuväite, milles ta tugineb nõude aluseks oleva tehingu tühisusele. PankrS § 107 sätestab, et tunnustamisnõuet kohtule ei tohi esitada muul alusel ja suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mis oli esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse siin asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hageja on hagis, võrreldes pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusega, muutnud oma nõude alust. Haldurile esitatud nõudeavalduse järgi (lk 8) on võlausaldaja nõude suuruseks 7 000 000 eurot. Nõude aluseks on OOO Viking ja võlgniku vahel 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügileping ja nõue on OOO Viking poolt loovutatud hagejale. Kuna võlgnik jättis oma 03.10.2008 lepingu p-st 2.1 tuleneva aktsiate eest tasumise ja aktsiate ümberregistreerimise kohustuse täitmata, siis on ta kohustatud tasuma leppetrahvi. Nõudeavalduses on viidatud lepingu p-le 3.3. Esitatud hagiavalduses palub hageja tunnustada tema nõuet MA KINNISVARA INVEST OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 7 000 000 eurot ja nõude alusena selgitab hageja, et kuna võlgnik jättis Venemaa äriühingule OOO Viking 03.10.2008 lepingu järgi OAO Zavod Sport aktsiate eest tasumise kohustuse täitmata, siis on võlgnik kohustatud tasuma 03.10.2008 lepingu p 3.2 järgi leppetrahvi 0,5 % päevas aktsiate hinnast. Kolleegiumi arvates ei ole hageja muutnud nõude alust. See, kas tegemist on leppetrahvi või viivisega, ei olene poole hinnangust. Kohus seadust kohaldades otsustab poolte poolt lepingus kokkulepitule tuginedes, kas tegemist on leppetrahvi või viivisega. Hageja poolt nõudeavalduses lepingu p-le 3.3 viitamine, mis sätestab sanktsioonid müüjale ehk äriühingule OOO Viking juhuks, kui jäetakse tema poolt üle andmata aktsiate omand, on 10 tõenäoliselt ebatäpsus, mis ei ole nõude aluse määratlemisel olulise tähtsusega. Hageja on selgitanud, et tema juhatuse liige, kellel puuduvad õigusteadmised, märkis nõudeavaldusse ebaõige lepingu punkti. Kolleegiumi arvates on nõude aluseks asjaolud, millega hageja seob oma nõude tekkimise, seega faktid, mille kohaselt võlgnik jättis äriühingule OOO Viking OAO Zavod Sport aktsiate eest tasumata ja selle eest oli äriühingul OOO Viking õigus kohaldada võlgniku suhtes kokkulepitud õiguskaitsevahendit. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole nõude tunnustamise üle otsustamisel oluline see, kui suures ulatuses tõenäoliselt hageja nõue pankrotimenetluses rahuldatakse. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Ülle Jänes Ele Liiv Margo Klaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.