Obsah (9)
§ 100§101§113§94§ 821§162§396§397§4011 2-09-58437 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-58437 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2012, Jõhvi, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi AS
§ 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 sätetele, hagi rahuldada.
ASJA KÄIK Kostja esitas
- septembril 2010 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnistanud. Kostja teatel sõlmis ta hagejaga 01.11.2007 laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu 13933/2007, millega on kogu hagejapoolne nõue tagatud ning kostja on nõus loovutama tagatiseks oleva kinnisasja hageja kasuks. Samuti palus kostja peatada täiteasja nr 066/2010/899 täitemenetlus kuni kohtulahendini (tl. 24-25). Kohus jättis V. T.´i taotluse rahuldamata ning täitemenetluse peatamata. KOHTUISTUNG
- oktoobri 2011 kohtuistungil palus hageja esindaja rahuldada hagi. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 072.49 eurot, intressi 256,86 eurot ja viiviseid 1 202,56 eurot: kokku 4531.91 eurot. Esindaja palus jätta menetluskulud V. T.´i kanda. Kostja, V. T., võttis kohtuistungil hagi osaliselt õigeks (tasumata laenusumma ja intresside osas), viivise osas palus jätta hagi rahuldamata. V. T. avaldas kohtuistungil soovi sõlmida ASiga Kagu Invest kompromisslepingu, milleks taotles V. T. kohtuistungi edasilükkamist. 25.10.2011 esitas AS Kagu Invest kohtule kompromissi, kuid V. T. ei allkirjastanud kompromissi, mille tõttu lahendas kohus 11.jaanuaril 2012.a. tsiviilasja sisuliselt, ilma V. T.´i osavõtuta kohtuistungist. 11.01.2012 kohtuistungile pooled ei ilmunud. AS Kagu Invest esitas kohtule avalduse, milles palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta V. T.´i kanda. Kohus rahuldas AS Kagu Invest taotluse, kuna kohtuistungi aeg – ja koht oli V. T.´ile teatavaks tehtud eelmisel kohtuistunguil, mille kohta andis V. T. allkirja. Kohus luges tõendatuks, et tsiviilasja oli võimalik lahendada sisuliselt, ilma poolte osavõtuta kohtuistungist, kuna asi oli piisavalt ettevalmistatud ning pooled olid eelmisel kohtuistungil isiklikult avaldanud kohtule oma seisukohad pooltele olulistes küsimustes. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 3 Kohuls luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. AS Kagu Invest poolt esitatud hagiavaldusega V. T.´i vastu, millega luges kohus tõendatuks, et V. T. ei olnud menetluse käigus ümber lükanud hagiavalduses toodud asjaolusid, mille tõttu luges kohus hagavalduses toodud asjaolud AS Kagu Invest poolt tõendatuks. AS Kagu Invest võlanõudega V. T. ´le, millega kohus luges tõendatuks, et V. T.´ile tehti ettepanek võla AS Kagu Invest vabatahtlikult tasumiseks. AS Kagu Invest ja V. T.´i vahel sõlmitud laenulepinguga nr.4009004003 10.juunist 2009.a., millega luges kohus tõendatuks, et V. T. laenas AS Kagu Invest 3 329.35 eurot, intressi määraga 45,60% aastas, viivise määraga 0,5% päevas. V. T.´i kirjaliku vastusega kohtule 24.septembrist 2010.a., millega luges kohus tõendatuks, et V. T. hagi ei tunnistanud, kuna laen oli tagatud hüpoteegiga ja, V. T.´i seisukoha kohaselt, peaks hõpoteegi realiseerimisest saadav summa katma laenulepingujärgse võlgnevuse. AS Kagu Invest kasuks notariaalses vormis sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga ja asjaõiguslepinguga 01.novembrist 2007.a.. Kohtutäituri Andrei Krek´i poolt 11.augustil 2010.a. koostatud kinnisasja arestimise aktiga. AS Kagu Invest kirjalikus seisukohaga 11.oktoobrist 2010.a. V. T.´i kirjalikule vastusele. 24.oktoobril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga, millega luges kohus tõendatuks, et V. T. viibis isiklikult kohtuistungil, kus teda kuulati isiklikult kohtu poolt ära kõigis olulistes vastuväidetes, aga samuti esitas Virjar T. kohtule kõik olulised tõendid käesolevas tsiviilasjas. Kohtuistungil tunnistas V. T. hagi osaliselt põhinõude ja intressi osas. Viivise nõuet V. T. ei tunnistanud, mille kohta kirjutas 24.oktoobril 2011.a. kohtule kirjaliku avalduse. Samuti allkirjastasid V. T. ja AS Kagu Invest kohtuistungil kirjaliku avalduse kompromissi sõlmimise kohta, milleks taotlesid kohtuistungi edasilükkamist. AS Kagu Invest (digitaalselt allkirjastatud) poolt esitatud kompromissi avaldusega 25.oktoobrist 2011.a., millega luges kohus tõendatuks, et V. T. jättis kompromissi allkirjastamata, mille tõttu ei saanud kohus kompromissi kinnitada ja menetlust tsiviilasjas lõpetada. AS Kagu Invest avaldusega tsiviilasja sisuliseks läbivaatamiseks ilma hageja esindajata ja ilma kostjata. 11.jannuaril 2012.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
§101sätteid, mille kohaselt:
(1)Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
(2)Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
(3)Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
§113kohaselt:
(1)Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§94sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
(2)Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise 4 aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates
§ 821lg.1 sätestatud ajast.
(3)Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule.
(4)Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
(5)Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist.
(6)Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
(7)
§113lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist.
(8)Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
§162sätestatule.
Vastavalt
§396sätestatule:
(1)Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
(2)Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
(3)Laenulepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
§397kohaselt:
(1)Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
(2)Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga
§94sätestatud määr.
(3)Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
(4)
§397
lg.1 – lg.3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas.
§401kohaselt:
(1)Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
(2)Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.
(3)Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges tõendatuks, et hagi oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks
§396
lg1 sätetega, et laenulepinguga kohustus AS Kagu Invest (laenuandja) andma teisele isikule, V. T.´ile, (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
§401
sätetega luges kohus tõendatuks, et krediidileping oli leping, millega üks isik, AS Kagu Invest, (krediidiandja) kohustus andma teise isiku, V. T.´i, (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustus krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võis olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldati laenulepingu kohta sätestatut, kuna seadusest ei tulenenud teisiti. 5 Kohus luges tõendatuks, et AS Kagu Invest ja V. T.´i vahel oli sõlmitud laenuleping nr.4009004003 10.juunist 2009.a., mille kohaselt V. T. laenas AS Kagu Invest 3 329.35 eurot, intressi määraga 45,60% aastas, viivise määraga 0,5% päevas. V. T. oma laenukohustusi AS Kagu Invest ees ei täitnud. Kohtuistungil tunnistas V. T. hagi osaliselt ja lubas sõlmida kompromissi, kuid taganes oma lubaduses kompromissile alla kirjutamata jätmisega. Kohus luges tõendatuks, et V. T.`ilt tuli AS Kagu Invest kasuks välja mõista 4 531.91 eurot sissenõutavaks muutunud võlgnevust, aga samuti tuli V. T.`ilt välja mõista AS Kagu Invest kasuks viivis tagastamata laenusummalt (3 072,49 EUR) 0,1266% iga viivitatud päeva eest, alates 22.06.2010.a., kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni V. T.´i poolt. Menetluskulud pidas kohus vajalikuks panna V. T.´i kanda. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik