2-10-31275/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-31275 Määruse tegemise aeg 30.12.

1. a Harju Maakohtu Kentmanni Epp Haabsaar kohtumaja kohtunik Kohtuasi A V hagi S V vastu ühisvara jagamiseks. Tsiviilasja hind 1 000 000.Hageja A V (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja adv Natalja Santašova Kostja: S V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja A Aaman Menetlustoiming Edasikaebamise kord Hagiavalduse läbivaatamine Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostja S V hageja A V kasuks 557 500.- krooni, mis kuulub väljamaksmisile nelja võrdse osamaksega hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostjale jätta kinnistu asukohaga Xxx Tallinn, registriosa xxx. Laenu jäägi (1 578 924.- krooni) tasumise kohustus jääb kostja kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx. a Tallinna Perekonnaseisuametis. Jagamisele kuuluvaks ühisvaraks on hageja andmetel kinnistu (registriosa xxx) asukohaga Xxx Tallinn. Kinnistu oli hageja nõus kostjale jätma, paludes kostjalt välja mõista 1 000 000.- kroonise hüvitise. Kostja oli ühisvara jagamisega nõus, kuid palus väljamõistetava hüvitise suurust vähendada, sest perekond on võtnud mitmeid laene, mis jäävad kostja kanda. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et kinnistuga seotud laenu suurus on 1 885 000 krooni. Samuti võtsid pooled omaks, et kinnistuga seotud laenu jääk on 1 578 924.krooni. Kostja oli nõus hagejale hüvitama 557 500.- krooni, kui seda saab teha nelja osamakse kaupa. Laenu jäägi oli kostja nõus enda kanda jätma. Seega palus kostja jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 211 kohaselt, kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega kohaldub käesolevale tsiviilasjale kuni 01.07.
2. a kehtinud seaduse redaktsioon. PKS juba viidatud redaktsiooni § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 18 lg 1 ja 2 kohaselt võidakse ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks. Sama sätte lg 4 järgi, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kinnistuga seotud laenu ning laenu jäägi suuruse üle vaidlus puudub. Ainuke asjaolu, mille üle pooled vaidlevad, on kinnistu väärtus. Hageja arvates on kinnistu väärtus umbes 4 500 000.- krooni, kostja arvates 3 000 000.- krooni. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja Kinnisvarafirma Ober Haus eksperthinnangu nr xxx(toim lk 36). Kohus nendib, et viidatud tõend ei ole kohtu poolt määratud ekspertiis, vaid kostja algatusel esitatud dokumentaalne tõend. Vaatamata eeltoodule on hinnang asjatundlik, loogiline ning veenvalt põhistatud. Hinnangu aluseks on võrdlusmeetod. Lisaks võrdlusmeetodile on arvestatud vastava piirkonna kinnisvaraturul toimunud muutusi. Kinnistu turuväärtuse hindamisel on lähtutud xxx piirkonnas toimunud tehingutest. Võrdlusmaterjali kajastav tabel kinnitab esitatud hinnangut. Lähtuvalt eeltoodust nõustub kohus kostjaga, asudes seisukohale, et kinnistu väärtus on 3 000 000.- krooni. Seega on hagejale väljamakstava hüvitise suurus 557 5000.krooni (3 000 000.- krooni miinus 1 885 000.- krooni : 2 = 557 5000.- krooni). Järelikult kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele. Kohtuotsuse täitmiseks annab kohus kostjale jõukohase tähtaja ja korra. Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks puudub alus. KOHTUNIK EPP HAABSAAR