Obsah (4)

§ 386§ 162§ 173§ 174

2-10-16448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§-ile 6 käesolevas asjas kohaldamisele 05.04.

1. a. kehtima hakanud täitemenetluse seadustik (TMS). Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva 6 seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 8 tuvastanud, et täiteasjas nr XXX on täitemenetlus alustatud kostja (sissenõudja) avalduse ning 14.12.
2. a. AS Hansa Liising Eesti, OÜ T , OÜ AMC, AS ES, OÜ R , TÜ M , OÜ A, OÜ MG ja OÜ K vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu mõtteliste osade müügilepingute, valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe, hüpoteegi seadmise lepingu, kokkuleppe ostueesõigusest loobumise kohta ja asjaõiguslepingute alusel. Seega on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepped, mille puhul on võlgnik allunud kohesele sundtäitmisele ning millest tulenevaid nõudeid on võimalik pöörata sundtäitmisele ilma seda kohtulikult või muul viisil tunnustamata (TMS § 2 lg 1 p 19). Kohus märgib, et kuna ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning eesmärgiga tagada võlgnikule efektiivsem õiguskaitse, on Riigikohtu praktika tunnustanud võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka kuni 05.04.
3. a. kehtinud redaktsioonis TMS § 221 lg-s 1 loetlemata põhjustel, antud juhul asjaolu tõttu, et sissenõudja poolt sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
4. jaanuari
5. a. otsuse nr 3-2-1-134-07 p 11).
6. Seega on pooltevaheline põhiline vaidlusküsimus, kas OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) ja kostja vaheline kinnistu müügileping on kostja poolse taganemise tõttu lõppenud. Kuigi hageja ei ole koormatud kinnisasja omanikuna tagatud nõude isiklik võlgnik, võib ta hüpoteegipidaja nõudele esitada võlgniku vastuväiteid (AÕS § 351 lg 3). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on edastanud OÜ-le AMC17.07.
7. a. dateeringuga avalduse “Nõudekiri ja avaldus lepingute ülesütlemise kohta“. Hageja hinnangul oli esitatud avalduse näol tegemist OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) ja OÜ T 14.12.
8. a. vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust taganemisavaldusega (vt tl 135). Kostja väitel koondasid võlgnik OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) ja OÜ T kõik viimase sissenõutavaks muutunud nõuded, et määrata kindlaks võlasumma ja võimaldada võlgnikul maksta see ositi 19.12.
9. a. kokkuleppe alusel (tl 145). Seega tuleb kohtu hinnangul kõigepealt leida vastus küsimusele, kas OÜ T poolt OÜ-le AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) 17.07.
10. a. dateeringuga avaldus “Nõudekiri ja avaldus lepingute ülesütlemise kohta“, oli taganemisavalduseks, mis lõpetas pooltevahelise kinnisasja mõttelise osa müügilepingu. Kuna taganemisavalduse näol on tegemist kindlale isikule suunatud tahteavaldusega, siis tuleb seda tõlgendada vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 75 reeglitele. Vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Vaidlusalune 17.07.
11. a. dateeringuga avaldus on pealkirjastatud “Nõudekirjana ja avaldusena lepingute ülesütlemise kohta“, kus kostja võlausaldajana on kirjeldanud tema ja OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) poolte vahel sõlmitud erinevaid kokkuleppeid (nimetades poolte vahel 02.01.
12. a rendilepingut, vaidlusalust 14.12.
13. a kinnistu müügilepingut ja 19.12.
14. a. kompromisslepingut), poolte vahelisi kohustusi ja kohustuste rikkumise asjaolusid ning muuhulgas on kostja võlausaldajana teatise viimases lõigus avaldanud: “Käesolevaga avaldaja OÜ T palub likvideerida oma võlgnevuse hiljemalt 31.07.
15. a. Kui OÜ AMC ei likvideeri võlgnevust, siis juhindudes VÕS § 195 lg 2 oleme lepingu üles öelnud ning pöördume kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks ja võlgnevuse täies ulatuses sissenõudmiseks“ (tl 29-30). Vaidlust ei ole selles, et võlgnik OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) jättis täitedokumendis kokkulepitud tähtpäevadeks kinnistu müügihinna osamaksed maksmata (lepingu p 4.
16. [tl 18]). Seega oli OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) OÜ-ga T sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingust tulenevat kinnistu müügihinna tasumise kohustust, rikkunud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) on jätnud täitmata kohustuse tasuda 7 19.12.
17. a. kompromisslepinguna pealkirjastatud kinnistu müügihinna sissenõutavaks muutunud osa. Arvestades TsÜS § 75 lg 1 esimeses lauses sätestatud tõlgendusreeglit tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja tegelikuks tahteks kõnesolevas avalduses oli pooltevaheline kinnisasja mõttelise osa müügileping ja selles sisalduv kinnisasja müügihinna tasumise kokkulepe taganemisega lõpetada. Järelikult tuleb kostja edastatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et tulenevalt kohtuotsuse käesolevas punktis nimetatud asjaoludest ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik tõlgendada kostja avaldust nii, et kostja tahteks oleks kinnistu omandi üleandmisele suunatud kokkuleppest taganeda eelkõige seetõttu, et see ei ole kirjaliku avalduse sõnastuses selliselt väljendatud. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade kohaselt on taganemisõiguse kui kujundusõiguse kasutamise vältimatuks eelduseks, et oma tahe õiguskaitsevahendit kasutada tuleb kohustust rikkunud võlgnikule teatavaks teha, st edastada teisele poolele vastav tahteavaldus. Tahteavaldus peab olema selge ja sellest peab ilmnema õiguskaitsevahendi kasutamise tahe. Ebaselgele või tingimuslikule tahteavaldusele ei saa üldjuhul anda kujundusõiguse (õigustmuutvat) jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge (Varul, Paul jt. Võlaõigusseadus I. Üldosa. Paragrahvid 1-
18. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2006; lk 318-319). Seega olnuks tahteavaldus poolte vahel sõlmitud kinnisasja müügilepingust taganemiseks selge, kui kostja avaldusest nähtunuks, et kui võlgnik täiendava tähtaja jooksul oma kohustust ei täida, loeb kostja end kinnisasja müügilepingust taganenuks vastavalt VÕS § 116 lg 5 sõnastusele. Arvestades, et poolte vahel oli sõlmitud mitu erinevat lepingut ning seega eksisteeris poolte vahel mitmeid erinevaid võlasuhteid saab kohtu hinnangul tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik tõlgendada antud avalduse sõnastusest lähtuvalt avaldust nii, et võlausaldaja tahe oli suunatud 19.12.
19. a. lepingu, milles fikseeriti muuhulgas pooltevahelise kinnistu müügilepingust tuleneva müügihinna ning kõrvalnõuete osas võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused ning määrati kohustuste ositi täitmiseks uued tähtajad sellele, et anda lepingut rikkunud võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg kuni 31.07.
20. a ning juhul, kui pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ei ole võlgnik oma kohustust kohaselt täitnud, on võlausaldaja 19.12.
21. a. lepingu üles öelnud ning kasutab õigust pooltevahelisest 14.12.
22. a. notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenevat õigust sundtäitmise korras nõude rahuldamiseks hüpoteegitud kinnisasja arvel. Eelnimetatud põhjusel ei muuda osundatud tõlgendust ka asjaolu, et nii OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) kui hageja, kellele on kinnisasja mõttelise osas omandiõigus üle antud mitterahalise sissemaksena osakapitali, on avaldanud valmisolekut kinnisasja mõttelise osa omandiõiguse tagastamiseks. Seega ei ole õige hageja seisukoht justkui oleks 14.12.
23. a. notariaalselt tõestatud kinnisasja mõttelise müügilepingust tulenev pooltevaheline lepinguline võlasuhe muutunud nn tagasitäitmise võlasuhteks. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja 17.07.
24. a. dateeringuga avaldust lugeda võlgnikule kohustuse rikkumise puhuks antud täiendava tähtaja andmise avalduseks ning et juhul, kui viimane täiendava tähtaja jooksul oma kohustust ei täida, loeb kahjustatud pool 19.12.
25. a. lepingu üles öelduks ning pöörab 14.12.
26. a. notariaalselt tõestatud kokkuleppest tuleneva nõude sundtäitmisele, mitte aga taganemisavalduseks, mis lõpetas kostja ja OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) vahelise kinnisasja mõttelise osa müügilepingu. Lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg-st 1 on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Kohtumenetluses ei leidnud tuvastamist, et OÜ AMC(uus ärinimi OÜ S [pankrotis]) ja kostja vaheline lepinguline võlasuhe oleks lõppenud taganemisega, mistõttu puudub alus vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
27. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka Harju Maakohtu 27.04.
28. a. 8 määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr XXX täitemenetlus peatada (

§ 386lg 4)].

12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 2).

Kaija Kaijanen Kohtunik 9